Kaebaja ja valla vahel on sõlmitud kokkulepe planeeringualale rajatava tee tasuta üleandmise kohta. Kokkuleppe kohaselt võttis kaebaja endale kohustuse rajada tee koos valgustuse ja kommunikatsioonidega, kuid kokkuleppes ei ole märgitud, et kaebaja peaks ühiskasutusse antavad teed rajama oma vahenditega. Loigu tn jääb kaebaja valdustest välja ja selle peab rajama vastustaja ning sellega oleks loodud juurdepääs Loigu tn 7 ja 9 juurde. Pärast Loigu tn ja kommunikatsioonide rajamist saab ehitada planeeringuala sisese kanalisatsioonivõrgu, sest selle kõrgus ja voolukalle sõltuvad Loigu tänava projektist, mistõttu ei ole mõistlik planeeringuala sisese tee ehitus. Kaebaja selgituste kohaselt tuleb planeeringu alal elamute 2 3-12-224 püstitamiseks tagada pinnasekuivendus, reovee ärajuhtimise planeeringu alalt peab tagama Loigu tn kanalisatsioonitrass. Kaebajal oli õigustatud ootus, et peale detailplaneeringu vastuvõtmist vald tagab elamuala normidele vastavuse ja teeb selleks vajalikud toimingud. Kaebaja on korrastanud planeeringuala kuivenduskraavid, kuid vald on jätnud korrastamata kuivenduse eesvoolu, mistõttu ei saa vesi elamukruntidelt ära voolata. Kõikide naaberkruntide veed voolavad läbi kuivenduse eesvoolu planeeringuala madalamasse keskossa. Kuni nõuetekohase eesvoolutrassi rajamiseni ei ole planeeringu alale võimalik nõuetekohast teed rajada. Loigu tn kuivendustrassi rajamisel suundub kogu liigvesi sinna ning planeeringuala kuiveneb täielikult. Nimetatud puuduste tõttu ei ole maaalal asuvate kruntide vastu ostuhuvi ning kaebaja ei ole saanud krundite müügist raha, millega ta lootis korrastada planeeringu ala. Kaebaja arendustegevus on peatunud. Puuduliku kuivenduse tõttu ei ole krundid sobivad elamute rajamiseks. Müüdud kruntide osas nõudis ostja raha tagasi. Kaebajale projekteerimis- ja ehitusluba ei väljastata. Vastustaja oli kohustatud peale detailplaneeringu vastuvõtmist korraldama kuivendussüsteemi hoolduse ja Loigu tn rajamise. Kaebuse kohaselt oli kaebaja valmis sõlmima vallaga lepingu teede ja kuivenduse eesvoolu rajamiseks. Kaebajal oli selleks olemas vajalik tehnika (ekskavaator, buldooser) ja võimekus. Lepinguga oleks pidanud kaasnema ka valla poolne tööde finantseerimine. Kruntide ostja keeldus krunte vastu võtmast, kuna kruntidele puudus juurdepääs ning nõuab kaebajalt selle tõttu viivist ja leppetrahvi. Kaebaja arendustegevus peatus, sest piirkonnas puudus kuivendustrass ning maa ei vasta elamuehituse nõuetele. Omavalitsuse keeldumine projekteerimislubade väljastamisest võttis kaebajalt võimaluse äriplaaniga tugifondide poole pöördumiseks ning takistas kaebaja ettevõtlust, mistõttu tekkis kaebajale kahju ettevõtlustulu saamata jäämisest. Omavalitsuse tegevusetus tõkestasid arenduse edenemise ning tehtud kulutused kaotasid mõtte ning investeeringud hävisid. Kaebaja poolt maaparandustöödeks soetatud tehnika amortiseerus. Vaatamata sellele, et krundid on elamuehituseks mittesobivad, nõutakse kaebajalt maamaksu vastavalt elamumaa maksemäärale. Kaebaja võttis arenduseks laenu, mida tuleb tasuda vaatamata sellele, et eluaseme rajamiseks puudub võimalus. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastavalt PlanS § 10 lg 6 sõlmis vastustaja kaebajaga lepingu, millega kaebaja võttis endale detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohustuse.
alusel sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kinnistul asuv transpordimaa ja sellel ehitatavad rajatised antakse kaebaja poolt vallale tasuta üle. Üleandmise kohta sõlmitakse vastav leping peale rajatiste ehitamist. Peale detailplaneeringu vastuvõtmist oli kaebajal õigus ja võimalus alustada planeeringu elluviimiseks vajalike töödega. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja osade rajatiste (kuivenduskraavide) ehitamisega alustanud, kuid töid lõpetanud ei ole. Kaebaja ei ole taotlenud rajatiste ehtimiseks ühtegi ehitusluba ega kasutusluba. Lepingu kohaselt oli kaebajal kohustus planeeringu alal rajatised ehitada ja tasuta vallale üle anda. Seega on üheselt mõistetav, et kaebaja pidi need rajamisega seotud kulud ise kandma. Vastustaja ei ole mingil moel takistanud kaebajat detailplaneeringu elluviimisel. Kaebaja väidetel on planeeringu ala liigniiskus tingitud naaberkinnistul asuva kuivenduskraavi hooldamata jätmisest. Kohalikul omavalitsusel puudub kohustus võõral kinnistul asuvate maaparandussüsteemide hooldamiseks. Arusaamatud on kaebaja etteheited hoonete püstitamiseks ehitusloa väljastamata jätmise kohta, kuna lepingu p 5.3 alusel on hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks rajatistele kasutusloa väljastamine, kuid kaebaja ei ole rajatiste ehitamiseks ehitusluba isegi taotlenud. Kohustusnõude esitamisel ei tugine kaebaja asjaolule, et puudub ligipääs kinnistu põhja poolsetele kruntidele vaid asjaolule, et Loigu tn väljaehitamise näol oleks võimalik kuivendada kaebajale kuuluv Laurissoni kinnistu. Loigu tn väljaehitamisega on võimalik alustada pärast Loigu põik tänavalõikude väljaehitamist. Vastustaja ei saa rajada tänavaid aladele, kus ei ole tagatud vajalike tingimusi 3 3-12-224 võimaliku hoonestuse rajamiseks. Laurissoni kinnistule hoonestuse rajamise eeltingimuseks on poolte vahel 27.05.2008 sõlmitud lepingukohaste rajatiste ehitamine ja vastustajale üleandmine. Kuni käesoleva ajani ei ole kaebaja taotlenud ühtegi ehitusluba rajatiste ehitamiseks. Laurissoni detailplaneeringuga ei ole ettenähtud maa-ala kuivendamist Loigu tn kuivenduskraavide või – trasside kaudu. Ka kaebaja on seisukohal, et kinnistu kuivendamiseks on vajalik väljaspool kinnistut asuvate kuivenduskraavide korrastamine, mitte eraldi rajatava drenaaži kaudu. Kuid kolmandale isikule kuuluval kinnistul asuvate kuivenduskraavide korrastamine ei kuulu vastustaja pädevusse. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu millest nähtub, et maa-ala kuivendamine ei ole võimalik detailplaneeringus ettenähtud viisil: kuivenduskraavide ja tiigi rajamise teel. Vastustaja hinnangul tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited seoses maamaksu tasumisega, töökoja ja eluaseme rajamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas HKMS § 2 lg 3 lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kohtu menetluses on kaebaja nõue kohustada Saarde Vallavalitsust rajama elamukruntidele Loigu tn 7 ja Loigu tn 9 juurdepääs – Loigu tn koos kuivendus-eesvoolu trassiga. Kuna kaebaja ei ole käesolevas ajas vaidlustanud vastustaja tegevust/tegevusetust seoses kuivendussüsteemi kasutamise/korrashoiu/järelevalvega naaberkinnistul, ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele maaparandussüsteemidele esitatavatele nõuetele ja/või nende võimalikule rikkumisele naaberkinnistu