4-17-737/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. mai 2017, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-737 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Väärteoasi Vladimir Kazakov liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. veebruari 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Vladimir Kazakov Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Toomas Lihtmaa Menetlusalune isik Vladimir Kazakov (isikukood: 39107080016). Eesti Vabariigi kodanik. Elukoht: XXX. RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2017 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus arutas Vladimir Kazakovi süüdistust liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi selles, et tema juhtis
7. jaanuaril
8. a kella 14:35 ajal Põlvamaal Räpina vallas Meeksi mnt-l maja 2 juures Aravu suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX juhtimisõiguseta, olles eelnevalt H.A. e poolt
9. novembril
10. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus V. Kazakov LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid.
11. Tartu Maakohtu
12. veebruari
13. a otsusega tunnistati V. Kazakov süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning teda karistati 20-päevase arestiga, mida arvestatakse alates V. Kazakovi arestimajja saabumisest.
14. Kohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. V. Kazakovi puhul tuleb süüd lugeda keskmisest suuremaks. Mootorsõiduki juhtimine selleks õigust omamata, on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi, kuna selline juht seab ohtu mitte üksnes enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. Tunnistaja I.P. i ütluste kohaselt viibisid V. Kazakovi juhitud sõidukis ka tema elukaaslane ning väike laps. V. Kazakov juhtis sõidukit päevasel ajal asulasisesel teel, kus sel ajal liikus suure tõenäosusega arvukalt ka teisi liiklejaid. V. Kazakovi süüd vähendab asjaolu, et tema teoga muid õigusrikkumisi ei kaasnenud ning toimepandud polnud tegelikult raskeid tagajärgi. V. Kazakovi on korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistatud, sh ka varasemalt mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Käesoleva süüteo pani V. Kazakov toime ajal, mil Harju Maakohtu menetluses oli juba tema eelmise,
15. novembril
16. a toimepandud analoogilise süüteo arutamine. V. Kazakovile väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on kõik tasumata ja ka varasemalt väärtegude eest karistuseks mõistetud arest ei ole hoidnud ära uute süütegude toimepanemist. Kuna V. Kazakov on süüd tunnistanud, arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei pea võimalikuks aresti üldkasuliku tööga asendamist, sest karistusregistri teatisest nähtuvalt on V. Kazakovile
17. augusti
18. a maakohtu otsusega mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga, aga V. Kazakov jätkas kuritegude ja väärtegude toimepanemist. Seega ei ole ka üldkasulik töö täitnud oma eesmärki.
19. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Kazakov, kes taotleb ümber vaadata Tartu Maakohtu otsus. Ümbervaatamist taotleb V. Kazakov põhjusel, et esimesel hoiatusel pidas ta auto koheselt kinni, oli kaine ja sõidukiga oli kõik korras. V. Kazakov tunnistab täielikult oma süüd ja siiralt kahetseb tehtut. Seoses sellega palub ta ümber vaadata Tartu Maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas. V. Kazakov on nõus kandma karistust üldkasuliku töö kujul.
20. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus esitada kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
21. aprillini
22. Kohtuväline menetleja vaidleb apellatsioonile vastu. Maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud nii kohtuvälises menetluses, kui ka kohtumenetluses. Kohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, millele tuginedes on ta kohtuotsuses järeldustele jõudnud. Kohtuväline menetleja palub jätta Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab apellatsioonikohus järgnevalt. 6.1 Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et V. Kazakov on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 6.2 Apellatsioonis taotleb V. Kazakov Tartu Maakohtu otsuse ümbervaatamist talle mõistetud karistuse osas. Täpsemalt on esitatud taotlus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Sisulise põhjendusena on V. Kazakov välja toonud, et teoga ei kaasnenud muid õigusrikkumisi (pidas auto viivitamata kinni ja oli kaine) ega tagajärgi (sõiduk oli korras). Samuti on ta märkinud, et kahetseb tehtut. 6.2.1 Ringkonnakohus minetusi karistuse mõistmisel ei tuvastanud, ent selgitab järgmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse 2 lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus märgib, et süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). 6.2.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Maakohus arvestas asjaolu, et V. Kazakovi on varem korduvalt karistatud nii kuriteo- kui ka väärteokorras, sh ka varasemalt mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Samuti arvestas I astme kohus teo asjaolusid (muid õigusrikkumisi ei kaasnenud ning toimepandud polnud tegelikult raskeid tagajärgi), taunitavust ja raskust (tegemist on ühe raskeima ja ohtlikuima liiklusseaduse rikkumisega, sõidukis viibisid ka V. Kazakovi elukaaslane ning väike laps, tegu pandi toime ajal ja kohas, kus oli palju teisi liiklejaid) ning kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Seega on kohus arvestanud nii teo asjaolusid kui ka V. Kazakovi kahetsust toimepandusse. 6.2.3 Kuivõrd mingeid minetusi maakohtule karistuse mõistmisel ette heita ei saa, nõustub ringkonnakohus I astme kohtu otsuses toodud seisukohaga, et V. Kazakovi on võimalik mõjutada uute süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes arestiga. V. Kazakovi on korduvalt karistatud rahatrahviga, trahvid on tasumata. Arvestades V. Kazakovi suhtumist õiguskorda ja üha uute rikkumiste toimepanemist, on ka ringkonnakohtu arvates karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades 20-päevane arest põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga ringkonnakohus otstarbekaks ei pea. V. Kazakovi suhtes on varem karistust asendatud üldkasuliku tööga, ent uusi süütegusid ärahoidvat toimet sellega ei saavutatud.
24. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3