1-15-4195/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4195 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus Rodislav Riiza (ik 38611010282) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Rodislav Riiza, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 17.06.2015 otsusega mõisteti Rodislav Riiza süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti temale karistuseks 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.12.2014 ja lõpeb 06.06.
6. Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Riiza vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 18.04.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R. Riiza on korduvalt kriminaalkorras karistatud (röövimised, vargused ja viimati narkokuriteo toimepanemise eest). Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isikut on varasemalt allutatud käitumiskontrollile, kuid ta ei loobunud seadusevastasest käitumisest, ükski kriminaalhooldus ei ole kulgenud probleemideta. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Samuti on teda vangistuses viis korda distsiplinaarkorras karistatud. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
8. R. Riiza on varasemalt olnud neljal korral kriminaalhooldusel, kuid süütegude toimepanemisest pole loobunud, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Riskihindamise kohaselt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45%, vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%.
9. Vabaduses puudub kinnipeetaval töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades seda, et varasemad kuriteod olid varavastased ning tema kuritegude eesmärgiks oli varalise kasu saamine. Elukoha suhtes on andmed ka ebakindlad. Süüdimõistetu ema õepoeg S.G. on väidetavalt lubanud tal elada oma korteris, kuid antud elukohta ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida, sest korteri omanik ei tulnud kokkulepitud ajal kohale ega vastanud kõnedele. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga.
10. Maakohus leiab, arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu, et R. Riiza ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Riiza, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistuses vabastamist. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, miks maakohus tõi esile ainult R. Riiza halva mineviku ja juhindudes sellest tegi järelduse, et inimene ei ole muutunud. Vangistuse jooksul on olnud ka positiivseid momente, mida nägi ka prokurör, lugedes kinnipeetava iseloomustust. R. Riiza on teadlik, et tema minevik ei ole hea ja ta ei ole unustanud neid vigu, mida ta on elus teinud. Ta on teinud vastavad järeldused, et muuta tuleb enda eluviisi ja minna eluga edasi, mida ta on ka üritanud teha, kuid mis on raske, kui talle heidetakse ette mineviku patte ja läbikukkumisi. Inimesed, kes on süüdimõistetuga kinnipidamiskohas vaeva näinud ja teda õpetanud, näevad R. Riiza mõtteviisis ja käitumises positiivseid muutusi.
13. R. Riiza lubab järgida kõiki kriminaalhooldusnõudeid, mida määrab talle kriminaalhooldusametnik, lubab võtta ennast arvele Töötukassas ja minna õppima. Süüdimõistetu soovib omandada keevitaja eriala, mis on Töötukassa abil võimalik. Elukohaga R. Riizal probleeme ei ole, mida on näha ka kriminaalhooldusametniku poolt esitatud ettekandest. Ringkonnakohtu järeldused
14. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Riizat vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
15. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea.
16. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
17. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul täitmata ennetähtaegse vabastamise põhiline eeldus, s.o isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et R. Riiza omab kinnipidamiskohas kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Märkimata ei saa jätta, et tegemist ei ole vähetähtsate rikkumistega - kahel korral keeldus R. Riiza tööst ning ühel korras eiras vangla poolt antud korraldusi, mis näitab isiku suutmatust alluda reeglitele ja täita temale pandud kohustusi. Samuti nähtub, et täitmata on ka individuaalse täitmiskavaga paika pandud eesmärk omandada üldharidus, kuna R. Riiza taotluse alusel võeti kinnipeetav kooli nimekirjast maha. Uute kuritegude toimepanemise ohtu soodustab ka süüdimõistetu majanduslik olukord, kuna kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht ning kõik varasemad R. Riiza poolt toime pandud kuriteod on kantud eesmärgist saada varalist kasu. Samuti on uute kuritegude ohuteguriks ka R. Riiza sõltuvus narkootilisest ainest, mida kinnitab ka asjaolu, et viimane isiku poolt toimepandud kuritegu on seotud narkootilise aine käitlemisega. Toimiku materjalidest nähtub, et kinnipidamiskohas oli kaalumisel ka R. Riiza sõltuvusravile saatmine, kuid kinnipeetav seda ise ei soovinud ning ta ei vastanud ka selleks ette nähtud kriteeriumitele. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud neljal korral, kuid ükski kriminaalhooldus ei ole kulgenud probleemideta.
18. Kokkuvõtvalt, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi, arvestades kinnipeetava isikut, tema elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi, leiab ringkonnakohus, et R. Riiza tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 18.04.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk