← Eesti

3-15-859/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2016, Tallinn. Haldusasja number 3-15-859 Haldusasi M.V. kaebus Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) ja Tallinna Linnavalitsuse vastu mittevaralise kahju nõudes summas 4 152 576 eurot Menetlusosalised Kaebaja – M.V.; Vastustajad – Tallinna linn, volitatud esindaja Inge Lumiste; Vabariigi Valitsus (Rahandusministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Silvi Uljas Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
  2. Jätta M.V. kaebus rahuldamata.
  3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Tallinna Halduskohtule saabus 6.04.2015 M.V. kaebus Tallinna Linnavalitsuse ja Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi) õigusvastase haldusaktiga ning viivitusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2 372 323 eurot. Kaebaja täiendas seda 29.04.
  6. Tallinna Halduskohus tagastas 12.06.2015 määrusega M.V. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus.
  7. Tallinna Ringkonnakohtu 8.10.2015 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus osas, millega tagastati M.V. kaebus Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) ja Tallinna Linnavalitsuse vastu õigusvastaselt võõrandatud endise Nurme 96-A kinnistu nr 16370 maa tagastamise menetlusega viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas.
  8. Kaebaja täiendas 4.01.2016 ja 26.01.2016 kaebust mittevaralise kahju nõude osas. Kaebuse sisu
  10. aastal Tallinna Linnavalitsuse maa tagastamise toimikus nr 2385 sisaldusid Nurme talumaa algdokumendid ja ärakirjad originaalidest. Aastate jooksul on ametnikud pahatahtlikult nimetatud 1 toimikut korduvalt peitnud, varjanud, toimikust on kõrvaldatud originaal- ja algdokumente ning asemele lisatud fiktiivseid ja võltsitud dokumente. Toimik nr 2385 ei kajasta enam Nurme talumaa tegelikku olukorda.
  11. Viimase kahekümne aasta jooksul on kaebajale ja tema suguvõsale tekitatud moraalset ja materiaalset kahju.
  12. aastal hakkasid pahatahtlikud ametnikud nõudma õigustatud subjektilt altkäemaksu, ettekäändega maamõõtmise eest tasumiseks. Kuna altkäemaksu ei antud, algas suguvõsa tagakiusamine.
  13. aastal võeti sunniviisiliselt ära pool Nurme talumaast, lõhuti 1936-
  14. aastatel rajatud maakuivendussüsteem ja võeti metsast maha puid.
  15. aastal võeti ära ka ülejäänud osa talumaast, lõhuti maha tööriistakuur, juurdepääsuteed tõkestati. Kaebaja ei pääsenud enam autoga Nurme talu maadele, et ära tuua oma küttepuid ja aiasaadusi. Maad ega ehituskrunti kaebajale tagastatud ei ole.
  16. Tallinna Linnavalitsus ja Eesti ametiasutused on 20 aastat rikkunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-i
  17. Maa tagastamata jätmisega on kaebaja pandud ebavõrdsesse olukorda võrreldes õigustatud subjektidega, kes said 1990-ndatel aastatel maa kätte.
  18. Nurme maa sundvõõrandamise tõttu tekitatakse kaebajale iga kuu väga suurt moraalset ja materiaalset kahju. Antud juhul on tegemist omandiõiguse riivega. Nurme maal polnud uusi piirimärke vaja paigaldada, kuna õigustatud subjekt ja R. V. otsisid vanad piirimärgid üles, puhastasid kraavid, salakraavide kaevud ning raiusid piirisihid sisse. Piirisihtide raiumisel abistas maamõõdufirma AS REl vastavalt linnavalitsuse tellimusele nr TK-
  19. Ka peale piiriprotokollide ja plaanide ringi tegemist maad ei ole tagastatud.
  20. Põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel seisneb selles, et Tallinna Linnavalitsuses ei aeta asju ausalt. Omavalitsuse tegevust kontrollivad organid soosivad väljapressimist, valetamist, õigete dokumentide kõrvaldamist, fiktiivsete paberite fabritseerimist ja võltsimist. Õigustatud subjekt on pandud sundseisu pistisenõudega Tallinna Linnavalitsuse poolt.
  21. A. N. esitas Tallinna Linnavalitsusele avalduse maa tagastamiseks
  22. aastal. Peale avalduse esitamist palusid Tallinna linna ametnikud H. Aasmäe ja P. Raudnagel ehitusega vähe aega oodata, kuni maa tagastamine on lõpule viidud ja kinnistusse kantud. Avalduse esitamisest maja ehituseks on möödunud 24 aastat, kuid käesoleva ajani ei ole võimalik ehitusega alustada. Hingelist valu, solvanguid ja tervise kahjustusi on 20 aasta jooksul olnud väga palju. Nurme talumaa õigustatud subjekt A. N. oli kuni
  23. aastani terve. Linnavalitsuse tegevus ja libamaaklerite külastused/väljapressimised mõjusid hävitavalt tema tervisele. Ta jäi voodihaigeks ja
  24. aastal suri. Kaebaja oli A. N. haiguse ajal tema hooldaja. Nimetatud aeg oli kaebaja tervisele väga kurnav, kuna tuli käia linnas tööl, hoolitseda oma pere eest ja öösiti valvata-põetada voodihaiget. Peale A. N. matust esines kaebajal teadvusekaotusi ja unehäireid. Kui pere oleks elanud majas tagastataval maal, oleks vanemad saanud ise käia ratastooliga õues. Selle asemel viibisid kaebaja vanemad pika aja vältel
  25. korruse ühetoalises korteris Lasnamäel, majas, kus ka lift ei töötanud. Ka ei olnud võimalust korteris ratastooli kasutada.
  26. Käesoleva ajani ei ole olukord muutunud. 20 aastat kaebaja elust on kulgenud stressiseisundis. Pidev alandatus ja stress tekitavad unehäireid. pidevas
  27. Antud juhul tuleks lähtuda kannatajate huvidest. Mittevaralise kahju arvestamise aluseks tuleb võtta kõige kõrgem hind, mida õigustatud subjektile Nurme talumaa eest on pakutud, so 128 eurot/m2, seega 4 152 576 eurot. Tallinna linna seisukohad
  28. Pärast EIK asjas nr 54462/08 29.03.2011 sõlmitud kokkulepet, mille alusel hüvitas Eesti Vabariik M.V.le maa tagastamisega viivitamisega põhjustatud mittevaraline kahju, ei ole Tallinna linn õigusvastaselt maa tagastamise menetlusega viivitanud. Tallinna linn taotles endise Nurme 96-A kinnistu maal asuvate Nõmme tervisespordiradade alust maad munitsipaalomandisse. Harju maavanema 11.05.2010 korraldusega nr 820-k otsustati maa munitsipaalomandisse andmine Tallinna linnas Nõmme 2 linnaosas, aadressidel Trummi tn 27, Trummi tn 27a, Trummi tn 35, Külmallika tn 1 ja Külmallika tn 15b“. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punktis 54 sätestatust ei saanud Tallinna linn otsustada endise Nurme 96-A kinnistu maa tagastamise küsimust enne, kui oli lahendatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlus.
  29. Tallinna Ringkonnakohtu 5.10.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-1596 jäeti rahuldamata M.V. kaebus Harju maavanema 11.05.2010 korralduse nr 820-k tühistamiseks, mis jõustus 12.01.
  30. Pärast kohtuotsuse jõustumist tegi vastustaja maa tagastamiseks ja katastriüksuse moodustamiseks vajalikud eeltoimingud. Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1032-k „Sooviku tn 1, 2, 4, 6, 8, 10 ja Sooviku tänava maa tagastamine, endise kinnistu nr 16370 osaline mittetagastamine ja mittetagastatava osa eest kompensatsiooni määramine“ tagastati M.V.le endisest Nurme 96-A 34 030 m2 suurusest kinnistust 16 792 m2 ning jäeti tagastamata 17 238 m2 ja määrati tagastamata jäetud maa eest kompensatsiooni summas 7 705 eurot. M.V. esitas 21.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud korralduse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2014 määrusega haldusasjas nr 3-13-2217 M.V. kaebuse läbi vaatamata. Nimetatud määrus jõustus 30.12.
  31. 10.03.2014 kirjaga saatis Tallinna Linnavaraamet M.V.le korduva kutse piiriprotokollide allkirjastamiseks. 9.04.2014 kirjaga saatis Tallinna Linnavaraamet korduva kutse piiriprotokollide allkirjastamiseks. 14.05.2014 kirjaga selgitas Tallinna Linnavaraamet M.V.le üldkasutatava maa sihtotstarbe sisu ning piiriprotokollide allkirjastamise vajadust.
  32. Vaatamata korduvatele pöördumistele ja selgitustele ei ole M.V. tänaseni piiriprotokolle allkirjastanud, mistõttu ei ole Tallinna linnal võimalik katastritoimikut katastripidajale katastriüksuse maakatastris registreerimiseks esitada. Seega ei ole Tallinna linn viivitanud maa tagastamisega ning on teinud kõik endast oleneva, et maa tagastamismenetlus lõpule viia. Isegi juhul, kui oleks võimalik asuda seisukohale, et maa tagastamise oleks Tallinna linn võinud mõnevõrra varem otsustada, ei oleks see mõjutanud ega muutnud tänaseks väljakujunenud olukorda, kuna maa tagastamise menetlust ei ole võimalik lõpetada M.V.st tulenevatel põhjustel.
  33. Puuduvad asjaolud, millega riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Tallinna linna tegevus maa tagastamisel ei ole õigusvastane, mistõttu puudub Tallinna linna poolne õigusrikkumine ja süü. Seega ei saa esineda süülist tervise kahjustamist. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud enda tervise kahjustumist puudutavaid väiteid. Käesoleva vaidluse asjaoludel ei saa eeldada tervise kahjustamist. Isegi juhul, kui tervise kahjustumine oleks tõendatud, ei oleks see kahju hüvitamise nõudmise aluseks, kuna tervise halvenemist ei ole põhjustanud Tallinna linn. Arvestades asjaolu, et maa tagastamise menetlust ei ole võimalik lõpetada üksnes seetõttu, et M.V. ei tee menetluse lõpule viimiseks vajalikke toiminguid, puudub alus Tallinna linnale ette heita õigusvastast tegevusetust. Kuivõrd tekkinud olukorra on põhjustanud M.V. ise, puudub alus nõuda Tallinna linnalt kahju hüvitamist. Kuna RVastS § 9 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, tuleb jätta M.V. kaebus kahju hüvitamise nõudes tervikuna rahuldamata. Rahandusministeeriumi seisukohad
  34. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28.05.1997 korraldusega nr 411 vastutab Rahandusministeerium õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise valdkonnas vara kompenseerimise korraldamise ja kompensatsioonide väljamaksmise eest. Tallinna Linnavalitsuse esitatud materjalidest nähtub, et Nurme A-96 kinnistu osas on tagastamismenetlus lõppenud Tallinna Linnavalitsuse 7.08.2013 korraldusega nr 1032-k. M.V. on esitanud avalduse kompensatsiooni väljamaksmiseks ja see on kantud tema pangakontole 18.09.
  35. Tallinna Linnavalitsuse kinnitusel on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetlus täielikult lõppenud. Rahandusministeerium ei ole pädev toimima uurimis- ega järelevalveorganina õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise protsessis. Maa tagastamise menetluses on tehtud vigu, mis on lubamatult venitanud menetluse käiku, põhjustades õigustatud isikule ebamugavust ja moraalset kahju, kuid ei ole 3 mõjutanud selle lõpptulemusi. Moraalse kahju on riik Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohaselt M.V.le hüvitanud. Tagastamisprotsessi tulemusi riik muuta ei saa.
