Obsah (8)

§ 200§ 199§ 213§ 64§ 74§ 75§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5792 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlust

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ning

§ 213

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3-ndiku võrra, mõistes A. Denissovile karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui A.

Denissov ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. A. Denissov oli katseajal kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel oli A.

Denissov kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 16.03.2015 kohtumäärusega pöörati täitmisele A. Denissovile Viru Maakohtu 08.09.2014 otsusega mõistetud kandmata karistus, 3 aastat 4 kuud vangistust, ning A. Denissov vabastati temale Viru Maakohtu 08.09.2014 otsusega

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud karistusest ning vähendati temale

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristust, lugedes uueks liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3-ndiku võrra, lugedes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning vangistuse kandmise algust arvestati alates A. Denissovi kinnipidamisest, s.o 14.03.

2. Viru Vangla esitas 20.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Denissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 29.03.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetaval on neli kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Isikut on korduvalt karistatud vägivaldsete varavastaste kuritegude eest ning lisaks ka narkootikumidega seotud kuriteo eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. A. Denissov kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas

§ 200lg 2 p 4 järgi, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo (röövimise) eest.

Maakohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et esialgne tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav ei olnud võimeline täitma katseaja tingimusi, s.o alluma kriminaalhooldusele. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et isik sel korral on võimeline täitma tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja jooksul talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, vangistuses on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus ning narkosõltuvus (kanepi tarvitamine), mida võib pidada uue kuriteo sooritamise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Vangla materjalidest nähtuvalt on töökoha puudumine varasemalt viinud isiku kuritegude toimepanemiseni. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%, mis on suhteliselt kõrged riskid. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Maakohus leiab, et A. Denissovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. 4. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ning lähedaste igakülgne toetus. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Määruskaebus

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Denissov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistuses vabastamist. A. Denissov palub ringkonnakohtul tähelepanu juhtida sellele, et on terve karistusaja vältel täitnud vangla poolt ette nähtud täitmiskava, on teinud enda kallal tööd selleks, et muuta ennast paremaks. Selles osas aitasid teda vangla psühholoog ja sotsiaalametnik. Vabaduses on A. Denissovit nõus toetama tema sugulased ja abikaasa, kellega tal on positiivsed suhted. Kinnipidamiskohas olles ei suhtle ta kriminaalkorras karistatud isikutega. 14.10.2015 abiellus A. Denissov oma abikaasa R.D. ga. A. Denissov leiab, et ta on pärast vabanemist valmis normaalseks eluks. Kinnipidamiskohas läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 2016 märtsis omandas ta riigikeele tasemel A2 ja 2017 märtsis tasemel B
2. Alates 02.01.2017 viibib A. Denissov avavanglas, kus alates 05.04.2017 töötab ametlikult OÜ-s XXX ning tal on head suhted kollektiiviga. Korra kahe kuu jooksul käib süüdimõistetu väljasõidul aadressil Kohtla-Järve Uus 2A-31, kus viibib koos abikaasa ja lastega. Vangistuses olles on A. Denissov pidevalt enda kallal tööd teinud. Viimane kuritegu on toime pandud
3. a ja pärast seda ei ohusta ta enam ühiskonda. Endaga vanglas tegeledes on A. Denissov veendunud, et ta suudab ühiskonnas viibida ja täita kriminaalhooldusnõudeid ehkki ta neid
4. a rikkus. A. Denissov palub tähelepanu pöörata sellele, et tal olid ka aastatel 2004 ja 2009 tingimisi karistused ning neid ta ei rikkunud. Vabanemise korral asub ta elama aadressile XXX koos abikaasa ja lastega ning plaanib edasi töötada OÜ-s XXX . Ringkonnakohtu järeldused
5. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Denissovit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 7.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).

1. Ringkonnakohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused, isik on lubatud tööle väljaspool vanglat alates 05.04.2017, töötanud kinnipidamiskohas majandustöödel ja tootmistööl ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
2. Samas, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ringkonnakohus, et A. Denissovi puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Taoliseks kartuseks annavad aluse eelkõige asjaolu, et A. Denissovil puudub vabaduses kindel töökoht, mis on varasemalt olnud varavastaste kuritegude toimepanemise soodusteguriks (käesolevat karistust kannab

§ 199

lg 2 p 4,7,8, § 200 lg 2 p 4, § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest). Samuti on Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt A. Denissovil diagnoositud sõltuvus nii alkoholist kui ka F10.21 ja F11.20 (kanepi tarvitamine), mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et juhul, kui kohus peaks A. Denissovi ennetähtaegselt vabastama, oleks A. Denissov suuteline vabaduses alkoholi ja narkootilisi aineid mitte tarvitama, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Samuti nähtub kohtutoimikust, et A. Denissovile viimati mõistetud karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei ilmunud korduvalt ilma mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mis näitab suutmatust pidada kinni kriminaalhooldusnõuetest- ja kohustustest.

1. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa A. Denissovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. A. Denissov on süstemaatiline õigusrikkuja, kes paneb kuritegusid toime ajendatuna materiaalse kasu saamise eesmärgist, mida soodustab vabaduses kindla töökoha puudumine ning sõltuvus narkootilisest ainest ja alkoholist. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et A. Denissov suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 29.03.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk