TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-17-598 Määruse kuupäev 09.05.2017 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi T.P. ja V.K. ühiskaebus Mikitamäe Vallavolikog

) ega Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (edaspidi ETHS) ei anna üksikisikule subjektiivset õigust nõuda haldusterritoriaalse reformi läbiviimist talle meelepärasel viisil ning konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemist isikule sobiliku valla või linnaga.

-st nähtuvalt on valla või linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise õigus vastaval volikogul (seaduse

1. ptk) või Vabariigi Valitsusel (seaduse
2. ptk), lähtudes sealjuures nimetatud seaduses sätestatud menetluskorrast. Iga muudatus, mis võib mõjutada omavalitsusüksuse elanikke, ei ole käsitatav isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena. Ka Vabariigi Valitsusel on kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ettepaneku tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Samuti selgitas kõnealuses määruses ringkonnakohus, et eeltoodut ei muuda asjaolu, et

§ 6

lg 1 kohaselt selgitatakse haldusterritooriumi korralduse muutmisel välja elanike arvamus ETHS § 7 lg 8 alusel kehtestatud korra kohaselt.

§ 6

lg 3 järgi kui elanike küsitluse tulemusena selgub, et soovitakse mõne territooriumiosa arvamist ühe kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu ning asjaomased kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud nõustuvad sellega, siis muudetakse valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse käigus ka vastavate haldusüksuste piire Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 71 lg 3 alusel. Käesoleval juhul, kuigi Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külade elanikud on avaldanud soovi liituda Räpina vallaga ja Räpina Vallavolikogu on vastavasisulise ettepaneku teinud Mikitamäe Vallavolikogule, ei ole Mikitamäe Vallavolikogu tehtud ettepanekuga nõustunud. Seega ei ole saanud Mikitamäe valla Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külad haldusreformi läbiviimise raames liikuda Räpina valla koosseisu. Kohus selgitab kaebajatele, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 20.12.2016 otsuse nr 3-4-1-3-16 p-s 136 selgitanud, et rahvaküsitlus, erinevalt rahvahääletusest, ei ole Eesti õiguskorras siduva iseloomuga. Rahvaküsitluse tulemuste põhjal ei saa kaebajal tekkida õigustatud ootust, et kohalik omavalitsus tegutseb ühel või teisel konkreetsel viisil. 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel valdade ja linnade osas on kaalutlusruum ka Vabariigi Valitsusel (ETHS § 7¹ lg-d 2-4).

§ 9

lg 2 annab Vabariigi Valitsusele volituse algatada alla kriteeriumi oleva omaalgatuslikult ühineva omavalitsuse ühendamine mõne teise omavalitsusega ning õiguse hõlmata oma ettepanekuga (Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu) ka mõni omavalitsus, kes vastab kriteeriumile või on ühinemas kriteeriumile vastavaks.

§ 5

lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse nõustamiseks moodustatud haldusreformi piirkondlikele komisjonidele on

§-ga 10 antud pädevus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek omavalitsuse ühendamiseks kriteeriumile vastavaks või erandi kohaldamiseks. Kuna Meremäe vald, Mikitamäe vald ja Värska vald ei täitnud kriteeriumi, algatas Vabariigi Valitsusel nende omavalitsuste ühendamise. 13. Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni soovitusel ja Vabariigi Valitsuse algatusel viidi 26-29.01.2017 Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas läbi rahvaküsitlus. Rahvaküsitlus viidi läbi selleks, et haldusreformi käigus valdade ühinemise kohta oleks võimalik teha kaalutletud otsus, mis võtab lisaks olemasolevale informatsioonile arvesse piirkonna kultuurilist eripära ja kohalike elanike soove. Küsitluse tulemusena selgus, et 76,9% küsitletutest on Setomaa vallaks liitmise poolt (http://www.fin.ee/kusitletutest-ule-76-protsenditoetab-setomaa-valla-moodustamist). 4 Vabariigi Valitsus on

alusel algatanud Mikitamäe valla suhtes haldusterritoriaalse korralduse muutmise ehk sundliitmise. 15.02.2017 esitas Riigihalduse minister Mihhail Korb kirjaga nr 1.1-10/01517 Meremäe, Mikitamäe, Misso ja Värska Vallavolikogudele

§ 9

lg 2 alusel arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse ettepaneku ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse

1. aprilli
2. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu). Nimetatud eelnõu kohaselt muudetakse Mikitamäe ja Värska valla maakondlikku kuuluvust, arvates Mikitamäe ja Värska valla Põlva maakonna koosseisust Võru maakonna koosseisu. Muudatus on vajalik, kuna Meremäe vald ja Misso valla Luhamaa nulga külad kuuluvad Võru maakonna koosseisu ning vältida olukorda, kus Põlva maakonnal tekiks lahustükk Võru maakonna territooriumi sees.
3. Kohus märgib, et lähtuvalt kaebuse materjalidest ei ole võimalik järeldada, et kaebajate olukord Mikitamäe valla sundliitmisel Setomaa valla ja seega Võru maakonna koosseisu halveneks. See, et kaebajatele ei meeldi, et haldusreformi käigus nende füüsilise elukoha küla ja vald liigub Setomaa valla ja seega Võru maakonna koosseisu, ei tähenda, et tagajärjeks oleks kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtu hinnangul asjaolu, et kaebajad viitavad endi soovile kasutada Räpina valla teenuseid (tervishoiuteenused, huviringid jms) ja sealset transpordiühendust, ei muuda samuti Mikitamäe Vallavolikogu 22.02.2017 otsust nr 2 kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Kohus möönab, et tänasel päeval ei ole võimalik täielikult välistada olukorda, kus teatud teenuste olemasolu ja kättesaadavust asub loodav uus kohalik omavalitsus ümber korraldama, kuid samas on ka loodaval omavalitsusel kohustus tagada oma elanikele igapäevateenuste kättesaadavus. Kohus märgib, et haldusterritoriaalse reformi läbiviimise eesmärk on tõsta kohalike omavalitsuste võimekust osutada avalikke teenuseid. Kõnealuses eelnõus on selgelt märgitud, et loodav Setomaa vald peab lahendama elanike igapäevaste teenuste korralduse, arvestades erinevate tõmbekeskuste olemasolu ning loogiliste liikumissuundadega ja et senist avalike teenuste tarbimismustrit ei ole võimalik ega mõistlik oluliselt korrigeerida. Kuna haldusterritoriaalse reformi läbiviimise tulemusena ei muutu kaebajate füüsiline elukoht, on neil ka pärast reformi läbiviimist võimalik soovi korral endale meelepäraseid (nt Räpina valla) teenuseid kasutada. Seega ei ole kohtul käesoleval hetkel võimalik järeldada, et kaebajate olukord halveneks seetõttu, et nende füüsiline elukoht ei kuulu tulevikus Räpina valla ja seega Põlva maakonna koosseisu.
4. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et esiteks ei ole kaebajatel õigust nõuda enda füüsilise elukoha küla kuuluvust teatud valla koosseisu, sest selliste otsuste tegemise pädevus on kohalikul omavalitsusel ja Vabariigi Valitsusel. II
5. Kaebajad on kohtle esitanud korduvalt seisukohad, et haldusreformi läbiviimine rahva tahtest mööda minnes rikub Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külade külaelanike õigusi ning haldusreformi läbiviimisel on jäetud arvestamata rahva heaolu ja piirkonna arenguga. Igapäevaselt on Mikitamäe valla elanikud seotud Räpina ja Põlvaga. Kaebajad on märkinud, et Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külade elanikel puudub reaalne võimalus otseühenduseks Võru maakonna keskusega ja seega halveneb oluliselt elanikele teenuste kättesaadavus, pole selge, millised elanikel vajaminevad teenused jäävad Võru linna. Võõpsu küla elanikke ei seo Setumaaga miski. 5 Kohus selgitab, et kaebajad ei saa esitada halduskohtule kaebust külaelanike huvide kaitseks. Kohus märgib, et nii nagu kaebajad, saavad ka teised (küla)elanikud, kes on seni kasutanud Räpina valla teenuseid ja transpordiühendust, teha seda ka pärast haldusterritoriaalse reformi läbiviimist.
6. Lähtuvalt eeltoodust tagastab kohus T.P. ja V.K. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. III
7. Kaebuse esitamisel on kaebajad T.P. ja V.K. tasunud riigilõivu kokku summas 30 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-i 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, ei kuulu kaebajate poolt tasutud riigilõiv tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 6