4-17-1232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mail 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1232 (2317,17,001089) Kohtunik Külli Iiso

§ 81

tunnustel väärteoprotokolli nr 20170208210002 alusel Menetlusalune isik P e e t e r PÕDER - isikukood: 39704100253; Eesti kodanik; töötab väidetavalt xxxx; elukoht: xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik P. Põder on teadlik asja arutamisest Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P e e t e r PÕDER liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 207 ja § 224 lg 2, §

§ 81järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks LS § 224 lg 2 järgi 18 (kaheksateist) päeva aresti.

1. Aresti kandmise kohaks on PPA Lääne Prefektuuri Rapla arestimaja (Savi 2, Rapla) ja arest tuleb ära kanda hiljemalt
2. juuniks
3. Aresti kandmiseks on Peeter Põder kohustatud vabatahtlikult ilmuma arestimajja. 1 Aresti kandmise alguseks on tema arestimajja ilmumise päev, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev.
4. Kui Peeter Põder hoidub kõrvale aresti kandmisest, tuleb PPA Lääne Prefektuuril kohaldada P. Põdra sundtoomine arestimajja. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 08.02.2017 on PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse välijuht koostanud väärteoprotokolli nr 20170208210002 selle kohta, et 08.02.2017 kella 22.40 ajal juhtis Peeter Põder Harju maakonnas Saku vallas Tallinna ringtee 23 km-l sõiduautot BMW520l isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg/l. Isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. P. Põder juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud ja liikluskindlustuseta mootorsõidukit, samuti ei vastanud tema juhitav sõiduk õigusaktidega kehtestatud nõuetele, st ta ei kasutanud ettenähtud ajal sõidukil talverehve (M+S, MS, M.S või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 mm. Sellega rikkus P. Põder liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja 3, § 73 lg 1 ja 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6, LKindlS § 3 lg 2 ja MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 501 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2, § 224 lg 2, § 207, §

