Obsah (4)

§ 45§ 152§ 43§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-17-309 Määruse kuupäev 28.02.2017 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. B kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvasta

) § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2). Asjaolud

1. 6.02.201 esitas A. B Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses riiete väljastamata jätmisega ja jalutuskäikudest ilmajäämisega. Kaebusest nähtub, et kaebaja riided, voodipesu ja käterätikud võeti pesemiseks 16.12.
2. a ja voodipesu ning käterätikuid ei tagastatud kuni 13.01.
3. Riideid ei tagastatud kuni 16.01.
4. a. Kui 13.01.2017 tuldi voodipesu vahetama, ja pesemiseks vanglariietust ära võtma, oli kaebaja nõus aluspesus viibima mõni tund niikaua, kuni sama päeva pärastlõunal puhtad asendusriided tuuakse, sest riideid, mille kaebaja 16.12.2016 pesemiseks andis, ei olnud senini tagastatud. Riideid aga 13.01.2017 pärastlõunal ei toodud. Riided toodi pesust alles 16.01.
5. Eelnevast tulenevalt (kuna kõik riided olid pesus) ei saanud kaebaja käia värskes õhus jalutamas 14.01.2017 – 16.01.
6. Kaebaja selgitab, et oli kolm päeva jäetud ilma jalutuskäigust värskes õhus, kuu aega ei võetud riideid pesemiseks ja ei toodud pesust tagasi, samuti ei vahetatud voodipesu ja käterätikuid peaaegu terve kuu. Kaebaja palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse seoses voodipesu ja käterätikute, aga ka vangla riietuse vahetamise õigeaegse mittetagamisega ja värskes õhus jalutuskäikudest ilmajäämisega seoses. Põhjendatud huviks palub kaebaja lugeda Viru Vangla poolse samasuguse tegevuse edaspidise ärahoidmise.
7. Viru Vangla teatas kohtule 27.02.2017 vastuses nr 1-8/5268-2, et on seisukohal, et A. B poolt esitatud faktiväidete üle vaidlus puudub. Vangla võtab omaks, et kaebaja riietuse vahetusel puhaste riideesemete tagastamine viibis kaebuses märgitud ajavahemikul, samuti, et kinnipeetav ei saanud seetõttu eelduslikult osaleda jalutuskäigul. Viru Vangla vabandab kinnipeetav A. B ees, et vangla ei suutnud tagada kinnipeetava riietusesemete vahetust vangla kodukorras sätestatud viisil, samuti, et eelnevast tulenevalt ei saanud kinnipeetav kasutada oma õigust jalutuskäigule. Lisaks selgitab vangla, et ta on alustanud vastavate tööprotsesside hindamist, et sisse viia vajalikud muudatused, et edaspidi analoogseid minetusi minimeerida ning alati tagada kinnipeetavatele vajalike riietusesemete olemasolu. Eelnevast tulenevalt leiab vangla, et tuvastamiskaebuse menetlemiseks puudub alus (

§ 45lg 2).

Vangla ei pea tõenäoliseks, et analoogne situatsioon kaebajaga korduks. Vangla märgib, et kodukorra p-des 11.2.3 ja 11.2.5 sätestatud viisil riiete pessu andmisel peab kinnipeetav üldjuhul saama puhta pesukomplekti tagasi nädala jooksul peale äraandmist. Kui ta seda mingil põhjusel ei ole saanud, on tal mõistlik anda sellest teada inspektor-kontaktisikule. Oma õigusi saab vajadusel kaitsta ka kohustamisnõudega. Kohtu seisukoht 3. Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas alused menetluse lõpetamiseks

§ 152

lg 1 p 4 alusel.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Menetlus lõpetatakse sellel alusel ka tuvastamiskaebuse osas, kui vastustaja sooritab toimingu, millega rahuldab kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu tuvastamise vastu (vt K. Merusk, I. Pilving, „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne“, lk 509). Kaebaja pöördus kohtu poole põhjusel, et tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus riiete, voodipesu ja käterätikute mitteõigeaegsel tagamisel. Samuti palus kaebaja tuvastada, et ta jäi eelnevaga seoses ilma jalutuskäikudest värskes õhus. Viru Vangla on 27.02.2017 vastuses kohtule teatanud, et on tutvunud kaebusega, kohtunõudega ning vanglasiseselt kontrollinud kaebuse asjaolusid ning on seisukohal, et kinnipeetava poolt esitatud faktiväidete üle vaidlus puudub. Ehkki Viru Vangla keskendub edaspidises vastuse tekstis eelkõige vanglariietuse viibimisele ja jalutuskäikudest ilmajäämisele, mõistab kohus vangla vastust selliselt, et vaidlust ei ole ka voodipesu ja käterätikute mitteõigeaegse vahetamise osas, sest vangla on kinnitanud, et faktiväidete osas vaidlus puudub. Kohtule esitatud seisukoht sisaldab vabandust kaebaja ees. Vangla on kinnitanud, et on alustanud tööprotsesside hindamise, et viia sisse vajalikud muudatused, et alati kinnipeetavatele tagada vajalike riideesemete olemasolu. Vangla peab ebatõenäoliseks, et analoogne situatsioon kaebajaga korduks. Kohus leiab, et kaebaja on oma eesmärgi saavutanud. Kohus edastab kaebajale ka Viru Vangla seisukoha.

§ 152

lg 1 punkti 4 tuleb tõlgendada laiendavalt, s.o sätte kohaldamine ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt. Kaebaja küll soovis kohtult vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, aga vangla on võtnud toimunud sündmused omaks, ei väida nende õiguspärasust ning on toimunu osas vabandanud. Kohtu hinnangul puudub vajadus otsustada toimingute õigusvastasuse üle juhtumil, kus poolte vahel vaidlust rikkumise toimumise üle ei ole. 2 4. Kohus leiab, et menetluse jätkamine

§ 152lg 2 alusel tuvastamisnõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Kõne alla tuleks tuvastusnõue hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil, kuid vangla on juba rikkumised omaks võtnud. Juhul, kui praeguse kohtuasja asjaolude pinnalt on kaebajale tekkinud kahju, on kaebajal võimalik pöörduda hüvitusnõudega otse vangla poole. Seega puudub kohtu hinnangul vajadus vangla toimingu võimaliku õigusvastasuse eraldiseisvaks tuvastamiseks hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil isegi siis, kui kaebaja seda taotleks. Selline tuvastamiskaebus ei oleks lubatav ka

§ 45lg-s 2 nimetatud piirangute tõttu.

Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-17-309 menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel.

§ 152

lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel uue kaebuse esitamine lubatud. 5.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud ning kohtul puudub info muude kaebaja menetluskulude kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3