omaniku poolt. Arvestades seda, et käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud valla tegevusetuse detailplaneeringu elluviimisel, ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebuses esile toodud asjaoludele seoses kinnistute müügiga; arendustegevusega; omavalitsuse tegevusega kaebaja äriplaani ja ettevõtlustegevuse realiseerimise takistamisel; kaebaja mullatöömasinate amortiseerumisega; maamaksu tasumisega; laenu võtmise ja tagasimaksmisega; krundi ostja nõuetega kaebaja vastu. Kaebaja väidetel võttis ta 27.05.2008 sõlmitud lepinguga kohustuse rajada kinnistu sisese tee koos valgustuse ja kommunikatsioonidega. Kuid arvestades seda, et tegemist on ühiskasutusse antava teega, ei pidanud kaebaja ehitama rajatisi oma vahenditega, sest valla poolt pidi kaasnema finantseerimine. Kaebaja arvates oli tal mõistlik eeldada, et detailplaneeringu vastuvõtmisel kompenseerib vald kinnistule avalikes huvides vajaliku infrastruktuuri rajamise kulud.
sätestab, et detailplaneeringujärgse avalikult kasutatava tee ja haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Seega peab seaduse järgi infrastruktuuri väljaehitamist finantseerima kohalik omavalitsus, kui detailplaneeringu koostaja ja kohaliku omavalitsuse vahel puudub teistsugune kokkulepe. Kaebaja ja Saarde valla vahel on 27.05.2008 sõlmitud kinnistu ja rajatiste tasuta üleandmise võlaõiguslik kokkulepe, kinnistule reaalkoormatise seadmise leping, asjaõigusleping (tl 8084). Lepingu kohaselt kohustub kaebaja ehitama oma kinnistu piires kruusatee, veetrassid koos maakraanidega, kuivenduskraavid, tänavavalgustuse ning nimetatud rajatised tasuta üle andma vallale. Lepingu p 3 on toodud lepinguosaliste kokkulepped, mille järgi kohustub vald eelkokkuleppe alusel varustama kaebajat tee ehituseks vajaliku kruusaga ning kaebaja on võtnud kohustuse valmistada ette kõik dokumendid lepingu eseme moodustamiseks ja lepingu p 1.8 nimetatud rajatiste (kruusatee, veetrassid koos maakraaniga, kuivenduskraavid, tänavavalgustus) ehitamiseks. Samuti on pooled kokkuleppinud planeeringu alusel tekkiva 4 3-12-224 kinnistu ja rajatiste kaebaja poolt tasuta üleandmises vallale (tl 82). Lepingu sätetest ei tulene vallale kohustusi kulude katmiseks ja/või rajatiste ehitamise finantseerimiseks. Tulenevalt eeltoodust kohustus kaebaja ehitama lepingus nimetatud rajatised ning need tasuta vallale üle andma. Vaidlusalune detailplaneering kehtestati Saarde Vallavalitsuse 07.07.2008 korraldusega nr 188. Seega võttis kaebaja 27.05.2008 sõlmitud lepinguga infrastruktuuri ehitamise ja tasuta vallale üleandmise kohustuse enne detailplaneeringu kehtestamist, mistõttu ei saanud selline kohustus tulla kaebajale üllatusena. Arvestades eeltoodut on alusetud kaebaja väited selle kohta, et ta ei pidanud ehitama rajatisi oma vahenditega, vaid neid pidi finantseerima vald. Kohtu hinnangul on põhjendatud valla seisukoht, mille kohaselt ei ole mõeldav valla poolt rahaliste kohustuste võtmine rajatiste rajamiseks asukohta, kus ei ole tingimusi hoonestuse rajamiseks ning mille puhul ei ole ettenähtud eelarves rahalist katet. Asjaolu, et ka kaebajale olid arusaadavad 27.05.2008 sõlmitud lepinguga võetud kohustused, kinnitab kaebaja vastustajale 21.05.2009 tööde tegemiseks saadetud ettepanekus toodud kinnitusega selle kohta, et kaebajal tuleb rajada kinnistu sisesed teed oma kuludega (tl 12).
§-st 13 sätetest ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustus hüvitada kulutused detailplaneeringute kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamisel. Kuna
sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustuse (tagada detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine) võib täita teede ja tehnovõrkude väljaehitamist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu, saab kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada/finantseerida
nimetatud teede ja tehnovõrkude väljaehitamisega seotud kulutused, tuleneda ainult vastavast kokkuleppest. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole poolte vahel kirjalikku kokkulepet kaebaja poolt teede ja tehnovõrkude väljaehitamise finantseerimiseks/kulude hüvitamiseks valla poolt. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebajal alust nõuda infrastruktuuri väljaehitamise finantseerimist/kulude hüvitamist vallalt. Kaebaja väidetel on vallale teeala koos rajatavate kommunikatsioonidega üle andnud 27.05.2008 (tl 17, 32). Ühtegi tõendit kaebaja oma väidete kinnitamiseks esitanud ei ole. Vastustaja kaebaja väiteid ei kinnita ning märgib, et kaebaja ei ole nende vahel sõlmitud lepingut täitnud ega kinnistul asuvat transpordimaa sihtotstarbega maatükki ja seal asuvate rajatiste omandiõigust vallale üle andnud (tl 18-19). Kaebaja ja Saarde valla vahel on 27.05.2008 sõlmitud kinnistu ja rajatiste tasuta üleandmise võlaõiguslik kokkulepe, kinnistule reaalkoormatise seadmise leping, asjaõigusleping (tl 8084). Lepingu objektiks on lepingu p-de 1.1; 1.8 alusel Laurissoni I kinnistu jagamisel tekkiv kinnistu, mille otstarbeks on transpordimaa koos lepingu p 1.8 märgitud ehitatavate rajatisega: kruusatee, veetrassid koos maakraaniga, kuivenduskraavid, tänavavalgustus (tl 81). Pooled on võtnud endale kohustused seoses lepingu p 1.8 nimetatud eseme üleandmisega (tl 82). Lepingu punktis 3.6 leppisid pooled kokku, et lepingu eseme üleandmisel sõlmitakse vastav leping ühe kuu jooksul peale kaebaja poolt lepingu p 3 nimetatud kohustuste täitmist (tl 82). Asjas esitatud tõendite ja väidete kohaselt on detailplaneeringuga jagatud maa-ala kruntideks ja moodustatud transpordimaana krunt nr 7 (tl 55, 56, 85). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja on ehitanud krundile nr 7 lepingu p 1.8 nimetatud rajatised ning täitnud lepingu p 3 endale võetud kohustused. Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja ühegi rajatise ehitamiseks ehitusluba taotlenud ning ühelegi rajatisele ei ole kasutusluba väljastatud (tl 101 pöördel). 5 3-12-224 Järelikult ei ole kaebaja käesoleval juhul rajanud vaidlusalusele maale lepingus märgitud rajatisi. Seega ei ole kaebaja kandnud seoses rajatiste ehitamisega mingeid kulutusi ning tal puuduvad rajatised, mida saaks vallale üle anda. Hinnates asjas esitatud tõendeid ei ole eelpool käsitletud lepingut kaebaja poolt nõuetekohaselt täidetud, lepingu eset ei ole vallale üleantud ning vald ei ole saanud lepingu eseme omanikuks. Kaebaja väidetel tagab nõuetekohase juurdepääsu Loigu 7 ja Loigu 9 kinnistutele Loigu tänav koos kuivenduskanalisatsiooniga. Kaebaja on seisukohal, et vallal tuleb välja ehitada Loigu tn ja korraldada kuivendussüsteemide hooldus enne Laurissoni kinnistu siseste teede ehitamist. Kaebaja on seisukohal, et vallal tuleb
alusel ehitada Loigu tänav koos kuivendustrassiga.
sätestab, et detailplaneeringujärgse avalikult kasutatava tee ja haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on vaidlusaluse planeeringu ala osas sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on infrastruktuuri ehitamise ja tasuta vallale üle andmise kohustus kaebajal. Vastustaja kinnitusel on käesoleval ajal tagatud Laurissoni kinnistule (sh kinnistul asuvatele Loigu tn 7 ja Loigu tn 9 katastriüksustele) kaks juurdepääsu: ühelt poolt Järve tänavale vastustaja poolt väljaehitatud Loigu tn osa kaudu ja teiselt poolt Männiku tee kaudu (tl 155). Vastustaja on väidete kinnituseks esitanud ortofotod tänavate kulgemise kohta (tl 44 p 4, 47, 48). Seega on juurdepääs Loigu 7 ja Loigu 9 kinnistutele tagatud. Detailplaneeringu seletuskirja p 4.4 kohaselt rajatakse planeeringu alale uus tänav Loigu tänava pikendusena, mis ühineb Jõe tänavaga. Tänav rajatakse ka juurdepääsuks kruntidele nr 4, 5, 6 (tl 55). Detailplaneeringuga ei ole ettenähtud maa-ala kuivendamist Loigu tn kuivenduskraavide või –trasside kaudu. Samas on oluline märkida, et kaebaja väidetel põhjustab planeeringuala liigniiskuse naaberkinnistu omaniku poolt kuivenduskraavide hooldamata jätmine, mitte Loigu tn rajamata jätmine. Üldplaneeringuga kujundatakse valla ruumilise arengu põhimõtted. Ainuüksi asjaolust, et üldplaneeringuga on määratud teede ja tänavate asukohad, ei saa teha järeldust, et vald hakkab koheselt peale üldplaneeringu kehtestamist planeeringus märgitud tänavaid ehitama. Käesoleval juhul ei tule üldplaneeringu seletuskirjast (http://saarde.kovtp.ee/documents/154632/230968/%C3%9Cldplaneeringu_seletuskiri.PDF) vallale kohustust välja ehitada Loigu tn enne Laurissoni kinnistu siseste teede ehitamist. Kaebaja väidetel lahenevad planeeringualal liigniiskusega seotud probleemid Loigu tn kuivendustrassi rajamisega, sest siis suundub kogu liigvesi trassi ning planeeringuala kuiveneb täielikult. Kaebaja hinnangul oli ta valla poolt maa-ala jaotamisel elamukruntideks ja planeeringu kehtestamisest õigustatud eeldama, et omavalitsus tagab elamuala vastavuse kehtestatud normidele ning teostab selleks vajalikud toimingud – rajab eesvoolu trassi, Loigu tänava, kanalisatsioonitrassi (tl 95). Planeeringu p 4.5 kohaselt on planeeringualane maa-ala suures osas ümbritsevast territooriumist madalam, mistõttu tuleb kruntide pinnast tõsta ja planeerida selliselt, et sademeveed juhitakse hoonetest eemale. Sademevete kogumiseks ja täitepinnase saamiseks tuleb planeeringu kohaselt rajada planeeringualale tiik, ülevooluga olemasolevatesse kuivenduskraavidesse. Sademevete äravoolu eraldi rajatava sademevee äravoolujuhtimissüsteemina p 4.6.4 kohaselt ei kavandata, välja arvatud kuivenduskraavid. Sademeveed hajutatakse kruntide haljasalale (tl 55, 56). 6 3-12-224 Väljaspool planeeringuala piire kuivendussüsteemide rajamiseks projekteerimistööde teostamist, ehitamist ja/või nende toimingute tegemiseks vajalike nõusolekute/kooskõlastuste saamist/servituutide seadmist planeering ette ei näe. Arvestades detailplaneeringu sisu tuleb planeeringu alal kuivendamiseks vajalikud tööd teha planeeringu alal. Detailplaneeringu seletuskirjast selgub, et planeeringuga on planeeritud hooned ja rajatised maa-alale, mis asub ümbritsevast territooriumist madalamal (tl 55). Kuna kaebaja oli detailplaneeringu algataja (tl 41), pidi ta olema teadlik planeeringu ala