§ 81järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Peeter Põder teavitas kohut telefoni teel kohtuistungile mitteilmumisest ning nõustus asja arutamisega tema osavõtuta. Väitis, et viibib Kohilas ja istungile ilmuda ei jõua. Kutse kohtuistungile ilmumiseks 12.04.17 oli ta kätte saanud 17.03.17 ning kinnitas kutse kättesaamist oma e-kirjaga (lk 42). Algselt oli asja arutamine määratud istungile 17.03.2017, kuid kuna menetlusalune isik viibis välismaal ja väitis, et tal seetõttu istungile ilmuda pole võimalik, lükkas kohus asja arutamise edasi 12.04.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et asja võib arutada menetlusaluse isiku juuresolekuta. Tema hinnangul on P. Põdra süü keskmisest suurem, see vastab mitmele väärteo kvalifikatsioonile ning taotles tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi 25 päeva pikkuse arestiga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on P. Põdra süü protokollis kirjeldatud väärtegudes tõendatud politseiametnike ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, samuti menetlusaluse enda ütlustega kohtueelses menetluses ning teiste kirjalike tõenditega, mida avaldati kohtuistungil. Tunnistaja Xxxxja Xxxxütlused kohtuistungil tuleb jätta arvestamata, sest need on ebausaldusväärsed. Nende ütlused on omavahel vastuolus, tunnistajad ei mäleta toimunu detaile, sest olid alkoholijoobes. Kohtu seisukohad ja järeldused
4. Kohus leiab, et tulenevalt VTMS § 90 lg-st 1 saab asja lahendada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, kuna asja arutamise ajast ja kohast on ta teadlik. Kohtusse ta küll ei ilmunud, kuid 2 ta ei ole teatanud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest ning nõustus asja arutamisega tema osavõtuta.
5. Vaidlust ei ole selles, et 08.02.2017 kella 22.40 paiku peeti Tallinna ringtee 23 kilomeetril kinni sõiduauto BMW, milles sõitsid Peeter Põder, xxxx, xxxx ja xxxx. Kahtlusi ei ole ka selles, et nimetatud sõiduautol oli tehnoülevaatus läbimata, sel ei olnud kindlustust ja hoolimata talvisest ajast ei olnud sõiduautol talverehve. Nimetatud sõiduki juhtimist heideti ette alkoholi tarvitanud ja juhtimisõiguseta P. Põdrale.
6. Kohtus on tunnistajana üle kuulatud abipolitseinik Karita Kärmet, kes koos patrullpolitseinik Inrek Innoga teostas liiklusjärelevalvet Tammemäe karjääri juures, Tallinna ringtee 30 km-l. Tunnistaja selgitas, et nende tähelepanu äratas sõiduauto BMW, mis jäi politseitöötajaid märgates nende taha tee äärde seisma ja lülitas esituled välja. Ta väljus koos paarilisega sõidukist ning nägi selgelt, kuidas BMW juhipoolsest uksest väljus P. Põder ja kõrvaluksest xxxx. Tunnistaja väidete kohaselt ei saanud ta eksida, sest P. Põdra ja xxxx kehaehitus on erinev (P. Põder on pikemat kasvu kui juhi kõrvaluksest väljunud Xxxx). Ümberringi oli palju sõidukeid, mis valgustasid toimumiskohta. P. Põder ja Xxxx ei saanud ka omavahel kohti vahetada, sest neil polnud selleks aega. Kohapeal tunnistas P. Põder, et tema oli roolis. Kõrvalistmel istunud Xxxx oli auto omanik. Sarnaselt K. Kärmetiga selgitas kohtus ka politseitöötaja I. Inno, et auto kinnipidamise põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk jäi äkitselt seisma ja kustutas tuled. Tunnistaja kinnitas kohtule, et nägi selgelt autost väljunud juhti ja kõrvalistujat. Autot juhtis pikem noormees, s.o P. Põder. Sõiduki kontrollimisel andmebaasist selgus, et puudusid nii ülevaatus kui ka kindlustus ning autot vaadates nägi, et autol olid all suverehvid. Dokumente küsides selgus, et juhil puudus juhtimisõigus ning indikaatorvahendiga joovet kontrollides ilmnes, et nii juht kui ka kõrvalistuja olid tarvitanud alkoholi. Tunnistaja ei pea võimalikuks, et P. Põder jõi peale kinnipidamist alkoholi, sest ta oli kogu aeg politseitöötaja vaateväljas. Juhile kutsuti järgi välijuht M. Pekarski ning ise jäädi autoomanikuga Xxxx kohapeale ootama puksiiri saabumist. Kohtuistungil on üle kuulatud ka väärteoprotokolli koostanud Maksim Pekarski. Nimetatud tunnistaja selgitas, et tema tuli sündmuskohale hiljem ja patrull näitas talle, kes oli roolis. Tema viis menetlusaluse isiku, s.o P. Põdra Rahumäe jaoskonda, et tõendusliku alkomeetriga juhi joovet kontrollida, tegi juhi isiku kindlaks ning võttis menetlusaluselt isikult ütlused. Ütlused andis P. Põder omakäeliselt ning nende andmisel oli ta adekvaatne. Tunnistajal ei tekkinud kahtlusi, et menetlusalune isik võtab teise isiku süü enda peale. Kohtul ei ole põhjust eelmainitud tunnistajate ütlustes kahelda, sest neid on hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest, nende ütlused on omavahel kooskõlas ja haakuvad asjas kogutud teiste tõenditega. Isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 3-4) kinnitab M. Pekarski ütlusi, et Tallinna ringtee 23 kilomeetril alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta sõiduki juhtimiselt tabatud isikuks osutus P. Põder. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 7) tõendab xxxx ja xxxx ütlusi, et P. Põder oli tarvitanud alkoholi. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 8) kinnitab I. Inno ütlusi, et suverehvidega BMW-le numbrimärgiga xxxx kutsuti pärast toimunut järele puksiir. Peeter Põdra süüd LS § 201 lg 2 järgi kinnitavad lisaks eeltoodud tõenditele veel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused (lk 11, 25-26), millest tulenevalt on P. Põder juba 01.01.2017 juhtimisõiguse saamiseni sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid juhtis taas 3 08.02.2017 mootorsõidukit. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte (lk 20) kohaselt P. Põdral 09.02.2017 seisuga kehtivaid juhilube ei olnud. Sõiduki juhtimist alkoholi tarvitanuna, s.o LS § 224 lg-s 2 sätestatud tegu tõendab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 10), mis näitab, et 08.02.2017 kell 23.11 mõõdeti P. Põdra joobeseisundit ning alkomeetri järgi oli tema joobeks 0,54 mg/L. Tehnonõuetele vastavuse kontrollita ja liikluskindlustuseta mootorsõiduki juhtimist, s.o LS § 207 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist tõendab lisaks eeltoodule Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Maanteeameti andmed BMW registreerimismärgiga xxxx tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumise kohta 08.02.2017 (lk 15-19, 21-24). Menetlusaluse isiku poolt talverehvideta mootorsõiduki juhtimist, ehk LS § 242 lg 1 sätestatud rikkumist, tõendab mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart (lk 12-13). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P. Põdra poolt (LS) § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja 3, § 73 lg 1 ja 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6, LKindlS § 3 lg 2 ja MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 501 nõuete rikkumine on kindlaks tehtud ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2, § 224 lg 2, § 207, §

§ 81järgi.

Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

1. Mis puudutab P. Põdra 14.03.2017 e-kirjas kohtule antud selgitusi (lk 32), siis kohtu hinnangul ei ole need usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta. Nimelt on P. Põder väitnud, et tema ei olnud tol päeval auto roolis, vaid sõiduki roolis oli auto omanik Xxxx. Sellised selgitused on ümber lükatud tunnistajate xxxx ja Xxxxütlustega ning P. Põdra kohtuvälises menetluses omakäeliselt antud ütlustega (lk 14). Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et korduvalt väärtegude eest karistatud isik võtaks põhjuseta omaks arvukad liiklusrikkumised, annaks omakäeliselt süüd tunnistavaid ütlusi ning taotlusi esitamata allkirju erinevatele tema süüd tõendavatele dokumentidele. Peeter Põder on oma varem antud ütlustest loobumist põhjendanud asjaoluga, et ta ei mäleta tollest päevast midagi peale selle, et puhus välja 0,93 promilli. Sellised selgitused on aga vastuolus politseitöötajatest tunnistajate ütlustega, kelle sõnul oli menetlusalune isik tol õhtul adekvaatne ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest tulenevalt ei olnud isiku joove suur. Ka menetlusaluse isiku käekirjast ja lauseehitusest ei nähtu, et P. Põder oleks olnud tol päeval nii purjus, et ta ei oleks suutnud ümbritsevat tajuda. Menetlusalune isik oli kohtuistungi ajast ja kohast teadlik ning viibis istungi toimumise ajal Eestis. Hoolimata sellest, ei ilmunud ta kohtusse ütlusi andma ning ei pidanud enda ülekuulamist vajalikuks. E-kirjas antud selgitused tulenevad soovist vabaneda vastutusest toimepandud tegude eest. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed menetlusaluse isiku sõprade Xxxxja Xxxxütlused kohtuistungil selle kohta, et P. Põder autot ei juhtinud. Nende ütlused on omavahel vastuolus, xxxx räägib kohtade vahetusest autos enne väljumist, xxxx aga sellist asja ei mäletanud; nad ei osanud selgitada kõiki selle päeva sündmusi, ei mäletanud isegi seda kuidas või kellega nad lõpuks koju jõudsid. Kuna nad olid sel päeval ja õhtul ohtralt tarvitanud alkoholi, siis oma joobeseisundist tulenevalt ei saanudki nad kohtu arvates mäletada seda, kes autot juhtis või kes millisest uksest väljus, kui politseiautot märgati. Nende mälu „aitas värskendada“ P.Põder, kes oli neile enne kohtukutset teatanud, et ta asja kohtusse andis ja oli süü enda peale võtnud. 4 Auto omanikku Xxxx ei ole menetlusalune isik taotlenud tunnistajana üle kuulata. Ka kohus ei pidanud seda vajalikuks, sest Xxxxi osas on jõustunud otsus, millega ta on süüdi tunnistatud LS § 202 lg 1 ja § 225 lg 1 järgi ja nimelt selles, et ta lubas juhtimisõiguseta ja joobes P. Põtra oma autot juhtima.
2. Peeter Põdrale mõistetava karistuse osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et see peab olema isiku vabadust piirav ning suurem sanktsiooni keskmisest. Menetlusaluse isiku süü on suur, sest ta on ühe teoga toime pannud viis väärtegu. Joobes ja juhtimisõiguseta juht kujutab endast väga suurt ohtu kõigile kaasliiklejatele. Samuti on teda varem kahel korral väärteokorras karistatud, neist ühel korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest LS § 201 lg 1 järgi. P. Põder ei ole talle määratud rahatrahvi tasunud ning esitas nüüd kohtule juhtunu osas valeväiteid. Seega ei ole isik teinud toimepandust vajalikke järeldusi ja on suhtunud ükskõikselt oma kohustustesse. Ta ei saa aru oma teo ohtlikkusest. Kuivõrd isik pani väärteod toime ühe teoga, tuleb mõista talle üks karistus LS § 224 lg 2 järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud P. Põdra karistamine arestiga 18 päeva. Selline karistus vastab P. Põdra süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Arest tuleb ära kanda hiljemalt 22.06.2017 menetlusaluse isiku elukoha järgi PPA Lääne Prefektuuri Rapla arestimajas. Aresti kandmiseks on P. Põder kohustatud vabatahtlikult ilmuma arestimajja. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 107 lg 1 p 1; 108; 109111;
3. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5