1-10-15779/381

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15779 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdlase Sergei Matvejev (isikukood 37207113726) kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2
6. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
7. märtsi 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) määruskaebemenetluses Sergei Matvejevile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Sergei Matvejevile välja menetluskulu riigituludesse. Sergei Matvejevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Matvejev 1-10-15779 menetluskulud“. Jätta rahuldamata Sergei Matvejevi taotlus tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel tekkinud menetluskulude jätmiseks riigi kanda. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. detsembri 2013 otsusega tunnistati Sergei Matvejev süüdi KarS § 113 järgi ning teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
11. juunil
13. Viru Maakohtu
14. märtsi
15. a määrusega jäeti S. Matvejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et S. Matvejevit on 3 korda kriminaalkorras karistatud, mis viitab sellele, et isik ei ole karistustest vajalikke järeldusi teinud. S. Matvejevi kuriteod on muutunud vägivaldsemaks. S. Matvejevil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ja õiguskuulekalt käituda. See seab kahtluse alla tema võime käituda vabaduses õiguskuulekalt. S. Matvejev oli enne vangistust asotsiaalse eluviisiga. Vabanemisel soovib ta elama asuda Narva kodutute öömajja. Seda aga võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna sealsed elanikud võivad suure tõenäosusega suunata teda tagasi endise eluviisi juurde. S. Matvejevil puuduvad toetavad lähedased. Majanduslikku olukorda vabaduses raskendab nõuete olemasolu. Isik on õigussüsteemi suhtes vaenulik ja teeb ametnikega koostööd vaid omakasu eesmärgil. S. Matvejevi ennetähtaegne vabastamine 3 aastat ja 2 kuud enne karistusaja lõppu, ei vastaks kannatanu ega ühiskonna õiglustundele ning karistuse mõistmise eesmärkidele. Positiivsena tõi kohus välja selle, et S. Matvejev on omandanud riigikeele B2 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja osalenud kunstiringis. Erinevatel vangistuse perioodidel on olnud tööga hõivatud. Positiivsed asjaolud aga maakohtu hinnangul negatiivseid üle ei kaalunud.
16. Kaitsja taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada S. Matvejev vangistusest tingimisi enne tähtaega määruskaebuses toodud asjaoludel. On tõsi, et S. Matvejevil on kuritegelik minevik ja ta on toime pannud raske kuriteo. Samas on ta oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Vangistuses on ta igapäevaselt püüdnud teha kõik selleks, et muutuda ja seda ühiskonnale näidata. Kohus ei ole arvestanud KarS §-s 76 toodud asjaolusid kogumis. Arvesse on jäetud võtmata süüdimõistetu isik, tema käitumine karistuse kandmise ajal, elutingimused ja võimalused vabanemisel. Kinnipeetavalt ei saa võtta kategooriliselt võimalust näidata oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega, et ta on teinud karistusest vajalikud järeldused ning kantud karistusaeg on eesmärgi täitnud. Maakohtu argumendid ei lange ära ka pärast karistusaja ärakandmist. Võimaliku riski maandamiseks ongi vajalik tagada riigipoolne järelevalve, mis aitaks S. Matvejevil sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab vangistuse eesmärkide täitmist teiste, ent odavamate vahenditega. Uue kuriteo riski on võimalik maandada kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamise ja lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti. Kriminaalhooldusele vabanenud isikute hulgas on retsidiivsus 2-5 korda madalam, kui neil, kes oma karistuse lõpuni kannavad. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
17. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati edasikaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning pooltele anti võimalus esitada oma kirjalikud seisukohad kuni
18. maini
19. S. Matvejev esitas kohtule taotluse jätta kõik tekkinud menetluskulud riigi kanda, sest taotluse esitaja on maksevõimetu. Tal on juba tekkinud riigi ees võlg 4407,88 eurot (K-raha andmetel) ja sellele lisandub
20. veebruaril
21. a välja mõistetud 9589,99 eurot. Sellises olukorras ei ole S. Matvejevil võimalik määratud advokaadi tasusid maksta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord S. Matvejevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. 2 2
23. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik).
