3-14-52928/24

Haldusasi 3-14-52928 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52198 Haldusasi OÜ Dreicon kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.10.2014.a maksuotsuse nr 12.2-3/022922-9 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.11.2015 Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Dreicon, esindajad vandeadvokaat Vahur Kivistik ja vandeadvokaat Janar Urres Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu RESOLUTSIOON Jätta OÜ Dreicon kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 27.10.2014.a maksuotsuse nr 12.2-3/022922-9, millega vähendas OÜ Dreicon jaanuar 2014.a sisendkäibemaksu summas 8222,49 eurot, määras Dreicon OÜ-le tasumiseks käibemaksu perioodi jaanuar 2014.a eest 8222,49 eurot, vähendas veebruar 2014.a sisendkäibemaksu summas 7300,14 eurot ning määras Dreicon OÜ-le tasumiseks käibemaksu perioodi veebruar 2014.a eest 7300,14 eurot.
2. OÜ Dreicon esitas 26.11.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.10.2014.a maksuotsuse nr 12.2-3/022922-9 tühistamiseks. Kohus võttis 09.01.2015.a kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks MTA. Tallinna Halduskohtu esimehe 26.02.2015.a käskkirjaga nr 111/4 jagati haldusasi lahendamiseks ümber kohtunik Indrek Andreas Paukštysele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebuse põhjendus. 3.1 Maksuhaldur ei ole arvestanud ja uurinud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid on hinnatud vääralt. Selgitused on jäänud võtmata asjas kesksetelt isikutelt A. P., J. P. ja A. M. Maksuhaldur on otsinud kaudseid vastuolusid ning on maksuotsuse üles ehitatud ebatäpsuste pinnale. Tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud kauba, mis soetati OÜ-lt Wasserhaus ja OÜ-lt Tilgad müügitehinguid OÜ-le Ha Serv. Seega puudub vaidlus kauba olemasolus. OÜ-le Dreicon ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist ega muude kohustuste täitmata jätmist. Kaebaja näitas tehingute sõlmimisel üles äris nõutavat hoolsust, kontrollides müüja käibemaksukohustuslaseks olemist ning tegutsedes heas usus. Kaebajal on olnud igati põhjust eeldada, et arvel märgitud isik on tegelik kauba müüja ning tema ei vastuta tehingu teise poole maksuseaduste täitmise eest. Maksuhaldur ei ole tuvastanud maksueelist. 3.2 Maksuhalduri seisukohad osapoolte esindajate seletuste vastuolulisusest seoses konsultatsiooniteenuse osutamisega OÜ Wasserhaus poolt ei ole asjakohased ning isikute seletusi on ebaõigesti hinnatud. Nii OÜ Dreicon kui konsultatsiooni läbiviimise perioodil Wasserhaus OÜ juhatuse liige M. M. kinnitavad konsultatsiooniteenuse osutamist. Laias plaanis poolte selgitused kattuvad. M. M. maksuhaldurile antud vastuse napisõnalisust ei saa ette heita OÜ-le Dreicon. Samuti ei saa sellest teha järeldust, justkui teenust ei oleks osutatud.
