lg 3 alusel võimaldada Andrei Denissovil tasuda menetluskulu 3 kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Denissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Denissov tunnistati Viru Maakohtu 08.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5792 süüdi
lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust,
lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust,
Vastavalt
lg 1 liideti mõistetud karistused täies ulatuses ja Andrei Denissovi liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Andrei Denissovi karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Vastavalt
lg 1,3 jäeti karistus täitmisele pööramata, kui Andrei Denissov ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Andrei Denissov määrati katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning teda kohustati järgima
Vastavalt
Viru Maakohtu 16.03.2015 kohtumäärusega pöörati täitmisele Andrei Denissovile Viru Maakohtu 08.09.2014 kohtuotsusega 1-14-5792
lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 213 lg 1 järgi
MS § 238 lg 2 kohaldamisega mõistetud kandmata karistus - 3 aastat 4 kuud vangistust ning Andrei Denissov vabastati temale Viru Maakohtu 08.09.2014 kohtuotsusega 1-14-5792
lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud karistusest ning vähendati temale
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, lugedes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati kandmisele kuuluva vangistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning vangistuse kandmise algust arvestati alates Andrei Denissovi kinnipidamisest, s.o 14.03.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on Andrei Denissov abielus, ülalpeetavad puuduvad. Peres kasvavad abikaasa alaealised lapsed. Abikaasa R D sõnul on nende suhted Andrei Denissoviga sõbralikud, teineteist toetavad. Abikaasa on valmis isikule vabanemisjärgselt osutama igati moraalset ja materiaalset tuge. Vestluses lähedastega ilmnes, et Andrei Denissov on sugulaste poolt koju oodatud. Vangla riskihindamise andmetele tuginedes esinesid Andrei Denissovil probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, kuid lähedased ei anna selle kohta infot. Arvestades Andrei Denissovi korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Andrei Denissov soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda korterisse aadressil xxxx, mille omanikuks on kinnipeetava abikaasa. R D on töötu, arvel Töötukassas. R D sõnul on Andrei Denissovi isa N D pensionär ja vend I D töövõimetuspensionär. Lähedased on nõus Andrei Denissovit vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Enne vangistust oli Andrei Denissovile määratud igakuiselt makstav töövõimetuspension ning tal on 4 vabanemisel võimalus pension taastada. Kriminaalhooldusele on isik määratud eelnevalt kolmel korral: 2004. ja 2009. aastal hindas kriminaalhooldaja katseaja kulgu õnnestunuks, kuid 2015. aastal pöörati karistus täitmisele, kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametnik leiab, et käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andrei Denissovile
Andrei Denissov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on suuteline sõltuvusainete tarvitamisest loobuma. Selle aja jooksul, mis ta on vanglas olnud, ta tegeles tõsiselt selle probleemiga. Samamoodi ta lõpetas suhtlemise isikutega, kellel oli kriminaalne taust. Ta suhtleb vaid oma abikaasa ja lähedastega. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Enne vangistust töötas ta abikaasa õe juures ja tegeles metallitöödega. Hetkel nad ei saa veel talle garantiikirja väljastada. Ta soovib, et talle antakse võimalus, sest ta suudab jälle olla ühiskonnas. Ta tahtis pöörata kohtu tähelepanu sellele, et iseloomustuse koostamisel on tekkinud viga. Riigikeele õppe A2 kursusel sai ta
lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 213 lg 1 järgi ning karistati
MS § 238 lg-le 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga, mille kestel pidi A. Denissov täitma
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
Denissovit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Isikut on korduvalt karistatud vägivaldsete varavastaste kuritegude eest, lisaks ka narkootikumidega seotud kuriteo eest. Viru Maakohtu 16.03.2015 kohtumäärusest, millega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 08.09.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5792 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, mida vähendati vabastades A. Denissovi temale
lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud karistusest, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust, mh tuleneb, et A. Denissov on oma käitumisega näidanud, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Lisaks hoidis A. Denissov kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning oli mitu kuud tagaotsitav. Varasemad kergemad meetmed lisakohustuste määramise ja katseaja pikendamise näol ei ole mõju avaldanud, isik ei teinud koostööd kriminaalhooldajaga. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et A. Denissovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kuna A. Denissov kannab
lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest, siis saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on 5 näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga (röövimine), ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda vangistuse täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli A. Denissovil probleeme narkootikumide tarbimisega ja alkoholi kuritarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Denissov ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 42% ja 51%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. A. Denissovi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetava A. Denissovi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Andrei Denissovi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kaitsja leidis, et prokuröri arvamus põhineb Andrei Denissovi varasemal elukäigul ning selles arvamuses ei ole võetud arvesse Andrei Denissovi käitumist karistuse kandmise ajal. Tuleb märkida, et tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine eeldus on edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Vastavust nendele tingimustele näitab Andrei Denissovi käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Teatavasti vabastamine enne tähtaega sõltub resotsialiseerumise edukusest ning seetõttu tuleb vaadata individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärke. Vangla materjalidest nähtub, et isik on töötanud majandustöödel, on asunud omandama riigikeelt, kuigi selle omandamine on jäänud pooleli. Samuti on Andrei Denissov osalenud vestlustel ja sotsiaalprogrammis ning dokumentidest nähtub, et Andrei Denissov on väitnud, et on suuteline elama seaduskuulekalt ning et ta ei pane enam toime uusi kuritegusid. Seda kinnitas ta ka kohtuistungil. Kõige olulisem, mida kohus peab arvestama, on asjaolu, et isikul puuduvad karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristused. See asjaolu võimaldab järeldada, et isikus on toimunud olulised muutused, ta on ümber hinnanud oma varasema tegevuse ja tuleviku. Samuti on ta teinud positiivsed järeldused alkoholisõltuvuse suhtes. Tingimisi enne tähtaega vabanemine võib kõne alla tulla siis, kui individuaalne täitmiskava on täidetud, täitmiskavas ettenähtud eesmärgid on saavutatud. Vangla dokumentidest järeldub, et individuaalses täitmiskavas tõstatatud eesmärgid on Andrei Denissovi poolt täidetud. Hinnates neid tingimusi ja tagajärgi, mida toob kaasa tingimisi enne tähtaega vabastamine, siis selles osas ei ole kahtlust, et need tingimused on täidetud. Andrei Denissovil on vabaduses elukoht ja lähedaste toetus. Tal on abikaasa igakülgne tugi. Kuigi kuriteo toimepanemise ja karistuse mõistmise alused on negatiivsed ning vangla ja prokuratuur ei toeta tema vabastamist, siis sellele vaatamata palub kaitsja positiivsetele asjaoludele tuginedes tõsiselt kaaluda Andrei Denissovi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja hinnangul katseaeg tagab kontrolli isiku tegevuse üle ja vabastamine käitumiskontrolliga on efektiivsem kui vabanemine 8 kuu pärast ilma kontrollita. Neil asjaoludel palub kaitsja Andrei Denissov enne tähtaega vabastada.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Denissov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Isikut on korduvalt karistatud vägivaldsete varavastaste kuritegude eest ning lisaks ka narkootikumidega seotud kuriteo eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Andrei Denissov kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas
Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et esialgne tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav ei olnud võimeline täitma katseaja tingimusi, s.o alluma kriminaalhooldusele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral on võimeline täitma tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja jooksul talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, vangistuses on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus ning narkosõltuvus (kanepi tarvitamine), mida võib pidada uue kuriteo sooritamise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Vangla materjalidest nähtuvalt on töökoha puudumine varasemalt viinud isiku kuritegude toimepanemiseni. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%, mis on suhteliselt kõrged riskid. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Andrei Denissovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ning lähedaste igakülgne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 96 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 20.03.2017 kell 10.0010.45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 10.00 ning lõppes 10.40. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 20 eurot, mitte 1 tunni eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 72 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldab kohus 7 Andrei Denissovil tasuda menetluskulu 3 kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.