24. II astme kohus leiab, et maakohus analüüsis kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid, ent leidis, et süüdlast ei saa ennetähtaegselt vabastada. Ka ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi puhul on arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks, tema kuriteo asjaolud olid rasked, süüdlase varasemat elukäiku iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus ning kuritegude muutumine raskemaks. Ehkki kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud isiku käitumist ja püüdlusi vangistuses, ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on positiivse asjaoluna välja toonud, et S. Matvejev töötab ning on läbinud sotsiaalprogrammi, negatiivse poole pealt aga iseloomustab isiku käitumist vangistuses distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kaitsja leiab, et võimaliku riski maandamiseks ongi vajalik tagada riigipoolne järelevalve, mis aitaks S. Matvejevil sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitega. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd paratamatult peab kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastades otsustama ka selle üle, kas tema katseaeg võiks olla edukas – siis distsiplinaarkaristuste olemasolu seab praegusel ajahetkel kahtluse alla S. Matvejevi katseaja õnnestumise. Lisaks seab katseaja õnnestumise suure küsimärgi alla ka S. Matvejevi suhtumine ametnikesse, mis vangla iseloomustuse kohaselt on omakasupüüdlik, suhtumine õigussüsteemi vastu aga vaenulik. Kuivõrd kriminaalhooldus eeldab koostööd ametnikega ja riigi poolt kehtestatud nõuete järgimist, siis S. Matvejevi hoiakud sellele kriteeriumile ei vasta. Ka isiku elutingimused ja võimalused vabanemisel, mille arvestamata jätmist on kaitsja maakohtule ette heitnud, ei ole vabastamist toetavad. Nagu maakohus märkis, ööbiks S. Matvejev Narva kodutute varjupaigas, kus on suurem oht naasta endise eluviisi juurde. Isiku käitumist enne vangistust iseloomustas asotsiaalne eluviis. Mis puudutab kaitsja väiteid, et ennetähtaegne vabastamine tähendab vangistuse eesmärkide täitmist teiste, ent odavamate vahenditega, siis odavus on suhteline mõiste, kui ühel kaalukausil on üksikisiku õigused, teisel aga vajadus kaitsta teiste inimeste elu, tervist ja vara. S. Matvejevi puhul võib täheldada ohtu vägivalla tarvitamiseks konfliktisituatsioonis. See aga võib lõppeda teisele isikule tervise kahjustamise või hullemal juhul elu kaotusega. Neid asjaolusid arvestades leiab ka ringkonnakohus, et esineb liiga palju negatiivseid asjaolusid kogumis, mis praegusel ajal välistavad S. Matvejevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Märkimist väärib, et iseloomustuse kohaselt S. Matvejev ei tunne kahetsust teo tagajärgede ja kannatanute suhtes, see aga ei riimu kaitsja väidetega, et S. Matvejev on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud ja püüdnud vangistuses igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja seda ühiskonnale näidata.
25. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
26. S. Matvejevi kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 1 tund, mille eest ta soovib tasu summas 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel S. Matvejevi kanda.
27. Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi taotlus jätta kõik tingimisi ennetähtaegse vabastamisega seotud menetluskulud riigi kanda, tuleb jätta rahuldamata. Esmalt selgitab 3 3 ringkonnakohus, et KrMS § 180 lg 3 sätestab võimaluse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Seega ei võimalda seadus jätta menetluskulusid riigi kanda S. Matvejevi poolt taotletud viisil. Ehkki kaebuse esitaja on põhjendanud, et menetluskulude kandmine käib talle üle jõu, tuleb menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel arvestada ka isiku resotsialiseerumise võimalusi ja toimepandud kuriteo iseloomu. Antud ajal viibib S. Matvejev kinnipidamisasutuses, samas on ta iseloomustuse kohaselt tööga hõivatud ning ka isiku vajadused (toit, riided, eluase) rahuldab kinnipidamise ajal riik. S. Matvejev on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, mistõttu ei oleks õiglane jätta tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega tekkinud menetluskulusid riigi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau