) § 10 lg 2). Kohus mõistab taotleja tahet selliselt, et tema sooviks on pöörduda enda õiguste maksmapanekuks kohtusse, seega saada õigusabi halduskohtule kaebuse koostamiseks. 4. Kohus märgib, et kui taotleja tahteks peaks olema siiski õigusabi taotlemine enda esindamiseks haldusmenetluses vanglaga suhtlemiseks, tuleb tal sellesisuline riigi õigusabi taotlus esitada maakohtule (
5. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (
Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. 6. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus mh hindama, kas taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui jah, riigi õigusabi ei anta (
Esitatud materjalide pinnal on kohtu hinnangul kaebaja võimeline ise enda õigusi kaitsma. Taotleja on piisava selgusega kirjeldanud probleemi, tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega ning tulenevalt uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest saab kohus vajadusel isikut kohtumenetluses abistada. Nii vangla kui ka halduskohus on kohustatud (vaide- ja kohtu)menetluses taotlejat aitama, kui neile esitatud nõue on puudusega (HMS § 78, HKMS § 55 lg 1). Nendel organitel lasub selgitamiskohustus ja nad juhinduvad uurimispõhimõttest (HMS § 6, HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seega, kui taotleja soovib vaidlustada vangla tegevust seoses individuaalse täitmiskavaga, on talle õiguslikult tagatud piisavad võimalused seda tegemaks ka ilma riigi määratud advokaadita. Ka eelnev kohtupraktika kinnitab, et üksnes asjaolu, et taotleja on kinnipeetav, ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks piisav vaidlustamaks vangla igapäevast põhitegevust. 7. Täitmiskava vaidlustamise osas peab kohus vajalikuks märkida mh järgmist. Probleemi kirjeldusest nähtub, et taotleja ei ole rahul sellega, et tema individuaalses täitmiskavas on esitatud andmeid, mis taotleja arvates ei ole tõesed. Täitmiskava koostamise juhendi §-st 11 tulenevalt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi (RKHK 3-3-1-95-09, p 19). Taotlejal on õigus seada individuaalses täitmiskavas olev fakt kahtluse alla, kui vangla on tuginenud nendele andmetele ja selle alusel õigusvastaselt piiranud isiku õigusi. Reeglina võtab kohus selle vaidluse raames ka seisukoha, kas vangla on õigesti asjaolud tuvastanud või mitte, sh tuginenud individuaalses täitmiskavas olevatele õigetele andmetele. Eelnevast tulenevalt ei pruugi kohtu hinnangul taotleja tulevane kaebus kirjeldatud asjaoludel omada piisavaid eduväljavaateid (
8. Seega jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.