lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav LAURI RÜNK Isikukood: 38207132712; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn, xxxxxxxmaakond; e-post: l; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta, Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli 10. klassi õpilane; Kriminaalkorras 3 kehtivat karistust: 1) Tartu Maakohtu 08.01.2013. a otsusega tunnistatud süüdi
lg 2 p 9 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust; 2) Tartu Maakohtu 19.05.2014. a otsusega tunnistatud süüdi
lg 2 p 7, 9 ja § 274 lg 1 järgi ja mõistetud
a otsusega tunnistatud süüdi
lg 2 p 9 järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata
Väärteokorras 9 kehtivat karistust; Tõkend: puudub. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Lauri Rünk
lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendada Lauri Rüngale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.11.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9202 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud vangistust, võrra ning mõista Lauri Rüngale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada Lauri Rüngale mõistetud vangistus 540 (viissada nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata Lauri Rüngale üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajgraafikule.
lg 4 alusel on Lauri Rünk kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada Lauri Rünka hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 111 (ükssada üksteist) eurot 33 senti kannatanu Jõgeva Majandusühistule 6 (kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Lauri Rünk on kohustatud alates juulist 2017. a tasuma kannatanule igakuiselt vähemalt 18,56 eurot (viimane osamakse 18,53 eurot). Kahju tuleb tasuda kannatanu Jõgeva Majandusühistu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg 2 p 2 alusel kohustada Lauri Rünka käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 4 alusel kohustada Lauri Rünka otsima endale töökoht hiljemalt 01.07.2017. a.
lg 2 p 8 alusel kohustada Lauri Rünka käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Lauri Rünk katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Rahuldada kannatanu Jõgeva Majandusühistu tsiviilhagi. 2 Välja mõista Lauri Rüngalt kannatanu Jõgeva Majandusühistu kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 111 (ükssada üksteist) eurot 33 senti. Kahju tuleb hüvitada Jõgeva Majandusühistu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx KrMS § 180 lg 1 alusel Lauri Rüngalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 157 (ükssada viiskümmend seitse) eurot 44 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot 44 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja olles 02.11.2015. a karistatud kiirmenetluse otsusega väärteosajas nr 2490,15,001952
a karistatud kriminaalkorras Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
lg 1, 2 -
a) ning 21.10.2016. a karistatud otsusega väärteoasjas nr 2490,16,002109
a), pani toime süstemaatilisi vargusi järgmiselt: - 03.11.2016. a kella 21.25 paiku võttis ära Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Coop Jõgeva Majandusühistu Pae Keskusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli likööri Jägermeister maksumusega 15 eurot 25 senti, tekitades Coop Jõgeva Majandusühistule varalise kahju kokku 15,25 eurot väärtuses; - tema 06.02.2017. a kella 19.00 ajal Jõgeva linnas Aia tn 3, Coop Jõgeva Majandusühistu Kaubahallis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära võõra 3 vallasasjana käsitletava eseme, s.o 1 pudeli likööri „Baileys Irish Cream“ (0,7
lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 1 kuud vangistust. Mõistetud karistus liita
a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 5 kuud vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada Lauri Rüngale liitkaristuseks mõistetud vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata Lauri Rünk üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel on Lauri Rünk kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Lauri Rünk üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 2 p 1- heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 6 kuu jooksul tasudes igakuiselt kahju katteks alates kohtuotsuse jõustumisele järgmisest kuust vähemalt 18,51 eurot;
lg 2 p 2katseajal mitte tarvitama alkoholi;
a.;
lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. Menetluskulu: riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluse makstud tasu kokku 157.44 eurot, sundraha 705 eurot. Kokku 862,44 eurot. Asitõendid: CD plaadid (tl 25, 64, 65) jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Lauri Rünga süüdi
Lauri Rüngalt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. 4 III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks Jõgeva Majandusühistu, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. Jõgeva Majandusühistu on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 111,33, mis koosneb varastatud asjade väärtusest (tl 115116). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1, 2 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lauri Rünk on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seoses toimepandud kuriteoga. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. IV Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks 3 CD-plaati turvakaamerate videosalvestistega 03.11.2016.a, ja 30.03.2017.a toimunud sündmuste kohta (tl 25, 64, 65). Kohus leiab, et asitõenditeks olevad CD-plaadid (3 tk) tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.