1-16-4352/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4352 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus Sergei Nassõrovi (ik 35907302228) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Nassõrov ja tema kaitsja jurist Silvi Erro, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 08.06.2016 otsusega mõisteti Sergei Nassõrov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti temale liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud ja 9 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.10.2014 ja lõpeb 11.05.
6. Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Nassõrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 11.04.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht ning lähedaste toetus. Maakohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06, p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna viimase kuriteo pani ta toime just vangistuses viibides. Maakohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga ning läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Samas puudub maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
8. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama aadressile XXX. Korteri omanikud andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema elukaaslasest ja tütrest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tal võib ette tulla tagasilanguse perioode alkoholi tarvitamisel.
9. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal narkokuriteo toimepanemise eest, ning kes vangistuse ajal pani toime uue vägivallakuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine.
10. Maakohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Maakohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Maakohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.
11. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.05.2018, kanda on veel 1 aasta 1 kuu vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl.
12. Maakohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
13. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebused
14. Maakohu määruse peale esitas määruskaebuse S. Nassõrovi kaitsja jurist S. Erro, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
15. Maakohus viitas oma määruses kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06, p 8.1). Seejuures leidis maakohus, et antud tingimus pole süüdimõistetu poolt täidetud, kuna viimase kuriteo (KarS § 121 lg 1) pani ta toime vanglas. Kuid maakohus ei võtnud arvesse, et samas vanglas karistust kandev ja kahel korral tapmise eest karistatud kannatanu ise provotseeris kuriteo. Kaitsja märgib, et S. Nassõrovile karistuse määramisel seda asjaolu ei arvestatud ja teda karistati minimaalse vangistusega üks kuu. Kaitsja arvates tuleb samuti arvestada, et antud kuritegu arutati kokkuleppemenetluses, ilma asja sisuliselt arutamata. S. Nassõrov ei kaldu vägivaldsete tegude toimepanemisele. Vastavalt kriminaalõiguse teooriale ja Euroopa kohtu kohtupraktikale ei saa kuriteo raskus ja ühiskonnaohtlikkus olla tingimisi enne tähtaega vabastamisest keeldumise aluseks.
16. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 20%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38%. Kaitsja arvates ei ole see suur. Maakohtu järeldus, et vabaduses oli isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel, on ainult oletus, omamata mingit alust.
17. Kaitsja hinnangul kaaluvad isiku vabastamist toetavad asjaolud üles isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kaitsja hindab positiivselt, et kinnipeetaval on vabaduses olemas toetavad lähedased ning tal on olemas kindel elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Lisaks hindab kaitsja positiivselt, et isik töötas ning läbis vangistuse jooksul sotsiaalprogrammi.
18. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, näitab kaitsja hinnangul seda, et isik on asunud end parandama.
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu S. Nassõrov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistuses vabastamist. 28.02.2017 esitas Viru Vangla maakohtule materjalid enne tähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla. Sellega koos ei toetanud kriminaalhooldusametnik S. Nassõrovi ennetähtaegset vabastamist, motiveerides seda sellega, et süüdimõistetu on korduvalt kohtulikult karistatud ja tema poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on 20 % ning vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise tõenäosus on 38 %. Kontaktisik kirjeldas iseloomustuses selliseid positiivseid momente, millest nähtub, et risk ja oht puuduvad. Maakohtule esitati ka vanemkriminaalhooldusametniku arvamus, kes juhul kui S. Nassõrovit ennetähtaegselt vabastatakse, tegi ettepaneku määrata isikule katseajaks veel ka kontrollkohustusteks mitte tarvitada alkoholi, narkootilisi ning psühhotroopseid aineid, leida töö, (töökoht kaebuse esitajale garanteeritud), mitte suhelda varem karistatud isikutega ja osaleda sotsiaalprogrammides. S. Nassõrov on nõus kõiki neid kohustusi täitma, kuna tal on ainult üks soov - minna vabadusse ja kasvõi natukene elada inimese moodi. Vanglas sai süüdimõistetu hästi aru, mis on vabadus ja ta õppis seda hindama. Määruskaebuse esitajal on plaanid tulevaseks eluks – lõpetada C ja E-kategooria sõidukursused, kuna oma vanuse tõttu ta võib selle võimaluse kaotada.
20. Viru Maakohus vaatas läbi S. Nassõrovi ennetähtaegse vabastamisega seotud materjalid, keeldudes vabastamisest. Maakohtu arvates ennetähtaegne vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Maakohus leiab, et terve süüdimõistetu eelnev käitumine ja asjaolud seoses viimase sooritatud kuriteoga näitavad, et uue kuriteo risk on veel olulisem või suurem. Maakohus ei näe ühtegi alust isiku vabastamiseks, ega leia, et kriminaalhooldus võiks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohus leidis, et S. Nassõrovil on kriminaalse minevikuga tuttavad. Samuti võib isikul olla perioode, mil ta tarvitab alkoholi. Sellega jättis maakohus tähelepanuta süüdimõistetu ütlused, et ta ei tarvita alkoholi juba üle 13 aasta ja narkootikume (marihuaanat) üle 10 aasta ega kavatse seda ka edaspidi teha. Määruskaebuse esitajal ei ole mitte mingisugust sõltuvust. Peale selle ta kategooriliselt ei tarvita alkoholi, kuna tal on selle suhtes vastikus, samuti ka marihuaanat, kuna selle tõttu veetis S. Nassõrov oma parimad aastad vanglas. Millistest sõpradest kirjutab maakohus, kui võib öelda, et neid polegi jäänud. Lähedastest on S. Nassõrovil ainult tütar, kellega ta on head suhted ja kes teda toetab. Tütar on seaduskuulekas, halbu kombeid tal ei ole ning ta on varem karistamata. Maakohus ei arvestanud, et vanglas veedetud aja jooksul omandas S. Nassõrov buldooserijuhi eriala. Vanglas töötab isik koristajana ja hooldab kambrikaaslast. Karistuse kandmise aja jooksul ei ole S. Nassõrovil olnud distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud sotsiaalprogrammid, mis on maakohtu määruses nimetatud.
