) § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2). Asjaolud
Vangla ei pea tõenäoliseks, et analoogne situatsioon kaebajaga korduks. Vangla märgib, et kodukorra p-des 11.2.3 ja 11.2.5 sätestatud viisil riiete pessu andmisel peab kinnipeetav üldjuhul saama puhta pesukomplekti tagasi nädala jooksul peale äraandmist. Kui ta seda mingil põhjusel ei ole saanud, on tal mõistlik anda sellest teada inspektor-kontaktisikule. Oma õigusi saab vajadusel kaitsta ka kohustamisnõudega. Kohtu seisukoht 3. Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas alused menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Menetlus lõpetatakse sellel alusel ka tuvastamiskaebuse osas, kui vastustaja sooritab toimingu, millega rahuldab kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu tuvastamise vastu (vt K. Merusk, I. Pilving, „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne“, lk 509). Kaebaja pöördus kohtu poole põhjusel, et tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus riiete, voodipesu ja käterätikute mitteõigeaegsel tagamisel. Samuti palus kaebaja tuvastada, et ta jäi eelnevaga seoses ilma jalutuskäikudest värskes õhus. Viru Vangla on 27.02.2017 vastuses kohtule teatanud, et on tutvunud kaebusega, kohtunõudega ning vanglasiseselt kontrollinud kaebuse asjaolusid ning on seisukohal, et kinnipeetava poolt esitatud faktiväidete üle vaidlus puudub. Ehkki Viru Vangla keskendub edaspidises vastuse tekstis eelkõige vanglariietuse viibimisele ja jalutuskäikudest ilmajäämisele, mõistab kohus vangla vastust selliselt, et vaidlust ei ole ka voodipesu ja käterätikute mitteõigeaegse vahetamise osas, sest vangla on kinnitanud, et faktiväidete osas vaidlus puudub. Kohtule esitatud seisukoht sisaldab vabandust kaebaja ees. Vangla on kinnitanud, et on alustanud tööprotsesside hindamise, et viia sisse vajalikud muudatused, et alati kinnipeetavatele tagada vajalike riideesemete olemasolu. Vangla peab ebatõenäoliseks, et analoogne situatsioon kaebajaga korduks. Kohus leiab, et kaebaja on oma eesmärgi saavutanud. Kohus edastab kaebajale ka Viru Vangla seisukoha.
lg 1 punkti 4 tuleb tõlgendada laiendavalt, s.o sätte kohaldamine ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt. Kaebaja küll soovis kohtult vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, aga vangla on võtnud toimunud sündmused omaks, ei väida nende õiguspärasust ning on toimunu osas vabandanud. Kohtu hinnangul puudub vajadus otsustada toimingute õigusvastasuse üle juhtumil, kus poolte vahel vaidlust rikkumise toimumise üle ei ole. 2 4. Kohus leiab, et menetluse jätkamine
Kõne alla tuleks tuvastusnõue hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil, kuid vangla on juba rikkumised omaks võtnud. Juhul, kui praeguse kohtuasja asjaolude pinnalt on kaebajale tekkinud kahju, on kaebajal võimalik pöörduda hüvitusnõudega otse vangla poole. Seega puudub kohtu hinnangul vajadus vangla toimingu võimaliku õigusvastasuse eraldiseisvaks tuvastamiseks hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil isegi siis, kui kaebaja seda taotleks. Selline tuvastamiskaebus ei oleks lubatav ka
Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-17-309 menetluse
lg 1 p 4 alusel.
lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel uue kaebuse esitamine lubatud. 5.
lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud ning kohtul puudub info muude kaebaja menetluskulude kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.