  36. Eesti Vabariik ei ole õiguslikult vastutav Nõukogude Liidu poolt toimepandud vara õigusvastase võõrandamise ega selle tagajärgede eest ning vara võõrandamise faktist ei tulene Eesti riigile mingeid restitutsioonilisi kohustusi. ORAS-e ja sellest tulenevate õigusaktide alusel läbiviidava vara tagastamise ja kompenseerimise näol on tegemist seadustatud poliitilise tahte teostamisega sellisel viisil ja ulatuses, mis on riigile majanduslikult jõukohane ja poliitiliselt vastuvõetav. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on avaldanud seisukoha, et põhiseaduse omandiõigust puudutavad sätted ei kohaldu omandireformi õigusaktidele. Eesti Vabariik on ühinenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga reservatsiooniga lisaprotokolli nr 1 osas. Reservatsiooni kohaselt ei laiene selle lisaprotokolli sätted omandireformi seadustele.
  37. Rahandusministeerium on seisukohal, et ei ole alust lugeda õigusvastaselt võõrandatud vara osalist tagastamata jätmist ja vara eest kooskõlas seadusega määratud kompensatsiooni põhiseadusega ega Eesti rahvusvaheliste kohustustega vastuolus olevaks ning kaebust ei saa pidada perspektiivseks.
  38. Tallinna Linnavalitsuse kinnitusel on vara tagastamise ja kompenseerimise menetlus lõpetatud ja ei ole mingeid õiguslikke takistusi tagastatava maa üleandmiseks õigustatud subjekti omandisse. Kuigi kaebaja keeldub piiriprotokollide allkirjastamisest, ei takista see vastustaja arvates menetluse lõpuleviimist maakatastriseaduse § 20 lõike 51 alusel. Kohtu põhjendused
  39. Esmalt kohus selgitab, et käesolevas haldusasjas kohus ei menetle nõuet, milles kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) ja Tallinna Linnavalitsuse poolt seoses õigusvastaselt võõrandatud endise Nurme 96-A kinnistu nr 16370 maa tagastamise menetlusega. Nimetatud osas on M.V. kaebus Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrusega tagastatud (jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 8.10.2015 määrusega). Kohus menetleb üksnes kaebaja nõuet Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) ja Tallinna Linnavalitsuse vastu õigusvastaselt võõrandatud endise Nurme 96-A kinnistu nr 16370 maa tagastamise menetlusega viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Arvestades eelnevat jätab kohus väited seoses varalise kahjuga tähelepanuta.
  40. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude võib esitada üksnes selles paragrahvis loetletud juhtudel. Kaebaja on esitanud kahjunõude seoses Tallinna Linnavalitsuse ja Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) poolse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlusega viivitamisega, millega tema väitel tekitati talle tervisehäired. Kaebaja taotleb mittevaralist kahju summas 4 152 576 eurot.
  41. RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-st 5 tulenevad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks järgmised eeldused, mis peavad olema samaaegselt täidetud: - haldusorgani tegevus peab olema olnud õigusvastane; - haldusorgani tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; - tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; - kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; - isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline.
  42. Järgnevalt kohus uurib, kas Tallinna linna või Rahandusministeeriumi tegevus kaebaja suhtes on olnud õigusvastane. Euroopa Inimõiguse Kohus on 29.03.2011 otsusega asjas nr 54462/08 määranud maa tagastamise viivitamisega tekitatud kahju hüvitise summas 4000 eurot. Seega toodud daatumini on 4 kaebajale mittevaraline kahju hüvitatud, mistõttu tuleb kohtul hinnata vastustajate õigusvastast tegevust peale nimetatud kuupäeva.
  43. Õige on kaebaja väide osas, milles tuuakse välja, et käesoleva ajani ei ole tagastamismenetlus lõppenud. Samas kohus nõustub vastutajaga, et viivitus on tekkinud kaebaja enda tegevuse tulemusel.
  44. Harju Maavanema 11.05.2010 korraldusega nr 820-k otsustati maa munitsipaalomandisse andmine Tallinna linnas Nõmme linnaosas, aadressidel Trummi tn 27, Trummi tn 27a, Trummi tn 35, Külmallika tn 1 ja Külmallika tn 15b“. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punktist 54, kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui on olemas kirjalikud andmed koostatava taotluse kohta või mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Seega ei saanud Tallinna linn otsustada endise Nurme 96-A kinnistu maa tagastamise küsimust enne, kui oli lahendatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlus. Tallinna Ringkonnakohtu 5.10.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-1596, millega jäeti rahuldamata M.V. kaebus Harju maavanema 11.05.2010 korralduse nr 820-k tühistamiseks, jõustus 12.01.
  45. Eelnevast tulenevalt sai vastustaja jätkata vaidlusaluse maa tagastamismenetlusega alates 12.01.
  47. Tallinna Linnavalitsuse 17.12.2012 korraldusega nr 51-k määrati Nõmme tervisespordi radade teenindamiseks vajaliku maa määramiseks kehtestatud detailplaneeringu alusel tekkivale uuele tänavale nimi (Sooviku tänav). Seejärel koostati lisaks maa tagastamise toimikule katastritoimik (sh tagastatavate maaüksuste plaanid ja piiriprotokollid). 27.12.2012 kirjaga saatis Tallinna Linnavaraamet M.V.le tagastatavate katastriüksuste plaanid ja piiriprotokollid ning kutsus piiriprotokollide allkirjastamisele. Vastuseks M.V. pöördumisele selgitas Tallinna Linnavaraamet 21.02.2013, et tagastamisele kuuluvad need maaüksused, mis ei ole Tallinna linna munitsipaalomandisse antud ega erastatud. Samas selgitati, et tagastamata jäetud maa eest määratakse kompensatsioon vastavalt õigusaktidele. Tallinna Linnavalitsuse 7.08.2013 korraldusega nr 1032-k „Sooviku tn 1, 2, 4, 6, 8, 10 ja Sooviku tänava maa tagastamine, endise kinnistu nr 16370 osaline mittetagastamine ja mittetagastatava osa eest kompensatsiooni määramine“ tagastati M.V.le endisest Nurme 96-A 34 030 m2 suurusest kinnistust 16 792 m2 ning jäeti tagastamata 17 238 m2 ja määrati tagastamata jäetud maa eest kompensatsiooni 7 705 eurot. Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2014 määrusega haldusasjas nr 3-13-2217 M.V. kaebuse eelnimetatud korraldusele läbi vaatamata. Määrus jõustus 30.12.
  48. 10.03.2014, 9.04.2014 kirjadega saatis Tallinna Linnavaraamet M.V.le korduvad kutsed piiriprotokollide allkirjastamiseks. 14.05.2014 kirjaga selgitas Tallinna Linnavaraamet M.V.le üldkasutatava maa sihtotstarbe sisu ning piiriprotokollide allkirjastamise vajadust. Korduva selgituse edastas Tallinna Linnavaraamet kaebajale ka 12.11.
  49. Käesoleva ajani ei ole kaebaja piiriprotokolle siiski allkirjastanud. Seda arvestades ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks olnud viivituses õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlemisel. Vastustaja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi lõpplahenduse saavutamiseks. Õige on aga Rahandusministeeriumi viide maakatastriseaduse § 20 lg-le 51, mille viimase lause kohaselt kui piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides. Kuna kaebaja on kaebusest tulenevalt jätkuvalt seisukohal, et piiriprotokolli allkirjastamine ei ole vajalik, puuduvad Tallinna linnal edasiselt õiguslikud takistused tagastatava maa üleandmiseks õigustatud subjekti omandisse.
  50. Kohus ei anna ka hinnangut kaebaja väidetele seonduvalt Tallinna Linnavalitsuse ametnikele esitatud korruptsioonisüüdistustega. Väljapressimine on kuritegu, mille osas kohaldub karistusseadustiku §
  51. Kriminaalasju menetlevad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus (kriminaalmenetluse seadustiku § 169 lg1). Seega puudub halduskohtul pädevus hinnata kaebaja poolt nimetatud Tallinna linna ametnike käitumist seoses vaidlusaluse maa tagastamisega.
  52. Hinnates eelkäsitletud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et vastustaja tegevus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlemisel ei ole olnud viivituses määral, mis oleksid 5 põhjustanud kaebajale tervisehäireid. Täidetud ei ole RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 ning VÕS § 128 lgst 5 tulenevad eeldused mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata.
  53. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.