4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimisprintsiipi ega põhjendamiskohustust. Kaebajale edastati kontrollakti, kus oli välja toodud kõik kontrolli käigus tuvastatud asjaolud. Kaebaja eriarvamust, täiendavaid tõendeid, dokumente ega taotlusi maksuhaldurile ei esitanud. Maksuhaldur ei pidanud vajalikuks pöörduda A. P. poole, kuivõrd maksuhaldurile oli teada, et isik viibis väidetavalt toimunud tehingute ajal välislähetuses Suurbritannias. M. D. ja A. K. ei maini oma seletustes, et J. P. oleks osalenud kauba üleandmise-vastuvõtmise juures, mistõttu ei pidanud maksuhaldur vajalikuks tema küsitlemist. Kuivõrd A. K. ei maininud oma seletustes teisi kauba vastuvõtjaid kui J. M., kellega nad võtsid kaupa koos vastu, ei pidanud maksuhaldur vajalikuks J. M. ega kellegi teise poole pöörduda. 4.2 Maksuotsuses on ära näidatud, miks on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebajal tehinguid OÜ-ga Tilgad ja OÜ-ga Wasserhaus ei toimunud ning pooled, olles sellest teadlikud, on püüdnud jätta vastupidist muljet. Tehingute mittetoimumisele viitavad OÜ Tilgad ja OÜ Wasserhaus variäriühingule iseloomulikud tunnused, dokumentide vähesus (puuduvad saatelehed, üleandmis-vastuvõtmisaktid) ja ütluste vastuolulisus, samuti asjaolu, et isikud on olnud ammused tuttavad, samuti tehingupartnerite teabe andmisest ja tehingute täpsemate asjaolude selgitamisest kõrvalehoidumine ning konkreetsete vastuste andmise vältimine. Kuna tehinguid OÜ-ga Tilgad ja OÜ-ga Wasserhaus ei toimunud, siis ei pea maksuhaldur tuvastama maksueelise saamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
6. Puitmaterjali soetus OÜ-lt Tilgad ja OÜ-lt Wasserhaus. 6.1 Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on OÜ Dreicon perioodil jaanuar-veebruar 2014.a kajastanud fiktiivsete tehingutena puitmaterjali soetuse OÜ-lt Tilgad ja OÜ-lt Wasserhaus. Maksuhalduri hinnangul kaebajal tegelikult tehinguid nimetatud äriühingutega ei toimunud ning OÜ Tilgad ja OÜ Wasserhaus nimel vormistatud ja Dreicon OÜ poolt maksuhaldurile esitatud dokumendid on koostatud üksnes eesmärgiga jätta mulje tehingute toimumisest. Seega ei kajasta OÜ Tilgad ja OÜ Wasserhaus arved tegelikkuses toimunud majandustehinguid ning kaebajal puudub õigus nendel märgitud sisendkäibemaksu võrra oma käibemaksu summa vähendamiseks. 6.2 Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 esimese lause kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on muu hulgas maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Seega on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks oluline välja selgitada, kas kaup või teenus tegelikult soetati teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, kas soetatav kaup või teenus on ettevõtluses kasutatav ning kas kauba või teenuse saamist kinnitab arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. 6.3 Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et OÜ Tilgad ja OÜ Wasserhaus olid arvete väljastamise hetkel käibemaksukohustuslased ning arved vastasid formaalselt KMS § 37 nõuetele. Samuti puudub vaidlus selle üle, et Dreicon OÜ on puitmaterjali soetanud ning kasutanud seda oma maksustatava käibe tarbeks. Riigikohtu seisukohtade kohaselt juhtudel, kus vaidlus kauba olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Ostja on käitunud heauskselt, kui ta põhjendatult eeldas, et arvel näidatud müüja on tegelik müüja. Tingimus "põhjendatult eeldas" tähendab kõigepealt, et ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvel näidatud müüja pole tegelik müüja. Riigikohus on rõhutanud vajadust eristada, kas vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on kaebaja osalemine maksupettuses (asjaolu, et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga), või järeldus, et ta pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Niisuguse kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (vt RKHKo nr 3-3-1-32-09, p 10; 3-3-1-34-06, p 10-12; 3-3-1-73-10; 3-3-1-18-10; 3-3-1-39-03, p-d 11 ja 12, 3-3-1-50-03, p-d 9 ja 10 ja 3-3-1-74-09, p 10) 6.4 Kuivõrd maksuotsusest nähtuvalt on maksuotsuse faktiliseks aluseks asjaolu, et kaebaja kasutas OÜ-d Tilgad ja OÜ-d Wasserhaus teadlikult ja tahtlikult üksnes fiktiivsete arvete vormistajana, tugineb maksuotsus kahtlusele, et kaebaja osales maksupettuses. Oma järeldustes tugineb maksuhaldur järgmistele asjaoludele: 1) OÜ-l Tilgad ja OÜ-l Wasserhaus esinevad variäriühingu tunnused; 2) dokumentide vähesus ning äripraktika seisukohast ebaharilik käitumine (ostu-müügilepingute koostamine kaebaja poolt, üleandmise-vastuvõtmise aktide ja saatelehtede puudumine, kaebaja poolt kauba edasivõõrandamine samal päeval); 3) tehingupartnerite teabe andmisest ja tehingute täpsemate asjaolude selgitamisest kõrvalehoidumine; 4) tehinguosaliste ütluste vastuolulisus. Eeltoodu ning isikute omavaheline seotus andsid kohtu hinnangul maksuhaldurile piisavalt alust kahtluseks, et tehinguid vaidlusalustel arvetel pole toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik. Niisuguse kahtluse korral ei piisa tehingute toimumise tõendamiseks arvetest, ostu-müügilepingutest ning tehinguosaliste kinnitustest tehingute toimumise kohta, vaid tehingute toimumise kinnitamiseks tuleb esitada täiendavad tõendid. Käesoleval juhul ei ole kaebaja suutnud maksuhalduri kahtlusi ümber lükata ega vaidlusaluste tehingute tegeliku toimumise kohta täiendavaid tõendeid esitada. 6.5 Kaebaja leiab, et tõendamiskoormus ei ole temale üle läinud, kuivõrd maksuhaldur on rikkunud J. P., A. P. ja J. M. selgituste võtmata jätmisega uurimisprintsiipi ja maksuotsus on üles ehitanud kaudsete vastuolude ja ebatäpsuste pinnale. Kohus on seisukohal, et kaebaja etteheide maksuhalduri poolt uurimispõhimõtte rikkumise kohta on põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamast asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (vt RKHKo nr 3-3-1-15-13, p-d 13; 3-3-1-33-14, p 11). Käesoleval juhul on maksuhaldur pöördunud nii OÜ Tilgad kui OÜ Wasserhaus poole korraldusega dokumentide esitamiseks ja teabe saamiseks (kd II tl 50, 55). Nimetatud äriühingute raamatupidamisdokumente maksuhalduril maksuotsusest nähtuvalt saada ei õnnestunud. OÜ Tilgad jättis maksuhalduri korraldusele üldse reageerimata ning OÜ-l Wasserhaus ei õnnestunud dokumentide esitamine äriühingu edasimüügi tõttu tundmatule Valgevene kodanikule V. T. Tõendamiskoormuse üleminekuks maksukohustuslasele ei ole vajalik, et maksuhaldur on ammendanud võimalikud menetlustoimingud, mille põhjal veenduda, kas arvetel näidatud tehingud on aset leidnud. Piisava kahtluse tekkimiseks maksupettuses piisab, kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja osales maksupettuses. Seega kaebaja, väites tehingute toimumist arvel näidatud isikutega, peab esitama ise piisavad tõendid, mis usutavalt kinnitavad tehingute asjaolusid. 6.6 Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kontrollinud kõiki maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid ning põhjendanud maksuotsuses oma seisukohti, andes hinnangu nii kaebaja poolt esitatud kui kolmandatelt isikutelt ja teistest maksumenetlustest kogutud tõenditele. Olukorras, kus maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks on alust mõistlikuks kahtluseks, et kaebaja osales maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele( RKHKo nr 3-3-1-15-13, p 15). Kaebaja ei ole tõendanud, et tehingud OÜ-ga Tilgad ja OÜ-ga Wasserhaus oleks tegelikkuses aset leidnud.
7. Konsultatsiooniteenuse soetus OÜ-lt Wasserhaus OÜ Wasserhaus on 10.02.2014.a väljastanud Dreicon OÜ-le arve nr 1002141 selgitusega konsultatsioon I etapp, Ukraina ärikliima ja tarkvaratootjate võimalused. Maksuhaldur asus vaidlustatud maksuotsuses seisukohale, et kaebaja ei ole soetanud OÜ-lt Wasserhaus nimetatud arvel märgitud konsultatsiooniteenust ning arve on koostatud teadlikult tegelikult mittetoimunud tehingu kohta eesmärgiga vähendada Dreicon OÜ maksukohustust. Maksuhalduri järeldus tugineb konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu jm tehingu toimumist kinnitavate tõendite puudumisele ning asjaolule, et OÜ Wasserhaus esindaja M. M. poolt konsultatsiooniteenuse kohta antud selgitused on napisõnalised, ei ole kontrollitavad ja vastuolus M. D. selgitustega. Kohus leiab, et maksuhaldur on 27.10.2014.a maksuotsuse nr 12.2-3/022922-9 lk 6 ja 7 põhjalikult käsitlenud asjaolusid ja tõendeid, millest tulenevalt maksuhaldur eeltoodud järeldusele jõudis. Kohus nõustub maksuhalduri argumentatsiooniga, ei pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid põhjendusi korrata.
8. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et MTA 27.10.2014.a maksuotsus nr 12.2-3/022922-9 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
9. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys