KO HTUMÄ ÄRU S Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

) regulatsiooni kohaselt ning

järgi on taotluse lahendamise pädevus sõltuvalt asjaoludest üksnes prokuratuuril, kohtul või kohtuvälisel menetlejal, kuid mitte Justiitsministeeriumil. Vastuse kohaselt ei väära sellist järeldust ka asjaolu, et

§ 7lg 3 kohaselt vastutab riik süülise menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduse (RVast

S) kohaselt, kui kahju tekitab kohus, sest viidatud säte kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra. Seega ei anna süüteomenetluses tekitatud kahju korral Justiitsministeeriumile taotluse lahendamise pädevust ka RVastS § 17 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõte, mille kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada

1. peatükis sätestatud korrale ning sõltuvalt asjaoludest kas kohtule, prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale.
2. Määruskaebuse esitaja esitas 10.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 13-13p), milles palus Justiitsministeeriumi vastuse tühistada ja kohustada Justiitsministeeriumit taotlust uuesti läbi vaatama ja tegema objektiivset otsust määruskaebuse esitajale tekitatud kahju kompenseerimiseks. Määruskaebuse esitaja väitis, et alates septembrist 2015 kuni detsembrini 2016 rikuti kohtute otsustega tema inimõigusi ja selle tulemusena tekkis määruskaebuse esitajale moraalne ja füüsiline kahju. Määruskaebuse esitaja tõi välja kümme kohtulahendit ja märkis, et Viru Maakohtu 11.09.
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-621 on õigusvastase tegevuse otsene kandja. Justiitsministeerium keeldus hinnangut andmata alusetult ja ebaseaduslikult kahju hüvitamast. Määruskaebuse esitaja väitis, et tal on õigus nõuda Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamist.
4. Tartu Halduskohus tagastas 23.01.
5. a määrusega (tl 28-29) määruskaebuse esitaja kaebuse ilmselge kaebeõiguse puutumise tõttu. Halduskohus selgitas, et vaja on lahendada küsimus, kas tühistamis- ja kohustamisnõuded on lubatud või tuleb kaebus tagastada. Halduskohus leidis, et Justiitsministeeriumil on tähelepanuta jäänud, et

ei reguleeri õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist. Määruskaebuse esitaja nõue tugineb õigusmõistmisega seotud kohtuniku tegevusele. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kriminaalasjas nr 1-15-621 Viru Maakohtus 11.09.

1. a otsus läbinud apellatsioonmenetluse Tartu Ringkonnakohtus ja Riigikohtu 12.04.
2. a määruse nr 3711130 järgselt jõustunud. Seejuures ei kinnita miski, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ning määruskaebuse esitaja kohta ei ole olemas ka asjaomase menetlusega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust. Seetõttu pole RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 tulenevad kahju hüvitamise kohustuslikud eeldused täidetud ning tal ei ole kuidagi võimalik saavutada, et kaebuses nimetatud tegevuse läbi talle väidetavalt saabunud kahju eest makstaks välja tema poolt soovitud või mistahes muu suurusega hüvitis. Justiitsministeeriumi otsustus, millega jäeti kahju hüvitamise nõue läbi vaatamata, on toimingu tegemisest keeldumise kohta antud kirjalik põhjendus ning selle peale pole võimalik tühistamisnõuet esitada. Lubatav ei saa olla ka taotluse läbivaatamisele ja kompensatsiooni määramisele kohustamise nõue. Eelnevalt käsitletu kohaselt pole Justiitsministeerium vastavat otsustust küll õigesti põhjendanud, kuid see ei ole veel piisav, et teha talle määruskaebuse esitaja poolt soovitud ettekirjutust, sest RvastS § 15 lg-te 1 ja 3 1 kohased alused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks puuduvad. Taotluse läbi vaatamisele 2 kohustamine kohtu poolt ei muuda nimetatud asjaolu, mistõttu saab tulemuseks olla vaid hüvitise maksmisest keeldumine.
3. Määruskaebuse esitaja esitas 02.02.2017 määruskaebuse (tl 39-40), milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uue määruse, millega kohustada Justiitsministeeriumit uuesti kaebust läbi vaatama. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta mõisteti süüdi kuritegude eest, mida ta toime ei pannud. RVastS § 7 annab õiguse nõuda tekitatud kahju hüvitamist, mille tekitas avaliku võimu kandja. Määruskaebuse esitaja väidab, et Riigiprokuratuur lükkas määruskaebuse esitaja kaebused tagasi. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et Justiitsministeerium oli kohustatud vastama haldusaktiga, aga andis ainult kirjaliku vastuse.
4. Justiitsministeerium palub 28.02.
5. a vastuses nr 13-3/1614-2 (tl 63-64p) jätta määruskaebus rahuldamata. Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et Justiitsministeeriumi 03.01.
6. a vastuse nr 117/8606-2 osas ei ole võimalik tühistamisnõuet esitada, sest vastus ei ole haldusakt. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega ei otsustata isiku õiguste ega kohustuste üle. Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et ei ole võimalik nõuda Justiitsministeeriumi kohustamist nii taotluse läbivaatamiseks kui ka kahju hüvitamiseks HKMS § 37 lg 2 p 2 järgi. Sellisel juhul peaks kaebaja üldjuhul esitama kahju hüvitamise kaebuse RVastS § 17 lg 1 järgi, kuid halduskohtul puudub alates 01.05.2016 pädevus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamiseks. Seega kuuluks ka kahju hüvitamise kaebus HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel tagastamisele. Justiitsministeeriumi hinnangul on taotluse läbi vaatamata jätmise korral üldjuhul võimalik nõuda HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel taotluse sisulist läbivaatamist (toimingu tegemist). Kuigi Justiitsministeerium nõustub halduskohtu selgitustega selles osas, et kahju hüvitamise aluse puudumine RVastS § 15 regulatsiooni kohaselt on ilmselge, mistõttu esineks alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi, puuduks Justiitsministeeriumil ka pädevus sellise taotluse sisuliseks lahendamiseks. Seega ei soostu Justiitsministeerium halduskohtu seisukohaga, justkui oleks Justiitsministeeriumi 03.01.
7. a vastuses ekslikult selgitatud Justiitsministeeriumi pädevust õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei reguleeri

õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on selgelt väljendanud, et temale on tekitatud kahju süüteomenetlusega.

§ 1lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 16 lg-st 1 tulenevalt sisaldab

RVastS-ga võrreldes eriregulatsiooni riigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks juhul, kui kahju tekitati süüteomenetluse käigus. Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et kahju hüvitamise taotluses viidatakse selgelt kohtu poolt tekitatud kahjule. Samuti möönab Justiitsministeerium, et kohtu poolt süülise menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine on üks juhtudest, kus kohaldatakse RVastS regulatsiooni. Kohtupraktikas on leitud, et

2. peatükis „Kahju hüvitamise alused“ paiknev

§ 7

lg 3 kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra.

eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu. Eeltoodud põhjustel tuleb ka

§ 7

lg-s 3 nimetatud juhul esitada kahju hüvitamise taotlus vastavalt

4. peatükis sätestatud korrale ning sõltuvalt asjaoludest kas kohtule, prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale.

§ 7lg 3 viide RVast

S-le tähendab üksnes seda, et kohtu poolt süülise menetlusõiguse rikkumisega tekitatud 3 kahju hüvitamine toimub RVastS §-s 15 sätestatud alustel, mitte aga RVastS-s sätestatud menetluskorras. Eeltoodust tulenevalt jääb Justiitsministeerium seisukohale, et 03.01.2017 vastuses toodud selgitused taotluse läbi vaatamise pädevuse puudumise kohta on õiged. Kaebuse tagastamine halduskohtu poolt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on seaduslik, kuid seda eeskätt seetõttu, et Justiitsministeeriumil puudub pädevus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
2. Justiitsministeerium jättis määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlusele 03.01.
3. a esitatud vastusega nr 11-7/8606-2 läbi vaatamata, kuna leidis, et Justiitsministeeriumil puudub pädevus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks. Justiitsministeerium märkis, et

§ 7

lg-s 3 sätestatud juhul tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada

4. peatükis sätestatud korras ning sõltuvalt asjaoludele kas kohtule, prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Määruskaebuse esitaja sellega ei nõustunud ja esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Justiitsministeeriumi vastuse ja kohustada Justiitsministeeriumit taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohus asus seisukohale, et

ei reguleeri õigusmõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist, Justiitsministeeriumi vastuse peale pole võimalik tühistamisnõuet esitada ning lubatav ei ole ka taotluse läbivaatamisele ja kompensatsiooni määramise kohustamise nõue. Halduskohus leidis, et Justiitsministeerium pole otsustust õigesti põhjendanud, aga see ei ole piisav, et teha kaebaja poolt soovitud ettekirjutust, sest RVastS § 15 lg-te 1 ja 3 1 kohased alused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks puuduvad. Määruskaebuse esitaja väidab, et RVastS annab õiguse nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. 9. Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et

sisaldab RVastS üldregulatsiooniga võrreldes eriregulatsiooni riigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks puhuks, kui kahju tekitati süüteomenetluse käigus. Siiski tuleb arvestada, et RVastS § 15 sisaldab omakorda eriregulatsiooni

-st puhuks, kui kahju tekitati üksnes kohtumenetluses. Sellele viitab sõnaselgelt

§ 7

lg 3, mis sätestab, et kui

§ 7lg-s 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. See järeldus tuleneb aga ka RVast

S §-st 15, mis kehtestab ilmselgelt eriregulatsiooni kõigi kohtuharude poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks nende vahel vahet tegemata. 10. Justiitsministeeriumi seisukoht pädevuse puudumise kohta tugineb

§ 1lg 1 ja Kr

MS § 16 lg 1 koosmõjule.

§ 1sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kr

MS § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses menetlejateks kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Ringkonnakohus selgitab, et arvesse tuleb võtta

-i ja RVastS-i tervikregulatsiooni.

§ 4

sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

§ 7

lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

§ 7lg-s 3 sätestatud erand hõlmab endas seejuures kohtu õigusemõistmise ja RVast

S § 15 näeb ette vastavad alused. Riik vastutab RVastS § 15 lg-te 1 ja 31 järgi kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest siis, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja 4 põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. 11. Justiitsministeerium väidab, et

eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu. Ringkonnakohus juhib Justiitsministeeriumi tähelepanu

eelnõu seletuskirjas märgitule, millest nähtub selgelt

-i teistsugune eesmärk: „Kohtu vastutuse standardid peavad olema ühesugused nii haldus-, kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu tuleb õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni käsitleda kompleksselt kõigis kohtuharudes, seda aga on kohane teha kehtiva RVastS muudatusettepanekute raames. Seetõttu nähakse käesolevas [st

] eelnõus ette, et juhul kui eelnõu § 7 lg 1 nimetatud kahju tekitajaks on kohus, vastutab riik vastavalt riigivastutuse seadusele. Siinkohal tuleb siiski tähele panna, et süüteomenetluse ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine toimub

-i alusel sõltumata sellest, kas menetluse venimise põhjustab kohtueelne (väärteomenetluses kohtuväline) või kohtumenetlus […]. Samuti tuleb pöörata tähelepanu Riigikohtu praktikale, millest tulenevalt ei saa kohtueelses kriminaalmenetluses eeluurimiskohtuniku loal kohaldatavate kriminaalmenetluse tagamise vahenditega tekitatud kahju tingimata lugeda kohtu poolt tekitatud kahjuks.“1 Seletuskirjas viidatud erandid käesoleval juhul ei kohaldu. Justiitsministeerium on ise osalenud nimetatud eelnõu ja seletuskirja koostamisel.

1. Määruskaebuse esitaja viitab kahju hüvitamise taotluses üksnes kohtu poolt tekitatud kahjule. RVastS § 17 lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile, kes on nimetatud normi alusel pädev esitatud taotlust sisuliselt läbi vaatama.
2. Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse kokkuvõttes siiski õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna käesoleval juhtumil ei esine ilmselgelt RVastS § 15 lg-tes 1 ja 3 1 nimetatud kahju hüvitamise aluseid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 1 Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu 635 SE seletuskiri seisuga 27.03.2014 (arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/download/495998f8-693f-416f-abb77726b5d858c3), lk 28 j. 5