seisukorrast ning hindama seoses detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke riske. Seega ei saanud kaebaja planeeringu elluviimisel tugineda eeldustele, et planeeringuala kuivendamiseks rajab/korrastab väljaspool planeeringuala kuivendustrassid vastustaja ja/või kolmas isik. Samuti ei saanud kaebajal planeeringu vastuvõtmisel tekkida õigustatud ootust, et kohalik omavalitsus teostab toimingud, mis tagaks eraomandisse kuuluval kinnistul ehitusaluse pinnase kuivendamise ja kaebajale võimaluse rajada elamumaale ehitusseaduse nõuetele vastavad hooned. Kaebaja selgituste kohaselt saab alles peale Loigu tn ja kommunikatsioonide rajamist ehitada planeeringuala sisese kanalisatsioonivõrgu, sest nende kõrgus ja voolukalle sõltuvad Loigu tänava projektist, mistõttu ei ole mõistlik planeeringuala sisese tee ja rajatiste ehitus. Kaebaja ei ole esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid selle kohta, et enne Loigu tn rajamist ei ole võimalik ehitada planeeringuala siseseid rajatisi ega selle kohta, et maa-ala ei ole võimalik kuivendada detailplaneeringus kirjeldatud viisil (tl 55 p 4.5, lk 56 p 4.6.4). On tõenäoline, et erinevate isikute poolt rajatud kanalisatsioonitrasside liitmine võib põhjustada raskusi, kuid kohtu arvates on võimalik need lahendada vastavate rajatiste projekteerimise käigus. Detailplaneeringualale rajatavad teed ja tehnovõrgud tuleb ühendada väljaspool detailplaneeringuala asuvate rajatistega ning vajadusel tuleb neid ka ümber ehitada. Detailplaneeringu lähtetingimuste p 5 kohaselt tuli planeeringu koostamisel arvestada liitumistega erinevatesse võrkudesse (tl 42 p 5). Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et planeeringuala sisese kanalisatsioonivõrgu loomist takistas/välistas üksnes Loigu tn (koos kanalisatsioonitrassiga) rajamata jätmine ning kaebaja väide, et ainuvõimalik liigniiskuse probleemi lahendus on Loigu tn (koos eesvoolutrassiga) rajamine, ei ole antud juhul leidnud kinnitust. Hinnates asjas tuvastatud asjaolusid ja tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna kaebus ei kuulu rahuldamisele jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja taotleb tema poolt menetluskulude kandmist kokku summas 546.00 eurot. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja koos kulutuste kandmist tõendavate dokumentidega (tl 63-64, 66-70). Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt 6. novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5207 ja 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07).Vaidlusaluse detailplaneeringu raames toimingute tegemise taotluse osas kohtumenetluses arvamuse andmine ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest. Kohtu arvates ei ole vaidlusalune asi ka materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et teised kohaliku 7 3-12-224 omavalitsuse üksuse ametnikud ei oleks ilmselgelt olnud suutelised halduskohtus vaidlustatud haldusmenetluse toimingu (tegevusetuse) tegemise aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjendama. Seetõttu ei kuulu vastustaja taotlus asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Jätta O. S apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-224 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Riigikohtu 29 mai 2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta O.S kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.