← Eesti

4-16-8568/3

4-16-8568 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-16-8568 (2316,16,011712) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalija Mehh Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Aleksei Iunihhin, ik 38505032782, elukoht: xxxx, vahistatud alates 12.04.2017, asukoht: Vangla Andrus Ööbik, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
  2. Aleksei Iunihhin süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
  3. Mõistetud arest 5 (viis) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud aresti kandmist arvestada menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamisest või muutmisest või temale Harju Maakohtu 20.11.2015 otsusega nr 1-15-9025 mõistetud ja Harju Maakohtu 20.04.2017 määrusega täitmisele pööratud karistuse, so 7 kuulise vangistuse ära kandmisest.
  4. Aleksei Iunihhinilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksei Iunihhin, 4-16-8568, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksei Iunihhinile tema elukoha aadressile tavapostiga.
  5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme 1 päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 05.05.
  6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 28.10.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1514460 nähtuvalt peeti 27.10.2016 kell 23.46 Tallinnas Erika 13 juures kinni Aleksei Iunihhin, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena akrüülfentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. Suitsetas seda, teadis mida suitsetab. On ka varem juhtunud, kuid harva. Rahatrahve ei ole tasunud, kaotas paberid ära, töötas Soomes. Üldkasulikku tööd lõpuni ära teha ei jõudnud. Ei saanud töö kõrvale üldkasulikku tööd teha. Küsitud karistusega on nõus, kuid kas oleks võimalik kanda mitte kohe pärast vanglat, et saaks kuu aja jooksul pärast vanglat ära kanda. Tahab kohe tööle minna, et tööl ei tekiks probleeme. Kanda oleks seitse kuud vangistust. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut tuleks karistada arestiga 5 päeva ning välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirju ja uuringu akti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis 31.10.2016 uuringu nr 2242T tulemusena akrüülfentanüüli sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 31.10..2016 tehtud uuringu 2242T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud akrüülfentanüüli. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid) VI nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, so akrüülfentanüüli kasutamiseks. Fentanüülid saavad olla vaid II nimekirja ainena ravimi koostisosaks, kuid käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku organismist teise nimekirja ravimi sisaldust tuvastatud ning tuvastati vaid fentanüüli derivaadi sisaldus. Seega ei ole tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mistõttu ei saa menetlusalusel isikul olla ka sellise aine tarvitamise ettekirjutust. Sellele viitab üheselt ka aine omandamise viis. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine akrüülfentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. 2 Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Lisaks sellele on teda 2016 aasta mais karistatud teiseliigilise väärteo toimepanemise eest arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid või nende vahendite olemasolul soov trahve tasuda. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja väärteo toimepanemisest on möödunud pool aastat, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalust isikut on juba karistatud arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga ja uue väärteo pani ta toime viie kuu möödudes, siis saab teha järelduse, et ka aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole oodatud tulemust andnud, kuivõrd üldkasulik töö jäeti tegemata, mistõttu puudub ka alus mõistetava aresti asendamiseks üldkasuliku tööga ning arest kuulub ärakandmisele. Kuivõrd menetlusalune isik on vahistatud seoses temale mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisega ning ta ei ilmunud kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisele, siis pöörati vangistus täitmiosele ja aresti ära kandmist tuleb arvestada kas menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või Harju Maakohtu 20.11.2015 otsusega nr 1-15-9025 mõistetud ja Harju Maakohtu 20.04.2017 määrusega täitmisele pööratud vangistuse ära kandmisest. Menetlusalune isik taotles, et aresti ära kandmist ei arvestataks koheselt pärast vangistuse ära kandmist, vaid kuu aja jooksul vangistuse kandmiselt vabanemisest, so alates 12.11.2017 kuu aja jooksul. Kohus leiab, et kuigi KarS § 66 lg 3 sätestab võimaluse karistuse täitmise tähtajaks määrata kuni aasta, peab olema tegemist ositi ära kantava karistusega KarS § 66 lg 1 mõttes. Käesoleva otsusega aga aresti kandmist ositi ei määrata, kuivõrd menetlusalune isik seda ei taotlenud. Lisaks sellele peab menetlusalune isik ära kandma seitsmekuulise vangistuse, mille jooksul ei ole võimalik aresti kanda. Seetõttu jääb menetlusaluse isiku taotlus tagajärjetuks. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.