21. Maakohus oma määruses tõi välja, et karistuse kandmise ajal pani S. Nassõrov toime vägivallakuriteo, mille eest karistati teda ühe kuu pikkuse vangistusega. Maakohus ei ole arvestanud selle kuriteo toimepanemise asjaolusid. Maakohus ei arvestanud kannatanu isikut (tegemist oli süüdimõistetuga, kes kahe tapmise eest vanglas karistust kandes peksis invaliidi malemängu ajal, lõi kannatanul pea tooliga lõhki, ründas S. Nassõrovit, pärast mida õnnestus määruskaebuse esitajal ta põrandale pikali panna ja valvuri tulekuni teda seal hoida). S. Nassõrov ei ole kedagi löönud, vaid ta kaitses ennast, kuna tahtis, et ründaja ei lööks temal pead lõhki. Just sel põhjusel arvestades asjaolusid, tehti S. Nassõrovile ettepanek lahendada asi kokkuleppemenetluses minimaalse karistusega üks kuu vangistust. Ennetähtaegse vabastamise ajal toime pandud kuriteo osas, mis on seotud narkootikumide edasi andmisega, on ta sügavalt kahetsenud ja teatanud kohtule, et ta pani antud kuriteo toime raske perekondliku seisundi tõttu. Nimelt oli tugevalt haige S. Nassõrovi ema ja süüdimõistetu tahtis kiiresti teenida raha, et teda opereeritaks (ema vajas südameoperatsiooni). See ei õigusta määruskaebuse esitajat, vaid vastupidi, teeb tema olukorra keerulisemaks ja ta saab sellest aru.
22. Kui rääkida potentsiaalsest ohust, siis iga inimene võib teatud tingimustes olla ohtlik. See ei sõltu igakord inimesest endast, vaid suures jaos sellest, kes kuritegu provotseerib ja sellise olukorra loob. S. Nassõrovi karistusaeg lõpeb 11.05.
23. Tal on kanda veel üks aasta üks kuu vangistust. Maakohtu meelest on see küllaltki pikk aeg, mille jooksul võib teha järeldusi oma eelnevast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammis, õppida riigikeelt ja käia tööl. Järeldused on S. Nassõrov enda jaoks juba teinud. Ta on ise ennast karistanud. Ta ei õigusta ennast ning on süüdi. Aga nagu igal kinnipeetaval, on ka temal õigus ennetähtaegselt vabaneda. Ta elab lootuses sellele ja mõistmisele. S. Nassõrov palub arvestada tema vanust ja seda, et karistuse kandmise ajal on ta suhtunud töösse tõsiselt, tal ei ole konflikte teiste kinnipeetavatega ning ta on järginud sanitaar-hügieenireegleid hooldades 80 aastat kambrikaaslast. Ta peab sidet tütrega. Ta on tunnistanud süüd toime pandud kuritegudes, mida siiralt kahetseb. Ringkonnakohtu järeldused
24. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Nassõrovit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
25. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea.
26. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
27. Ringkonnakohus loeb positiivseks, et S. Nassõrov osaleb kinnipidamiskohas majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on kinnipeetava õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et S. Nassõrovit on karistuse kandmise ajal karistatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis käesoleval juhul kaalub üle distsiplinaarkaristuste puudumise, kuna olemuselt on tegemist raskeima rikkumisega. Esitatud määruskaebustes leitakse, et viidatud asjas oli provotseerivaks pooleks tegelikkuses kannatanu ning S. Nassõrov vaid kaitses ennast eesootava ründe eest. Ringkonnakohtu hinnangul on toodud väited asjakohatud ning ennast õigustavad. Võttes arvesse vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustust, siis nähtub sellest, et S. Nassõrovi korduv kriminaalkorras karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom viitab kinnistunud kriminaalsele mõtlemisele ja käitumisele, puudulikule empaatiavõimele ja suutmatusele leida seaduskuulekaid probleemilahendusvõimalusi. S. Nassõrov on varasemalt toime pannud eriliigilisi ja erilaadilisi raskeid kuritegusid, mille dünaamika on olnud ajas vahelduv, mis muudab isiku käitumise sellevõrra ohtlikumaks ja ettearvamatuks. Eeltoodust tulenevalt puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et süüdimõistetu on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma, kui ta ei ole selleks suuteline ka kinnipidamiskohas range järelevalve tingimustes. Kuritegude toimepanemine vabaduses ei ole õigustatav ka raske perekondliku seisundi tõttu nagu S. Nassõrovi poolt määruskaebuses välja tuuakse.
28. Lisaks tuuakse esitatud määruskaebustes välja, et kinnipeetaval on vabaduses olemas toetavad lähedased ning kindel elu- ja töökoht. Ringkonnakohus leiab, et ka varasemalt oli süüdimõistetul olemas toetav tugivõrgustik ning kindel elukoht, kuid see ei hoidnud S. Nassõrovi poolt ära korduvate raskete õigusrikkumiste toimepanekut.
29. Kokkuvõtvalt, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi, arvestades kinnipeetava isikut, tema elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi, leiab ringkonnakohus, et S. Nassõrov tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata.
30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 11.04.2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk