← Eesti

2-17-4277/5

2-17-4277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Margo Klaar ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-4277 Kohtuasi AK avaldus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AK määruskaebus Menetlusosaline Avaldaja AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4277 ja saata asi Viru Maakohtule avalduse tõlkimiseks ja menetlusse võtmise otsustamiseks.
  7. Rahuldada AK määruskaebus. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. AK (avaldaja) esitas
  9. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus paigutada end Viru Vanglast Tartu Vanglasse (haldusasi nr 3-14-53264). Kohtuasja menetlus 2-17-4277 lõppes, kui Riigikohus jättis
  10. novembri
  11. a määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata.
  12. Avaldaja esitas
  13. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda ülalnimetatud haldusasjas tema õiguste rikkumise tõttu Euroopa Inimõiguste kohtu poole. Tartu Halduskohus edastas
  14. detsembri
  15. a määrusega taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohus võttis
  16. detsembri
  17. a määrusega avalduse menetlusse, kuid jättis selle rahuldamata, sest avaldaja suudab ise oma õigusi esindada ja võib esitada Euroopa Inimõiguste kohtule avalduse vene keeles. Tartu Ringkonnakohus jättis
  18. märtsi
  19. a määrusega Viru Maakohtu määruse muutmata.
  20. Avaldaja esitas
  21. märtsil 2017 Riigikohtule avalduse, milles palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  22. märtsi
  23. a määruse tsiviilasjas nr 2-16-18446 ning anda avaldajale riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Euroopa kohtule Strassbourg´is, Prantsusmaal (Euroopa Inimõiguste Kohtule).
  24. Riigikohus edastas
  25. märtsil 2017 avalduse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 33 lg 3 alusel Harju Maakohtule.
  26. Harju Maakohus keeldus
  27. märtsi
  28. a määrusega avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmast. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja tsiviilasjas nr 2-16-18446 taotluse riigi õigusabi saamiseks dokumentide esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtule. Viru Maakohus jättis
  29. detsembri
  30. a määrusega avalduse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus jättis
  31. märtsi
  32. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Seega ei saa kohus menetleda uuesti sama avaldust, kui selle kohta on olemas juba jõustunud kohtulahend. Samuti ei saa maakohus muuta ega tühistada Viru Maakohtu ega Tartu Ringkonnakohtu määrust.
  33. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
  34. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  35. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ning avaldus tuleb saata Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse kohtu töökeelde tõlkimiseks ja menetlusse võtmise otsustamiseks.
  36. Maakohus leidis, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna sellise sisuga avalduse on kohus juba läbi vaadanud, selle rahuldamata jätnud ning kohtumäärus selle kohta on tsiviilasjas nr 2-16-18446 jõustunud. Kolleegium maakohtu põhjendustega ei nõustu. Tsiviilasjas nr 2-16-18446 esitas avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada dokumente Euroopa Inimõiguste Kohtule seoses haldusasjaga nr 3-14-
  37. Maakohus jättis 2 2-17-4277
  38. detsembri
  39. a määrusega taotluse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus jättis
  40. märtsi
  41. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Praeguses asjas esitas avaldaja ülal nimetatud tsiviilasjas kaebuse ringkonnakohtu määruse peale ja palus ühtlasi riigi õigusabi, et ta saaks Tartu Ringkonnakohtu
  42. märtsi
  43. a määruse peale esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Seega leiab avaldaja, et tema põhiõigusi on rikutud lisaks haldusasjale nr 3-14-53264, milles lahendati avaldaja taotlust ühest vanglast teise üleviimiseks, ka tsiviilasjas nr 2-16-18446, milles lahendati talle riigi õigusabi andmise küsimust, võimaldamaks avaldajal pöörduda seoses haldusasjaga Euroopa Inimõiguse Kohtu poole. Kolleegium juhib tähelepanu, et riigi õigusabi seadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene see, et ühes kohtuasjas riigi õigusabi taotluse lahendamise korral ei saa isik enam pöörduda kohtu poole riigi õigusabi saamiseks teises kohtuasjas. Seetõttu on maakohus keeldunud ekslikult avaldaja riigi õigusabi taotlust TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmast.
  44. Siiski ei ole praeguses asjas põhjendatud saata asja tagasi Harju Maakohtule. Kolleegiumi hinnangul on Riigikohus edastanud
  45. märtsi
  46. a kirjaga ekslikult avalduse RÕAS § 33 lg 3 alusel Harju Maakohtule. Viidatud sätte kohaselt esitatakse avaldus Harju Maakohtule, kui isik taotleb õigusabi seoses tsiviilasja menetlemisega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus ja muus vaidlusi lahendavas organis. Riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumiseks esitatakse taotlus RÕS § 37 lg 2 ja § 10 lg 3 järgi taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kuna praeguses asjas soovis avaldaja õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumiseks ning ta kannab karistust Viru Vanglas, tuleb tema avaldus saata Harju Maakohtu asemel Viru Maakohtule kui õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
  47. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et maakohus on jätnud korraldamata avalduse tõlkimise kohtu töökeelde. TsMS § 32 lg 1 järgi on kohtu töökeel eesti keel. Juhul, kui kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus üldjuhul TsMS § 33 lg 1 esimese lause järgi määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Ka riigi õigusabi taotlus esitatakse kohtule RÕS § 12 lg 5 järgi üldjuhul eesti keeles. Siiski tuleneb
  48. jaanuaril 2017 jõustunud RÕS § 12 lg-st 7, et Eestis enamlevinud muus keeles esitatud taotluse tõlkimise korraldab menetleja. Praeguses asjas esitas avaldaja venekeelse avalduse ja kohus ei ole korraldanud selle tõlkimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.