Obsah (9)

§ 630§ 632§ 187§ 5§ 230§ 162§ 174§ 176§ 175

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24. apri

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3.

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4. apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5.

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagiavaldus M.S. ja O.S. abielust on sündinud 2 ühist last – M.S. ja K.S. . M.S. l on tuvastatud alates 3ndast eluaastast xxx ning puudest tulenevalt on M.S. vajanud tavapärasest suuremat hoolt ja tihedamat arsti juures käimist. O.S. lt on M.S. kasuks mõistetud välja elatis alates 01.10.2005 summas 1700 krooni . O.S. ei ole seadusest ja kohtumäärusest tulenevat M.S. ülalpidamise kohustust täitnud ning elatise võlgnevuse summa on 6 236,50 eurot. Laste kasvatamisse on suurema panuse andnud M.S. ning laste ja O.S. suhted on käesolevaks hetkeks katkenud. M.S. sai 10.11.2016 58-aastaseks ning M.S. l on tekkinud õigus soodustustingimustel vanaduspensionile. Hageja ja kostja pojal M.S. l on tuvastatud alates 3ndast eluaastast xxx ning vanemad on kasvatanud keskmise puudega last rohkem kui 8 aastat. RPKS § 10 lg 1 p 1 sätestab, et emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last on õigus soodustustingimustel vanaduspensionile jäämiseks viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Seega on seaduse kohaselt nii hagejal kui ka kostjal õigus jääda pensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. RPKS§ 10 lg 2 kohaselt kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel RPKS § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks. Hageja märgib, et hageja ja kostja ei ole ühist kokkulepet soodustustingimustel vanaduspensioni kasutamise osas saavutanud. O.S. on 22.11.2016 hageja lepingulise esindajaga peetud telefonivestluses kinnitanud, et tema jaoks on tegemist võõra teemaga, kuna M.S. ja K.S. ei ole väidetavalt tema lapsed ning tema laste eest saadavaid õiguseid kasutada ei soovi. Oma seisukohtadele vaatamata ei ole kostja olnud nõus kohtuväliselt andma nõusolekut soodustustingimustel vanaduspensioni kasutamisest loobumiseks, et soodustustingimustel vanaduspensioni saaks kasutada hageja. RPKS § 10 lg 3 sätestab, et kui üks RPKS § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole. Kostja ei ole hagejale nimetatud nõusolekut andnud ning seega on hagejal õigus pöörduda kohtu poole vaidluse lahendamiseks ja tuvastamaks, kumb vanematest on kohustatud teineteisele vastava nõusoleku andma. Hageja rõhutab, et seejuures ei ole kohtumenetluse eelselt olnud hageja ja kostja vahel vaidlust selles, kumb vanematest soodustustingimustel vanaduspensioni kasutada saab. Kostja on lihtsalt keeldunud vajaliku nõusoleku andmisest. Sellele vaatamata toob hageja välja põhjendused, millest tulenevalt on hageja soodustustingimustel vanaduspensioni saama õigustatud vanemaks. Hageja on olnud lapsevanemaks, kes on tegelnud M.S. puudest tingitud terviseprobleemidega ning käinud vajadusel lapsega erialaarstide juures. Seejuures piiras keskmise puudega lapse 2 olemasolu ja tema eest hoolitsemise vajadus hageja tööle asumise võimalusi. Lapse vajadustest tulenevalt oli hageja sunnitud pärast lapse 3 aastaseks saamist otsima endale töö, mida hageja saaks teha kodus. Kuna hageja on tegelenud lapse puudest tingitud probleemidega, on hageja ka selleks isikuks, kes on lisapanusest tulenevalt õigustatud kasutama seaduses antud soodustustingimustel vanaduspensioni õigust ning jääma pensionile 58-aastaselt. Lisaks M.S. isikuhooldusõiguse teostamisele ei ole kostja osalenud alates 2005 aastast M.S. ülalpidamises ning lapse ülalpidamine on olnud hageja kohustuseks. Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja keeldumine nõusoleku andmisest M.S. kasvatamise eest saadava soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta hageja kasuks on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 tähenduses. Objektiivsetest asjaoludest tulenevalt on põhjendatud kohustada kostjat andma RPKS § 10 lg-s 2 sätestatud nõusolek ning TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendada kostja tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga. RPKS § 24 lg 11 p 1 kohaselt ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus

1. aasta
2. detsembrist kuni
3. aasta
4. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, arvutatakse vanaduspensionile juurde pensionilisa kahe pensioni aastahinde suuruses. Hageja ja kostja ühised lapsed M.S. ja K.S. on sündinud eelnevalt nimetatud ajaperioodil ning seega on hagejal ja kostjal õigus saada kokku pensionilisa nelja pensioni aastahinde suuruses. RPKS § 24 lg 7 sätestab, et kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel RPKS § 24 lõikes 11 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust pensionilisale kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta teise isiku kasuks. O.S. on 22.11.2016 hageja lepingulise esindajaga peetud telefonivestluses kinnitanud, et tema jaoks on tegemist võõra teemaga, kuna M.S. ja K.S. ei ole väidetavalt tema lapsed ning tema laste eest saadavaid õiguseid kasutada ei soovi. Oma seisukohtadele vaatamata ei ole kostja olnud nõus kohtuväliselt andma nõusolekut, et loobub pensionilisa kasutamise õigusest, et pensionilisa nelja pensioni aastahinde suuruseks saaks kasutada hageja. RPKS § 24 lg 8 sätestab, et kui üks RPKS § 24 lõikes 11 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensionilisa taotlejal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole. Kostja ei ole hagejale nimetatud nõusolekut andnud ning seega on hagejal õigus pöörduda kohtu poole vaidluse lahendamiseks. Hageja rõhutab, et seejuures ei ole kohtumenetluse eelselt olnud hageja ja kostja vahel vaidlust selles, kumma vanema vanaduspensionile arvutakse juurde M.S. ja K.S. kasvatamise eest saadav pensionilisa nelja pensioni aastahinde suuruses. Kostja on lihtsalt keeldunud vajaliku nõusoleku andmisest. Sellele vaatamata toob hageja välja põhjendused, millest tulenevalt on põhjendatud laste eest saadav pensionilisa nelja pensioni aastahinde suuruses arvutada juurde hageja vanaduspensionile. Hageja on seisukohal, et käesoleva hagiavalduse punktis 2.1.4 toodud põhjendustel on hageja õigustatud saama pensionilisa kahe pensioni aastahinde suuruses M.S. kasvatamise eest. Samuti on hageja hinnangul hageja põhjendatud saama pensionilisa ka K.S. kasvatamise eest. Kuigi K.S. kasvatamises on kuni K.S. 18-aastaseks saamiseni osalenud kostja hagejaga võrdväärselt, ei ole kostja K.S. ülalpidamises lapse õpingute jätkumisele vaatamata edaspidiselt osalenud. Pärast K.S. 18-aastaseks saamist jäi lapse ülalpidamises abistamine üksnes hageja ülesandeks. Samuti on K.S. ja kostja suhted käesolevaks hetkeks katkenud ning heausu põhimõttega vastuolus olev oleks nõuda sellises olukorras endale lapse kasvatamisest tulenevat pensionilisa. Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja keeldumine nõusoleku andmisest M.S. ja K.S. kasvatamise eest saadava pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta hageja kasuks on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 tähenduses. Objektiivsetest asjaoludest tulenevalt on põhjendatud kohustada kostjat andma RPKS § 24 lg-s 7 sätestatud nõusolek ning TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendada kostja tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga. Hageja palub kohustada O.S. andma nõusolek M.S. (IK: xxx) eest saadava soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta M.S. kasuks (RPKS § 10 lg 2 tähenduses); 3 asendada O.S. tahteavaldus nõusoleku andmiseks M.S. (IK: xxx) eest saadava soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta M.S. kasuks jõustunud kohtuotsusega; kohustada O.S. andma nõusolek M.S. (IK: xxx) ja K.S. (IK: xxx) eest saadava pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta M.S. kasuks (RPKS § 24 lg 7 tähenduses); asendada O.S. tahteavaldus nõusoleku andmiseks M.S. (IK: xxx) ja K.S. (IK: xxx) eest saadava pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta M.S. kasuks jõustunud kohtuotsusega; Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuistung 04.04.2017 Hageja esindaja jäi kirjalikult esitatud hagi juurde ja palub hagi rahuldada. Kostja avaldas kohtuistungil, et ta ei ole hagiavaldusega nõus. Tema on vale inimene vales kohas. Mõned aastad enne lahutust abikaasa väitis, et tema ei pruugi olla nende laste isa. Tal ei ole ühtegi alust, kus ta saab väita, et eksabikaasa ütlustes saaks kahelda. Sünniaktis on tema isana. Ta ei ole isadust vaidlustanud. Tal ei ole selle vastu midagi, kui hageja saab varem pensionile. Ta on seda väärt. Tore, et selline seadus on olemas, aga ta leiab, et temal ei ole õigus seda öelda. Sünnitunnistus on hea tahte avaldus. Asja sisu vastu ta ei ole, et hageja saab varem pensionile. Tema ei saa aga kuskile alla kirjutada. Need on tema jaoks võõrad inimesed ja nende asjad teda ei huvita. Ta ei ole nõus selle teema puhul oma rahakotti kergitama. Menetluskulud peaksid olema hageja kanda. Kui kõik oleks nii, nagu tegelikult peaks olema, ei oleks me praegu siin istunud. Ta peaks küsima, kes tegelikult süüdi on? Ta ei hakkagi oma isadust vaidlustama, aga kui tema käest midagi nõutakse, peaks olema see põhjendatud. Ta peab end võõrasisaks, mitte isaks. Idee on õige, aga ta ei näe mingisugust võimalust allakirjutamiseks. Kohtu põhjendused 1.

§ 5

lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p-st 1, mille järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18aastast keskmise, raske või sügava puudega last viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. RPKS § 10 lg 2 kohaselt kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks. RPKS § 10 lg 3 kohaselt kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.
2. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. 4
3. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hagejal on kaks last, kellest üks on keskmise puudega. Seaduse kohaselt on nii hagejal kui kostjal õigus jääda pensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
4. Hageja ja kostja ei ole ühist kokkulepet soodustingimustel vanaduspensioni kasutamise osas saavutanud.
5. Kostja väidab, et tema ei pruugiga olla nende laste isa ja on seega vale inimene, kelle käest nõusolekut küsida. Samuti on kostja väitnud, et tal ei ole selle vastu midagi, et hageja saab varem pensionile (tl 19).
6. Käesoleva vaidluse lahendamiseks puudub selge materiaalõiguslik norm, mida ei saa õigusselguse põhimõttest lähtuvalt pidada põhiseaduspäraseks. Riigikohus märkis 20.01.2014 määruses 3-3-4-2-13, et kuna hageja eesmärk on kohustada teist vanemat andma riikliku pensionikindlustuse seaduses nimetatud nõusolekuid ning loobuma hageja kasuks oma õigustest soodustingimustel vanaduspensionile ning laste arvust sõltuvale täiendavale staažile, võiks selle nõude kui tahteavalduse saamise nõude alusena tulla teoreetiliselt kõne alla TsÜS § 68 lg
7. Samas selleks, et kohus saaks tahteavaldust asendada, peaks isikul olema kohustus kindla sisuga tahteavaldust teha. Selleks tuleks leida seadusest alus, et üks isik on kohustatud teise isiku (pensionitaotleja) kasuks soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobuma. Sellist kohustust materiaalõigusest ei tulene.
8. Riigikohus märkis lisaks, et võrdselt last kasvatanud isikute puhul poleks põhjendatud lugeda ühe vanema keeldumist nõusoleku andmisest hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) vastuolus olevaks. Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et pooled ei kasvatanud ühiseid lapsi võrdselt, vaid igapäevast laste hooldus- ja kasvatamiskohustust täitis olulisel määral rohkem hageja, ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas kostja keeldumine anda hageja kasuks nõusolekut soodustingimustel vanaduspensioni ja pensionilisa saamiseks.
9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsÜS § 4, TsÜS § 138 lg-st 1, TsÜS § 68 lg-st 5 rahuldab kohus hagi ning kohustab kostjat andma nõusolek laste M.S. osas soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta RPKS § 10 lg 2 tähenduses hageja kasuks ning andma nõusolek M.S. ja K.S. pealt pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta RPKS § 24 lg 7 tähenduses hageja kasuks.
10. Kostja on menetluses esitanud vastuväiteid, aga ei ole neid tõendanud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Menetluskulude jaotus 11.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

12.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 13.

§ 176

lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.

1. Hageja esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 21-29), nõudes õigusabikuluna kokku 1257,60 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist. 5
2. Kostja saatis kohtule meili teel seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale (tl), et ei saa nõustuda hageja menetluskulude nimekirjaga, kuna leiab, et kulud selles ulatuses on põhjendamatult suured ja palub kokku vähendada esindaja tasu summani 16.

§ 175

lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus kontrollib käesolevaga hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

1. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt.
2. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 120 (koos käibemaksuga) eurot aktsepteeritav. Samas leiab kohus, et mitte kõik õigusabikulud hageja taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Hageja esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal 7 tundi ja 30 minutit kostja menetlusdokumentide koostamiseks. Kohus juhib siin tähelepanu asjaolule, et hüvitamisele ei kuulu istungi kooskõlastamine, kliendile istungile tulemise otstarbekuse selgitamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine jms. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud 3 tunni ulatuses, millele ei vaidle vastu ka kostja. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates kostja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 417,60 eurot (120x3+57,60 (sõidukulu)), milline summa tuleb kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 717,60 eurot. Kohustada O.S. kandma väljamõistetavad menetluskulud M.S. arveldusarvele nr xxx xxx.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 20.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik 6