Obsah (5)

§ 77§ 79§ 16§ 158§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52270 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vang

§ 77

lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37–42. TsMS § 38 lg 1 p 1 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

§ 79

lg 1 p-st 1 tuleneb, et kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Menetlusosalise eemaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel on võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures (

§ 79lg 2).

Menetlusosalise eemaldamise otsustab kohus ilma eemaldatava menetlusosalise osavõtuta, kuulates ära selle menetlusosalise arvamuse, kelle huvides teine menetlusosaline eemaldatakse (

§ 79lg 3).

Menetlusosaline eemaldatakse menetlustoimingult minimaalses võimalikus ulatuses. Kohus avaldab eemaldatud menetlusosalisele menetlustoimingu sisu maksimaalses ulatuses, mis on eemaldamise eesmärki kahjustamata võimalik. Eemaldamise aluse äralangemisel avaldatakse menetlustoimingu sisu menetlusosalisele tervikuna (

§ 79lg 4).

Menetlusosalise eemaldamine otsustatakse määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kuni määruse jõustumiseni ei avalda kohus menetlusosalisele teavet (

§ 79lg 5).

Käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras lahendab kohus vajaduse korral ka menetlusosalise esindaja või nõustaja eemaldamise küsimuse (

§ 79lg 6).

Kuna käesoleval juhul on teatatud, et avaldamisele tulevad dokumendid, mille puhul on tegemist riigisaladusega, millele on seadusega kehtestatud väga ranged juurdepääsupiirangud, samas ei ole tõenäoliselt tegemist andmetega, mis võiksid kaebajal oluliselt takistada oma õiguste kaitsmist, leidis ja leiab kohus jätkuvalt, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam kaebaja õigusest viibida riigisaladust sisaldavate dokumentide uurimise juures. Kaebaja ei esitanud kohtumäärusele määruskaebust. Vastuväide tuleb jätta rahuldamata.

1. Teisalt nähtub, et otsuse tegemisel arvestas vangla vajadust kaitsta vangla varalisi õigushüvesid ning selleks oli vajadus rakendada ennetavaid meetmeid, kuivõrd õigushüve kahjustus oli tõenäoline. Nagu võib ka kaebaja enda selgitustest aru saada, oli ta siiski teadlik, et töötamiskohas lõpetati brigaadi töö ja seal toimetati läbiotsimine, mis kinnitab, et ohu olemasolu ei olnud pelgalt abstraktne, vaid tõenäoline. Olukorras, mil ei ole teada, 10 kes otseselt võis olla seotud vanglas keelatud tegevustega, ei saa kaebaja eeldada, et kontrolli ei teostata kõigi isikute suhtes, sj ka tema suhtes. Kaebaja ise ei oskaks ega saakski vaid temal olemasolevate teadmiste pinnalt teha neid prognoose, mida peab suutma teha vangla julgeolekuteenistus, mistõttu puudub vajadus haldusaktis esitada neid faktilisi andmeid puudutavaid kaalutlusi, mis olid vanglal tegutsemiseks vajalikud ning mis oma tõsiduselt kaalusid üles vangla julgeoleku tagamiseks kaebaja huvid. Vangla on käskkirjas märgitud julgeolekuohu põhjendamiseks viidanud kaastööteadetele, mis on jätkuvalt VangS § 333 lg-st 1 ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p-st 1 tulenevalt korrakaitseliseks riigisaladuseks. Juurdepääsuõigus riigisaladusele tekib üksnes RSVS § 26 lg-s 1 loetletud alustel. Kaebaja nende isikute hulka ei kuulu. Riigisaladuse kaitsmise eesmärgil julgeolekuohtu kinnitavaid tõendeid haldusaktis tavapäraselt ei kajastada ning neid ei lisata ka haldusakti juurde. Kuna ka kohtuasja lahendamine on võimalik ilma jälitusinformatsiooni toimikut materjali hulka lisamata, siis ei saa kaebaja nendega tutvuda (Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 18). Kaastööle kaasatud isikute kaitse eesmärk tingib selle, et neid tõendeid ei saa kaebaja ise uurida. Kohus leiab, et kuna haldusaktis viidatakse konkreetsetele kaastööteatistele, siis tuleb lugeda haldusakt konkreetsete viidetega põhistatuks ning käskkirjas märgitud oht vangla julgeolekule tõepoolest esineb. Asjakohatud on sellest tulenevalt väited, et kui isiku suhtes ei ole läbi viidud kohast süüteomenetlust ja ta ei tea milles teda süüdistatakse, et siis on tegemist isiku õiguste rikkumisega. Kohus siinkohal selgitab, et julgeolekuabinõude kohaldamisel ei otsustata, kas isik on toime pannud karistatava teo, vaid seda, kas esineb kaitstava õigushüve kahjustamise oht. Seega ei viida läbi menetlust süüteomenetluse reeglite kohaselt ja isiku õigused on piiratumad võrreldes süüteomenetluses isikule tagatud kaitseõigusega.
2. Vangla seadis kahtluse alla kaebaja usaldusväärsuse ja V.Nurme 02.09.2014.a. õiendist nähtuvalt laekus julgeolekuosakonnale teave (kaastööteatised), millest tulenevalt oli vanglal tekkinud kahtlus, et kaebuse esitaja on kuritarvitanud võimalust vanglas töötada, selle tagajärjeks oli põhjendatud tema töölt kõrvaldamine. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamise seisukohalt omab tähtsust üksnes see, kas vanglal oli tekkinud kaebaja tegevusest põhjendatud kahtlus, sest töölt kõrvaldamiseks piisab juba sellise toimepanemise põhjendatud kahtlusest. Vanglale oli muuhulgas siiski üllatuseks, et kaebaja valmistas töötamiseks ettenähtud ajal ka nt tõukeratta, lisaks hakkas koguma ilma vanglaga kokku leppimata värvilist metalli. Kuigi kaebaja ise leiab, et ta ei saanud sellise tegevusega kedagi kahjustada ja isegi nõudis lisatöö eest tasus, siis aga loobus sellest jne, võib vastustajat mõista, et kaebaja ekslikult leiab, et selline kaebaja omaalgatuslik tegevus on vanglale vajalik ning kooskõlas tööülesannetega. Nagu nähtub, ei ole Tallinna Vanglale pandud ka kohustust värvilist metalli koguda, st et vangla ei tohigi värvilist metalli realiseerida (tulu teenimiseks), nagu seda arvab ekslikult kaebuse esitaja. Kuna kaebaja sellise tegevusega tegeles, siis oli vanglal ilmselgelt põhjust uurida, miks töötsoonis kaebaja või muu isik tegeleb tegevustega, mida töökohustused ette ei näinud. Kaebaja ei oleks tohtinud vangla teada tegeleda nende tegevustega, mis olid vanglaga kokku leppimata ning mille tagajärjel võinuks kasutada olnud vara realiseeritav. Omaalgatuslikku tegevust vangla ei tunnistanud ning vangla oli huvitatud, et kinnipeetavad, sj A.E., on seotud tööülesannete täitmisega. Muu tegevus vangla tingimustes ei ole lubatav ja vangla ei suuda igal hetkel töötavate kinnipeetavate üle järelevalvet teostada, seetõttu tööle rakendamine põhineb usaldusel. Kuna vangla kaotas usalduse ja ei olnud veendunud, mida kaebaja võib veel ette võtta, siis usalduse kaotusel 11 oli proportsionaalne töötamine katkestada. Kohtule ei nähtu, et asjaolude kindlakstegemiseks oli kaebaja töölt eemaldamine ebaproportsionaalne meede, sest vangla pidas kaebaja tegevust ebaseaduslikuks.
3. Kohus on kaebajale selgitanud varem, et asjakohane on viidata lisaks Riigikohtu HK selgitustele: Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et ringkonnakohus on ebaõigesti tuginenud tõenditele, millega kaebajal ei ole olnud võimalik tutvuda ja mille kohta kaebaja pole saanud oma seisukohta kujundada ning tegemist pole dokumentaalse tõendiga.

§ 16lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Ts

MS § 56 lg-st 1 ja § 59 lg-st 5² tulenevalt ei pea toimiku materjalide hulgas olema riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja, põhjendatud vajaduse korral ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras võimaldatakse selle teabega menetlusosalisel tutvuda. Seega võisid kohtud tugineda ka tõenditele, mida kohtutoimikusse ei lisatud. Kohus käesolevalt on tutvunud materjalidega, mis ei kuulu kohtutoimikus avaldamisele. Kohus on veendunud, et tõendatud on kaebaja suhtes usaldamatuse tekkimine ja vajadus kontrollida, mismoodi töötamiskohal materjale tegelikult käideldi ja mis eesmärk sellel oli. Kaastööteatistega KT 1450000207 ja KT 1450000221 on tõendatud, et vangla ei saanud kaebajat jätta majandustöödele ning vanglal oli tekkinud põhjendatult kahtlus, et tegevus võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule. Seega on täidetud abinõude kohaldamise eeldused ja puudub alus vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks (või tühistamiseks). Vaidlustatud otsus on tehtud kaalutlusõiguse alusel. Kohtu kontroll sellise otsuse õiguspärasuse üle on piiratud (

§ 158lg 3).

Vaidlustatud otsuse langetamiseks ei ole ilmnenud kaalutlusvigu, mis viitaksid otsustuse õigusvastasusele isegi juhul, kui selle motivatsioon võinuks olla ulatuslikum. Kohtu kontrollitud andmetel tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. Kohtu hinnangul otsus ei riku kokkuvõttes kaebaja õigusi. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama §-i lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kohtule on mõistetav kaebaja huvi saada siiski ka vanglas viibides töötamise võimalust ja selliselt teenida tasu, ehk kaebajale on tema töötamine olulise tähtsusega, ent arvestades vangla tingimustes julgeolekukaalutlustega, võib ka piiratud teabe tingimustes isiku töölt vabastada. Asjaolu, et kaebajat koheselt ei suudetud tööle rakendada, ei saaks olla vastustajale etteheidetav arvestades, et kaebaja oli kaotanud usalduse ning asjaolusid selgitati veel ka hiljem. Käesolevalt on kaebaja nimetanud, et ta usaldati tööle, mis aga kohtu arvates ei tähenda sugugi seda, et eelmine töölt vabastamine muutuks õigusvastaseks. Kaebaja töölt eemaldamine ja tema kohene tööle mitterakendamine arvestab olulise avaliku huvi olemasoluga, milleks on julgeolek vanglas.
2. Antud juhul on kaebaja töötamise aeg lõppenud, mistõttu kohus ei pidanud võimalikuks tühistamisnõuet enam lahendada ja tegi kaebajale ettepaneku nõuet muuta. Kohus selgitas olukorda kohtumääruses 26.02.16.a. p –is
3. Kaebaja soovis muuta nõuet ja esitas tuvastusnõude ning vastustaja on sellise nõude muutmisega nõustunud. Kohus aktsepteerib kaebaja nõude muutmist, kuivõrd kohtupraktikas on peetud võimalikuks, et õigusvastase töölt eemaldamise korral on isikul põhjendatud huvi nõuda võimalusel töötasu küsimuse 12 lahendamist. Seega on kaebajal põhjendatud huvi esile toodud ja kohus ei saanud välistada sellise põhjendatud huvi olemasolu. 44.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 13