KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4352 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Prokurör Maarja Germann (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Nassõrov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 11.04.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Sergei Nassõrov, isikukood: 35907302228, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Silvi Erro Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Sergei Nassõrov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Nassõrov´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Nassõrov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.06.2016 kohtuotsusega KarS § 121 lg 1 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat 7 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 02.10.2014 ja lõpp 11.05.
- Sergei Nassõrov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 20). 1
(4)Kinnipidamisasutusest Sergei Nassõrovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx, mis kuulub tema tütrele ja sugulasele. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Isikul on keskharidus ja tisleri kutse, varasemate vangistuste ajal on omandanud ka elektriku ja buldooserijuhi kutse. Enne vangistust oli arvel töötukassas ja osales kaugsõiduautojuhi kursustel, mis jäid seoses vangistusega pooleli. On töötanud elektrimontööri ja buldooserijuhina. Vanglas töötas koristajana ja hooldajana. Tasumata nõuded on 5858,09 eurot. Vabanedes asub tööle OÜ-s xxx. Tema lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane ja täisealine tütar. Tütar on valmis teda materiaalselt toetama. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kuritegeliku minevikuga tuttavaid, kellega ei soovi suhteid taastada. Varasemalt on joobeseisundis toime pannud vägivallakuritegusid. On suitsetanud kanepit, 2009.a. mõisteti süüdi kanepi tarvitamise eest kinnipidamiskohas. Eelmise vangistuse ajal osales Convictuse tugigrupis, läbis sotsiaalprogrammi 12 sammu, käesoleva vangistuse ajal läbis Õige hetke. Enesehinnang pole päris adekvaatne, ei tunnista oma kuritegelikust eluviisist tulenevaid ohtusid ja ei teadvusta konkreetset vajadust ennast muuta. On korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalkorras korduvalt karistatud. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38%. Vangla ei toeta Sergei Nassõrovi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, mis kuulub tema tõtrele ning sugulasele. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Omanikud on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Tütar on valmis isa vabanemisel materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht OÜ-s xx. Isik on olnud kriminaalhoolduse all ühe korra, katseaeg kulges mitterahuldavalt, ta pani katseajal toime uue kuriteo. Viibides kinnipidamisasutuses, tarvitas Sergei Nassõrov narkootikume ning pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise. Sergei Nassõrov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Sergei Nassõrov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht ning lähedaste toetus. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna viimase kuriteo pani ta toime just vangistuses viibides. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga ning läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Korteri omanikud andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema elukaaslasest ja tütrest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tal võib ette tulla tagasilanguse perioode alkoholi tarvitamisel. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal narkokuriteo toimepanemise eest, ning kes vangistuse ajal pani toime uue vägivallakuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.05.2018, ärakandmiseks on veel 1 aasta 1 kuu vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Nassõrov temale Harju Maakohtu 08.06.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)