KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-12

§ 69

lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus leidis, et KÜ liikmete nõue erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks tuleb lugeda kostja juhatuse liikme, hagejale poolt kättesaaduks hageja elukoha aadressile postkasti panekuga. Kuna hageja oli Narvast eemal alates

1. novembrist
2. a, KÜ liikmete nõue pandi hageja postkasti
3. novembril 2015, järeldas maakohus, et hagejal oli mõistlik võimalus KÜ liikmete nõudega tutvuda. Eluliselt ei ole usutav, et hageja kui KÜ juhatuse liige lahkuks elukohast kuueks päevaks teise linna ilma, et ta enne ärasõitu ei kontrolliks postkasti sisu. Seega pidi hageja KÜ liikmete poolt tema postkasti pandud nõude kätte saama enne ärasõitu ja seega ka nõudega tutvuda. Vastavalt KÜ põhikirja p-le 6.5, kui juhatus põhikirjaga ettenähtud tähtajaks (vastavalt p-le 6.
4. kaks nädalat nõude saamisest) üldkoosolekut kokku ei kutsu, on KÜ liikmetel õigus kutsuda 3 erakorraline koosolek kokku omal algatusel. Vaidlust ei ole, et KÜ revisjoni komisjoni ei olnud selleks ajaks valitud. Seega pidi hageja kui KÜ juhatuse liige erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma hiljemalt
5. novembril
6. a. Vaidlust ei ole, et hageja korraldas erakorralise üldkoosoleku
7. detsembril 2015, s.o peale põhikirjaga sätestatud tähtaega. Kuna hageja põhikirjaga sätestatud tähtaja jooksul erakorralist üldkoosolekut kokku ei kutsunud, oli KÜ liikmetel õigus kokku kutsuda erakorraline koosolek omal algatusel
8. detsembril
9. a ning sellest tulenevalt ka korduva koosoleku
10. detsembril
11. a. Maakohus ei tuvastanud, et
12. detsembri
13. a ja
14. detsembri
15. a üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seega ei ole ka üldkoosolekul vastu võetud otsused mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 alusel tühised. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse. Maakohus märkis, et kostja nimetas enda menetluskuludeks lepingulise esindaja menetluskulud 840 eurot. Kostja esindaja tunnitasu on 70 eurot. Kostja esindaja on
16. veebruari
17. a vastuse koostamisele kulutanud 3 tundi,
18. mai
19. a ja
20. mai
21. a vastuste koostamisele 3 tundi,
22. mai 2016 . a kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungist osavõtule 2 tundi ning
23. juuni
24. a kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungist osavõtule 4 tundi, kokku 12 tundi. Kostja esindaja tunnitasu on 70 eurot. Maakohus leidis, et kostja esindaja õigusabikulud tuleb rahuldada osaliselt. Kostja esindaja poolt õigusabi osutamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 11 tunni osas tunnitasuga 70 eurot, kokku 770 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
25. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas maakohus ebaõigesti, et vaidluse all on ainult üks asjaolu; 2) hindas maakohus ebaõigesti tõendit (KÜ põhikirja). Maakohus eiras kostja põhikirja punkti 6.5, mille kohaselt juhul, kui juhatuse poolt ei ole põhikirjaga ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsutud, siis ühistu liikmetel on õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes 15 päeva jooksul alates vastava kirjaliku avalduse laekumist, kutsub kokku üldkoosoleku. Juhul kui revisjonikomisjon ei täida seda nõuet, siis 1/10 ühitu liikmetest on õigus kutsuda üldkoosolek kokku omal algatusel. Vastuses hagiavaldusele kostja küll väitis, et KÜ-l puudub revisjonikomisjon, kuid maakohus pidi menetluse käigus välja selgitama, kas revisjonikomisjon on kostjal olemas ja juhul, kui revisjonikomisjon puudub, kas sellisel juhul võivad ühistu liikmed iseseisvalt üldkoosoleku kokku kutsuda. Rikuti
26. detsembri
27. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda; 3) ei olnud hagejal mõistlikku võimalust üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega tutvuda. Hageja postkast oli tema isiklik postkast ning see ei olnud seotud KÜ tegevusega. Hagejal puudus kohustus kontrollida seda postkasti kodust lahkumisel. Eluliselt on usutav, et hageja lahkub elukohast kuueks päevaks teise linna ilma postkasti sisu kontrollimata. Hageja oli juhatuse liige, kuid kostja juhatus oli 3-liikmeline ja lahkudes oma elukohast oli hageja teadlik, et juhatuse esimehe ülesandeid täidab Natalja Heinsaar; 4) osales 26.05.2016 ja 29.06.2016 kohtuistungitel esindusõiguseta KÜ seaduslik esindaja; 4 5) ei põhjendanud maakohus, miks kohus ei nõustu hageja väitega, et üldkoosoleku otsus on tühine headele kommetele mittevastavuse tõttu; 6) pidi maakohus kontrollima 21.12.2015 üldkoosoleku otsuse tühisust igakülgselt, mitte ainult kokkukutsumise korra väidetava rikkumise osas. Hageja menetluskulud on ringkonnakohtus kokku 1140 eurot.
28. Vastustaja (kostja) vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt: 1) on ebaõige hageja seisukoht, et hageja pidi põhikirja punktide 6.4 ja 6.5 järgi informeerima üldkoosolekust kahe nädala jooksul, mitte viima koosolekut läbi. KÜ põhikirja p 6.4 kohaselt kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku 2 nädala jooksul alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 liikmetest. Põhikirja p 6.5 järgi juhul, kui juhatus põhikirjaga ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku ei kutsu, on KÜ liikmetel õigus kutsuda erakorraline koosolek kokku omal algatusel; 2) tegi maakohus õige järelduse, et KÜ põhikiri KÜ juhatuse ja KÜ liikmete vaheliste teadete kättetoimetamise korda ette ei näe. Lähtuvalt põhikirja p 6.
29. kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kahe nädala jooksul, kui seda nõuavad vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Täpsemat nõude esitamise korda põhikiri ei sätesta; 3) tuvastas maakohus õigesti, et vastavalt KÜ põhikirja p-le 6.5, kui juhatus põhikirjaga ettenähtud tähtajaks (vastavalt p-le 6.
30. kaks nädalat nõude saamisest) üldkoosolekut kokku ei kutsu, on KÜ liikmetel õigus kutsuda erakorraline koosolek kokku omal algatusel; 4) jõudis KÜ liikmete nõue koosoleku kokkukutsumiseks hageja elukoha aadressil postkasti 15.11.2015 ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda; 5) ei ole tõendatud hageja väited oma elukohast puudumise kohta; 6) on ebaõige ja seadusel mittepõhinev hageja seisukoht, et juhul, kui juhatus viivitab koosoleku kokkukutsumisega mitteoluliselt, siis ei ole tegemist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega; 7) ei ole 09.12.2015 ja 21.12.2015 üldkoosoleku kokkukutsumisel üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ning seega ei ole ka üldkoosolekul vastu võetud otsused MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised; 8) on ebaõige hageja seisukoht, et maakohus jättis tuvastamata asja õigeks lahendamiseks tähtsust omava asjaolu, kas KÜ-s on revisjonikomisjon ning jättis hindamata, kas juhul, kui korteriühistus revisjonikomisjon puudub, on korteriühistu liikmetel õigus kokku kutsuda üldkoosolek; 9) on ebaõige ja seadusega vastuolus hageja seisukoht, et juhul, kui KÜ-s revisjonikomisjon puudub, siis ei ole välistatud, et korteriühistu liikmetel pole õigust kutsuda kokku üldkoosoleku omal algatusel vastavalt põhikirja p-le 6.
31. MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜS § 20 lg 4 kohaselt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. KÜ põhikiri p 6.5 on vastuolus MTÜS § 20 lõikega 4 ning MTÜS § 7 lg 2 järgi kohaldatakse seaduses sätestatut. Vastustaja menetluskulud on ringkonnakohtus 280 eurot. Menetluskulu koosneb lepingulise esindaja kulust vastuse koostamisele. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele
33. Vastusena apellatsioonis esitatule märgib ringkonnakohus järgmist.
34. Ringkonnakohus märgib, et KÜ liikmete pädevus ise omal algatusel üldkoosolek kokku kutsuda tuleneb käesoleval juhul põhikirja punktist 6.
35. Põhikirja punkt 6.
36. sätestab, et juhul, kui juhatuse poolt ei ole põhikirjaga ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsutud, siis ühistu liikmetel on õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse laekumist, kutsub kokku üldkoosoleku. Juhul, kui revisjonikomisjon ei täida seda nõuet, siis on 1/10 ühistu liikmetest õigus kutsuda üldkoosolek kokku omal algatusel. Maakohus sedastas, et puudus vaidlus, et ühistu revisjonikomisjoni ei olnud valitud. Hageja tugines apellatsioonis asjaolule, et maakohus oleks pidanud selgitama välja, kas ühistul oli revisjonikomisjon. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et hageja pidanuks tõendama, et ühistul oli revisjonikomisjon. Kohus ei pea hagimenetluses tuvastama asjaolusid omal algatusel.
37. Ringkonnakohus leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõudmine on tahteavaldus

§ 68

lg 2 mõttes.

§ 69

lg 2 järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus tuvastas ja puudub vaidlus, et koosoleku kokkukutsumise nõue toimetati hageja postkasti. Seega tuleb lahendada küsimus, kas hagejal oli tahtevaldusega mõistlik võimalus tutvuda. 9. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli tahteavaldusega mõistlik võimalus tutvuda.

§ 69

lg 2 mõttes ei pea tahteavalduse saaja olema tahteavaldust igal juhul kätte saanud ja sellega tutvunud. Selleks, et saaks lugeda tahtavalduse kättesaaduks, peab tahteavalduse saajal olema sellega mõistlik võimalus tutvuda. Maakohus tuvastas, et hageja ei olnud kodust eemal 15. novembril 2015. a. Hageja lahkus kodust alles 16. novembril 2015. a. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 69

lg 2 reguleerib mh riski, mis jääb tahteavalduse tegija ja selle saaja kanda seoses tahteavalduse kättesaamisega. Kui tahteavaldus on jõudnud isiku mõjusfääri (tema elukoha postkasti), on tahteavalduse tegijal mõistlik ootus eeldada, et tahteavalduse saaja tutvub tahteavaldusega ja sellisel juhul on taheavalduse tegeliku kättesaamise risk tahteavalduse saajal. 10. Ringkonnakohus ei leia, et üldkoosolek oleks tühine heade kommetega vastuolu tõttu.

§ 86

lg 1 mõttes on tehing heade kommetega vastuolus siis, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (3-2-1-80-05 p 23). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja selliseid asjaolusid välja toonud, samuti ei nähtu heade kommete vastasust asja materjalidest. Asjas ei esine ka muid aluseid, mis võiks tuua kaasa üldkoosoleku tühisuse.

1. Hageja märkis apellatsioonis, et maakohtus esindas kostjat esindusõiguseta seaduslik esindaja. Ringkonnakohus märgib, et kuigi registrist nähtuvalt ei ole Andrei Volkov kostja juhatuse liige, valiti ta juhatuse liikmeks vaidlusalusel koosolekul. Kui eitada algusest peale uue juhatuse liikme esindusõigust, muutuks üldkoosoleku otsuse vaidlustamine võimatuks, kuna eelmine juhatuse liige võtaks korteriühistu esindajana hagi õigeks. Asjaolu, kes on 6 esindusõiguslik juhatuse liige, sõltub otseselt üldkoosoleku otsuse kehtivusest. Seetõttu ei ole asjakohane analüüsida eraldi Andrei Volkovi esindusõigust. MTÜS § 80 lg 2 sätestab, et registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. MTÜS § 80 lg 2 reguleerib registrikande avalikku usaldatavust. Praegusel juhul ei ole tegu kolmanda isikuga, kes võiks tugineda kande õigsusele. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanne juhatuse liikmete kohta ei ole konstitutiivne ja on käesoleval juhul ebaõige, kuna kohus leidis, et üldkoosoleku otsus on kehtiv.
2. Ringkonnakohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulu ringkonnakohtus koosneb lepingulise esindaja kulust. Lepingulisel esindajal kulus õigusabi osutamisel ringkonnakohtus 4 töötundi. Ühe töötunni hind on 70 eurot. Lepingulise esindaja kulu on kokku 280 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulutatud aeg on vastavuses asja keerukuse ja mahuga. Samuti on mõistlik tunnitasu 70 eurot. Seetõttu mõistab ringkonnakohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulu 280 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi