lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1912,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue 1.OÜ Bronx Wood (hageja) esitas 30.05.2016 K. K. ´i (kostja) vastu tuvastushagi. OÜ Bronx Wood palub tuvastada, et poolte vahel 12.04.2016 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (leping) hinnaks on 29 000 eurot ning kostja poolt 20.04.2016 esitatud lepingust taganemise avalduse tühisus. Samuti taotleb hageja, et kohus kostjat täitma poolte vahel sõlmitud lepingut. Menetluskulud jätta kostja kanda. 31.10.2016 esitatud kohtuvaidluse teesides palub hageja tuvastada 12.04.2016 poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 7.8 rikkumine kostja poolt ja edasise lepingu täitmise võimatus (tl 103). Hageja ja OÜ Eesti Metsameister on koostööpartnerid. 2015 aasta kevadel soovis kostja saada OÜlt Eesti Metsameister hinnapakkumist temale kuuluval kinnistul asuvale 7 ha metsamaale. OÜ Eesti Metsameister konsulent K. S. telefoni teel tehtud pakkumise suuruseks oli 27 000 eurot. Kostja võttis aega järelemõtlemiseks. Veebruaris 2016 võttis K. S. uuesti kostjaga ühendust, kostja soovis uut pakkumist ja 16.03.2016 esitatud hinnapakkumises oli summas 25 700 eurot. 12.04.2016 toimunud kohtumisel, kus osalesid kostja, hageja esindaja S. R. OÜ Eesti Metsameister esindaja metsahindaja K. H. tegi hageja kostjale hinnapakkumise summas 29 000 eurot ja pooled sõlmisid lepingu. 14.04.2016 kandis hageja kostjale üle 29 000 eurot. Hagejat esindanud S. R. ei olnud lepingut sõlmides hoolas, oma kogenematuse tõttu ei pööranud tähelepanu lepingu tekstile ja eksis lepingus olevate lünkade täitmisel. Lepingu punktid 3.1 ja 3.2 sisaldasid lepingu hinda ja olid lepingu sõlmimise ajal lahtised. S. R. jättis kogemata täitmata lepingu punkti 3.1 ja täitis dubleerivalt lepingu punktid 3.2, mis käsitleb lepingu hinna tasumise korda. Lepingu punkti 3.2.1 järgi oli justkui kostja isiklikule arveldusarvele hageja poolt juba kantud 29 000 eurot, mida tegelikkuses ei olnud tehtud lepingu allkirjastamise ajaks, seega eksisid mõlemad pooled. Poolte kokkuleppe kohaselt tuli hagejal tasuda üksnes ühekordne 29 000 euro suurune makse ja seda viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest, nagu näeb seda ette lepingu punkt 3.2.2. 2
lg 2 kohaselt on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik ning olukorras, mil üks lepingu pool keeldub oma lepingulise kohustuse täitmisest, on teisel lepingu poolel
Kostja vastus 2. Kostja esitatud hagiga ei nõustu, hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on vastuoluline ja segane, ei ole võimalik aru saada, mida esitatud hagiga soovitakse saavutada. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja soov, et kohus tuvastaks kostja kohustused ilma, et kohus tuvastaks hageja lepingulised kohustused. Kui kohus tuvastab ülesütlemisavalduse tühisus, siis võib tehing olla vastuolus heade kommetega, sest on kostja jaoks äärmiselt ebasoodne. Lepingust tulenevad vastastikused kohustused on tasakaalust väljas. Eelkirjeldatud alusel lepingu tühisuse tuvastamine pole võimalik enne, kui kohus on tuvastanud lepingu tegeliku hinna. Kui lepingu hinnaks on 58000 eurot, ei ole leping tühine, kuna on sõlmitud turutingimustel. OÜ Eesti Metsameister ei ole OÜ Bronx Wood koostööpartner vaid hageja alter ego. Hageja kasutab erinevaid juriidilisi kehasid selleks, et jätta raieõiguse hindadega mitte kursis olevatele metsaomanikele muljet raieõiguse madalatest hindadest. Selleks esitatakse „konkureerivaid“ pakkumisi, mis on aga raieõiguse tegelikust hinnast kordades väiksemad. S. R. esindas hageja huve, mitte ei ole sõltumatu tunnistaja ja koostööpartneri esindaja. Hageja ise ja läbi OÜ Eesti Metsameister üritas pikema aja jooksul saavutada kostjaga kokkulepet raieõiguse ostmiseks alla 29 000 euro. Kostjat üritati veenda, et raieõigus maksab alla 30 000 euro. Kostja mõistis, et raieõigus on väärt oluliselt enam ja saigi kokku lepitud uus kõrgem hind so 58 000 eurot. Lepingu koostas ja täitis kõik lahtrid hageja esindaja, kostja vaid allkirjastas lepingu. Kostja 3
4.1 Lepingu tõlgendamise sätted tulenevad
§-st 29.
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu ühise tegeliku tahte 4
lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab
lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (vt RKTKo 3-2-1-42-14 p 13). Kuna hageja väidete kohaselt oli poolte ühiseks tahteks lugeda lepingu hinnaks 29 000 eurot, lasub hagejal ka selle väite tõendamise kohustus. Hageja on viidanud lepingueelsetele läbirääkimistele ja OÜ Eesti Metsameister poolt kostjale esitatud hinnapakkumistele. OÜ Eesti Metsameister poolt 16.03.2016 esitatud pakkumise nr 15160 kohaselt oli pakkumine hinnaga 25 700 eurot (tl 10-12, allkirjastatud tl 18). Hageja seadusliku esindaja Kaido Koppeli poolt vande all antud ütlustest nähtuvalt tegi K. K. i kinnistule hinnapakkumise vana metsamajandamise kava järgi summas 26 000 eurot, läks ise reisile ja andis S. R. ile allkirjastatud lepingu, millel ei olnud märgitud ostuhinda, S. R. võis pakkumisega minna kuni 30 000 euroni. Sander Rikkinen helistas, ütles et hind on 29 000 eurot ja läks tehinguks (tl 67). Kohus näitas hageja seaduslikule esindaja allkirjastatud lepingut ja hageja seaduslik esindaja selgitas, et hinna koha on täitnud S. R. muu lepingu koostas ise, lepinguid oli 2 eksemplari. K. K. i vande all antud ütlustest nähtuvalt tehti esimene müügi ettepanek kevadel või talvel, ettepaneku tegi K. S. , suurus võis olla 26-27000, asi jäi sinnapaika, teadis, et mets maksab 60 000 eurot. Siis pakuti välja, et tullakse metsa vaatama, kohtumise järel vormistas S. R. lepingu, nägi, et summad olid kaks korda 29 000 eurot, ühe lepingu eksemplari sai tema teise S. R. . Kirjutas alla sellele eksemplarile, mille sai Sander. Viie päeva pärast laekus 29 000 eurot, luges lepingut, sai aru, et lepingut on rikutud. Kaido Koppel ei olnud lepingu allkirjastamise juures. Raieõigus on müüdud hinnaga 60 500 eurot (tl 68). Tunnistaja K. S. ütluste kohaselt tegi 2015 märtsis või aprillis pakkumise K. K. ile, pakkumine oli summas 25 000 eurot. K. K. il oli vaja seda arutada oma perekonnaga. Hiljem võttis uuesti ühendust, pakkus välja, et võidakse mets üle vaadata ja siis teha pakkumine. Ise kinnistul ei käinud, esindas OÜ-d Eesti Metsameister. Kohapeal saadi kokkuleppele kõrgema hinna eest, kinnistul käisid Kristo Hark ja S. R. . Pakkumise tegemine firma poolt ei ole midagi kindlat, kõik on veel lahtine (tl 68 pöördel, 69). Tunnistaja S. R. i ütluste kohaselt andis K. S. teada, et kliendiga on vaja kokku saada, mets üle vaadata. Läksid koos Kristoga, kes vaatab metsa üle, pakkumine oli 26 000 eurot, K. K. tahtis saada 32 000 eurot, lõpuks saadi kokkuleppele 29 000 eurot. Lepingusse jäi kogemata kirjutamata summa. Pärast K. K. i poolt lepingust taganemist helistas K. K. ile mitu korda. Lepingute sõlmimise kogemus on 50-60 sellist lepingut. Lepingu vorme on palju ja need on erinevad (tl 69). Tunnistaja Kristo Hark´i ütluste kohaselt helistas S. R. et on vaja metsakinnistu üle vaadata, kas metsas on teostatud raieid kas on piiranguid. Kohapeal vaatas metsa seisukorda, oli palju tuulemurdu ja lamapuitu, K. K. soovis hinnaks 32 000 eurot. Tegelikku kinnistul olnud metsa väärtust ei tea, võis olla 34-40 000 või ka kõrgem. Vaatas, kas mets ikka selle hinna välja (tl 70). K. K. esitas kohtule ka S. R. i poolt allkirjastatud lepingu, kuid kuna leping ei ole K. K. i ja OÜ Bronx Wood poolt allkirjastatud, ei loe kohus seda asjakohaseks tõendiks (tl 75-79).
lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kuna pooled on kokku leppinud, et sõlmivad kirjaliku lepingu, siis ei saa ainult S. R. i poolt allkirjastatud lepingut lugeda poolte vahel sõlmitud lepinguks. 5
lg 3 nimetatud asjaolusid, so, et kostja teadis või pidi teadma, et kasvava metsa raieõiguse müügihind on 29 000 eurot. 4.2 Kuna hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet lepingu hinna osas, tuleb
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu punktidesse 3.2.1 ja 3.2.2 märgitu kohaselt tuleks kasvava metsa raieõiguse ostjal tasuda 29 000 eurot kahes osas, kokku 58 000 eurot. Hageja on viidanud omapoolse esindaja eksitusele ja märkinud, et seega oleks pidanud esimene osamakse summas 29 000 eurot olema kostjale üle kantud juba lepingule allkirjastamise ajal, mida tegelikult ei toimunud. Lepingu täitmise tõendamiseks on hageja esitanud maksekorralduse nr 94092, millest nähtuvalt on 14.04.2016 K. K. ile üle kantud 29 000 eurot (tl 19). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on nimetatud summa pärast lepingust taganemist hagejale tagastanud. Kohus leiab, et hageja väited omapoolse esindaja eksitusest ja kogenematusest ei ole kooskõlas hageja edaspidise käitumisega. Hageja sai enda eksimusest teada väidetavalt pärast seda, kui kostja esitas lepingust taganemise avalduse. Samas ei ole hageja ka pärast seda väidetavat eksimuse avastamist asunud TsÜS § 90 sätestatud korras lepingut tühistama. Hageja esindaja lepingu sõlminud S. R. kinnitas, et on sõlminud 50-60 sarnast lepingut, seega ei saa pidada eluliselt usutavaks ka hageja väiteid tema kogenematusest. Ainuüksi asjaolu, et allkirjastatud lepingus ei ole punktis 3.1 täidetud hinna kohta tekstis olevat tühimikku ei eelda, et hinda ei oleks üldse kokku lepitud. Lepingu punktis 3.2 on tasumisele kuuluv summa tuvastatav. Samuti on pooled lepingu punktis 4.6 teises lauses viidanud just punktis 3.2 nimetatud hinna tasumise kohustusele, mitte punktis 3.1 hinna tasumise kohustusele. Hageja väide, et viidatud lepingupunkti kohaselt oleks juba lepingu sõlmimisel pidanud hageja olema kostjale üle kandnud 29 000 eurot, on iseenesest õige, kuid siinjuures tuleb silmas pidada lepingu sõlmimise asjaolusid. Tunnistajate K. S. , S. R. i ja R. H. ütluste kohaselt läksid nad metsa üle vaatama, mitte lepingut sõlmima, kuna saadi kokkuleppele, siis sõlmiti ka kohapeal leping. Kostja on hagejale 20.04.2016 saadetud lepingust taganemise avalduses märkinud, et ostja so OÜ Bronx Wood kinnitas, et on esimese makse kostjale juba teinud (tl 20). Seega oli kostja veendunud, et esimese makse on hageja teostanud. 6
lg 8 järgi lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on viidanud lepingueelsetele läbirääkimistele. Kohus leiab, et hageja viited ei ole asjakohased.
lg 1 järgi pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Eeldades, et OÜ Eesti Metsameister tegi hageja nimel pakkumise kostjale 16.03.2016, pakkumise kohaselt kehtis pakkumine 31.03.2016 (tl 10), leping on sõlmitud 14.04.2016, ei saa esitatud pakkumist pidada seotuks sõlmitud lepinguga. Lepingu sõlmimise ajaks oli esitatud pakkumus lõppenud. Pooled on lepingu punktis 8.4 lausa sõnaselgelt viidanud, et lepingus on ette nähtud kõik tingimused ning müüja ja ostja ei loe lepingu osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu käesolevas lepingus. Seega ei saa lepingu tõlgendamisel aluseks võtta lepingueelseid läbirääkimisi ja selle käigus esitatud kasvava metsa raieõiguse hinnapakkumisi. 5. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõlgendades poolte vahel 12.04.2016 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu punkti 3.2
lg 4 järgi mõistliku isiku positsioonist lähtudes, tuleb lugeda lepingu hinnaks 58 000 eurot (29 000 + 29 000 = 58 000). 6.Hageja on taotlenud kostja poolt 20.04.2016 esitatud lepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamist.
lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Viidatud sätte lg 2 p 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. K. K. avaldas vande all antud ütlustes, et soovis hagejalt saadud raha eest soetada Harju Maakonda kinnisvara. Kostja viitab lepingust taganemise avalduses ka lepingu punktile 4.6, mille teise lause kohaselt kui ostja ei ole täitnud tähtaegselt punktis 3.2 nimetatud hinna tasumise kohustust, loetakse tema poolt raieõiguse omandmaine lõppenuks.
lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Viidatud sätte lg 3 järgi kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Kostja 7
lg 2 p 2 järgi on tegemist olulise lepingu rikkumisega, mille ilmnemisel ei vajalik anda hagejale täiendavat täitmise tähtaega. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja tuvastusnõude kostja poolt 20.04.2016 esitatud lepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamises. 7. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel 12.04.2016 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu hinnaks on 58 000 eurot, hageja on rikkunud lepingu hinna tasumise kohustust, kostja on kehtivalt lepingust taganenud ja poolte vahel on võlasuhe lõppenud
Kuna lepingulised kohustused on poolte vahel lõppenud, ei ole kostjal kohustust ka lepingut täita. Eeltoodu alusel ei käsitle kohus hageja poolt esitatud tuvastusnõudeid, mis käsitlevad lepingu täitmise kohustuse tuvastamist. Kohus märgib, et hageja on esitatud nõuet muutnud ja 31.10.2016 kohtuvaidluse teesides palunud kohtul tuvastada kostja poolt lepingu punkti 7.8 rikkumine ja edasise lepingu täitmise võimatus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on nõuet muutnud hilinenult ja kohus jätab esitatu tähelepanuta. Menetluskulude jaotus 8. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jättis esitatud hagiavalduse rahuldamata ja kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostja esitatu kohaselt on menetluskuludeks esindaja kulud kokku summas 1912,50 eurot. Esindaja poolt kostjale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnaks on 125 eurot ja õigusabiteenust on osutatud kokku 16,33 tundi (tl 9899). Kostjad on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostjale õigusabi teenuse osutamine on olnud vajalik ja põhjendatud, tunnihind 125 eurot on mõistlik. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kostja taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 1912,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.