Obsah (5)

§ 1771§ 1774§ 1772§ 1773§ 1775

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12846 Tsiviilasi Koht

) § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust; kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt

§ 1771lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses.

Võlgnik ei ole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku 2 kokkulepet ega põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane (

§ 1774lg 2).

Kui võlgnik ei ole suutnud aastate jooksul autojuhina tööd leida, siis on väheusutav, et ta seda edaspidi leiab. Seega juhtimisõigus ei anna võlgnikule sissetulekut ja võlgnik ei saa seda kasutada tulu teenimiseks. Tööotsimise katsed ei ole mõjuvaks põhjuseks. Võlgnikul on olnud piisavalt aega tööd leida, kuid ta pole seda teinud. Maksu- ja Tolliameti andmete järgi on võlgnikule viimane väljamakse teostatud 2012. a aprillis, st võlgnik ei tööta juba 4 aastat. Asjaolu, et võlgnik on Töötukassas arvel, ei anna alust jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Kui võlgnik ei leia tööd autojuhina, siis võiks ta proovida teisi kohti. Juhtimisõiguse piiramine ei raskenda võlgniku olukorda tööturul ning ei halvenda võlgniku majanduslikku seisundit ega toimetulekut. Ka see, et võlgniku vanemad ei saa ilma võlgnikuta arsti juurde sõita, ei ole mõjuvaks põhjuseks, sest selleks võib leida teise autojuhi. Võlgnik ei ole täitemenetluse kestel teinud lapsele ühtegi makset. Elatise eesmärk on lapsele vajaliku ülalpidamise kindlustamine ja õigussüsteem peab selle tõhusalt tagama. Senised meetmed ei ole olnud piisavad ning seega tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. Võlgniku märgitust ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust

§ 1774lg 2 p 3 kohaldamiseks.

Sissenõudja on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. novembri 2016 määruse tühistamist ja uue määrusega kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võtab avalduse rahuldamine võlgnikult võimaluse tööle asuda ja teha tööd, milleks tal on olemas oskused. Võlgnik selgitas, et muud oskused peale autojuhtimisoskuse tal puuduvad ning tal on olemas tööpakkumine. Kahjuks tööandja vastavat tõendit ei väljasta; 2) on autojuhtimisõigus võlgnikule äärmiselt oluline ka seetõttu, et tal on vaja abistada oma haigeid vanemaid. Emal on onkoloogiline diagnoos, mistõttu peab teda regulaarselt sõidutama arstile väljapoole XXX linna. Vanemad ise ei ole võimelised sõidukit juhtima. Kohtu väide autojuhi palkamisest ei ole pädev, sest võlgnikul on oma vanemate suhtes ülalpidamiskohustus ja rahaliselt ta seda täita ei saa; 3) esinevad mõjuvad põhjused kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmiseks. Juhtimisõiguse kehtivuse peatamine takistab võlgnikul sissetuleku saamist ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohus hindas valesti võlgniku väiteid tööle saamise ja võlgnikust sõltuvate vanemate kohta. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole võlgnik põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik on täitedokumendi jõustumisest alates maksnud elatist vaid korra –
4. novembril 2016 on võlgnikult sisse nõutud 6,27 eurot. Võlgnik on terve, töövõimeline mees, kellel puuduvad vabandatavad asjaolud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks; 2) on võlgniku väide, et talle on pakutud autojuhi tööd, paljasõnaline. Võlgnik väitis seda kohtuistungil, kuid töölepingut ei ole siiani kohtule esitatud. Kohtutäitur nõustub maakohtuga, et võlgnik võib püüda tööd leida muudes valdkondades ja juhtimisõiguse peatamine motiveerib võlgnikku otsima sissetulekut, mis võimaldab tal oma vanema kohustusi täita; 3) ei ole võlgnik tõendanud, et tema vanematele on sõiduki kasutamine hädavajalik. Kohtutäitur nõustub maakohtuga, et selleks eesmärgiks võib leida autojuhi mujalt. 3 SISSENÕUDJA SEISUKOHT
5. A.V. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) puuduvad kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmiseks alused. Võlgnik ei ole seni teinud lapsele ühtegi makset. See tähendab, et võlgnik ei saanud töökohta. Kui võlgnik ei ole aastate jooksul autojuhina tööd leidnud, siis on väheusutav, et ta edaspidi leiab. Töötukassa võib pakkuda tööd, kus juhtimisõigus ja töökogemus pole olulised. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine sunnib võlgnikku aktiivsemalt tööd otsima; 2) teatas võlgnik kohtule, et on töötu alates
6. a detsembrist.
7. a detsembris pakkus võlgnik sissenõudjale maksegraafikut, kus kohustus tasuma elatist
8. a oktoobris 215 eurot ja alates
9. a novembrist 100 eurot kuus kuni on töötuna Töötukassas registreeritud. See tähendab, et võlgnikul oli sel ajal sissetulek. Sissenõudja loobus võlgniku pakutud maksegraafikust; 3) ei ole mõjuvaks põhjuseks vajadus vanemaid arsti juurde sõidutada. Selleks võib leida teise autojuhi ja tema vanemad võivad kasutada ka ühissõidukit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
11. novembri 2016 määrus muutmata.
12. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
13. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Põhjendatud ei ole võlgniku seisukoht, et mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks puudub alus. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ning keelas talle mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa andmise

§ 1772

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel, leides, et asjas ei ole

§ 1774

lg-s 2 sätestatud välistavaid asjaolusid.

§ 1772

lg 1 p 2 kohaselt, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse.

§ 1772

lg 2 järgi, kui kohus peatab sama sätte lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega.

§ 1774

lg 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Viru Maakohtu

1. septembri 2015 tagaseljaotsusega on võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud miinimummääras elatis alates
2. juunist 2015 kuni
3. juunini 2032 (tl 10–11). Võlgnik ei ole kohtuotsust ei täitnud. Alates täitemenetluse alustamisest
4. detsembril 2015 kuni kohtutäituri poolt maakohtule avalduse esitamiseni
5. augustil 2016 ei olnud võlgnik teinud ühtegi elatisemakset. Seisuga
6. juuni 2016 moodustas elatisevõlgnevus 2297 eurot ja 4 võlgnevus koos kohtutäituri tasuga 3147,55 eurot (tl 17–20) ning
7. oktoobri 2016 seisuga 3157 eurot ja koos kohtutäituri tasuga 3699,75 eurot (tl 64). Võlgnik ei täitnud elatisnõuet ka pärast kohtutäituri hoiatuse kättesaamist
8. juulil
10. veebruari 2017 kirjalikus vastuses määruskaebusele on kohtutäitur märkinud, et võlgnik on täitedokumendi jõustumisest alates maksnud elatist vaid korra –
11. novembril 2016 on võlgnikult sisse nõutud 6,27 eurot. Samuti ei ole võlgnik sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka

§ 1774

lg 2 p-s 3 sätestatud tingimused, mis välistaksid võlgniku õiguste piiramise, ei ole täidetud. Võlgnikul ei ole elatise tasumata jätmiseks mõjuvat põhjust. Kohtupraktika kohaselt on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega selles, et tuvastatud asjaoludel ei takista võlgniku õiguste piiramine oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgniku väide, et avalduse rahuldamine võtab temalt võimaluse tööle asuda, kuivõrd tema ainuke kutseoskus on mootorsõiduki juhtimise oskus, ei ole piisvalt põhjendatud. Võlgnikule on BECE kategooria juhiluba väljastatud

1. novembril 2012 (tl 28), kuid juhiloa olemasolu ei ole võimaldanud tal tööd leida. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 67) on võlgnikule viimane väljamakse teostatud
2. a aprillis, st võlgnik ei ole ametlikult töötanud juba ligi viis aastat. Võlgnik on Töötukassas arvel alates
3. a detsembrist ja väidetavalt on tööd otsinud ka sellele eelneval perioodil, s.o peale maakohtu poolt elatise väljamõistmist
4. a septembris (võlgniku ütlused kohtuistungil – tl 64 pöördel), kuid ta ei ole tööd leidnud. Väite talle XXX poolt tehtud tööpakkumise kohta esitas võlgnik
5. novembri 2016 kohtuistungil. Möödunud on rohkem kui kolm kuud, kuid võlgnik ei ole kohtule teatanud, et tal on õnnestunud praeguseks autojuhina tööle asuda. Seega tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et võlgniku võimalused autojuhina tööle asuda ei ole suured ning kehtiva juhiloa olemasolu või puudumine ei piira võlgniku võimalusi tööturul märkimisväärselt (paljudel tegevusaladel ei ole juhtimisõiguse olemasolu vajalik). Samuti ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit oma vanemate tervisliku seisundi ja perekondliku olukorra kohta, mille põhjal oleks võimalik asuda seisukohale, et vanematele on võlgniku abi autojuhtimisel eluliselt ja vältimatult vajalik. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku juhtimisõiguse kehtivust ei ole peatatud lõplikult. Võlgnikul on võimalus taotleda maakohtult loa kehtivuse peatamise lõpetamist

§ 1775lg-s 1 sätestatud alustel.

Maakohus on nimetatud alused vaidlustatud määruses korrektselt välja toonud.

1. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Viru Maakohtu
2. veebruari 2017 määrusega vabastati võlgnik riigilõivu 50 eurot tasumisest määruskaebus esitamisel. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse esitajalt nimetatud riigilõiv 50 eurot TsMS § 190 lg 5 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks