KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2346 Haldusasi ITEST Invest OÜ kaebus kesk

) § 29 lg 1 p 1 järgi võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole riigivara valitsejale vajalik. Riigivara valitsejal on

-st tulenevalt lai otsustusdiskretsioon küsimuses, kas riigivara võõrandada (Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-217, p 22). Õigusaktidest ei tulene, et kui riik ei vaja konkreetset vara avalikul eesmärgil kasutamiseks, siis peab ta selle igal juhul võõrandama ning vara enda omandis pidamist ja mittevõõrandamist kuidagi põhjendama (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1445). Riigivara valitseja müügiotsused ei ole ega saa olla aluseks isiku õiguspärase ootuse tekkimisele maa omandamiseks enampakkumisel. Praegusel juhul ei ole riigivara enampakkumist välja kuulutatud ja pakkumisi pole esitatud, mistõttu puudus vastustajal kohustus enampakkumisi hinnata, neid võrrelda ja parima pakkujaga leping sõlmida. Kaebajal puudub alus väita, et just tema oleks enampakkumise võitnud. Õiguspärane ootus oleks saanud kaebajal tekkida vaid haldusakti suhtes, millega oleks otsustatud kinnitada enampakkumise tulemused tema kasuks. Praegusel juhul ei ole ühtegi soodustavat haldusakti kaebaja suhtes vastu võetud. 4.2. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus vaidlusalust kinnistut omandada, ei oma tema tehtud kulutused ka mingit tähtsust. Kaebaja ei olnud vaidlusaluse käskkirja menetluses menetlusosaline ega puudutatud isik, seega ei saa käskkiri tema subjektiivseid õigusi kuidagi rikkuda. Tegemist on haldusesiseseid suhteid reguleeriva haldusaktiga, mis paneb kohustusi üksnes volitatud asutusele Maa-ametile ning ei oma mõju haldusväliste isikute subjektiivsetele õigustele. Kaebajal ei ole õigust enampakkumise korraldamist nõuda ja ühestki seadusest ei tulene riigile kohustust riigivara võõrandada. See, kas riigivara on vajalik reservina säilitamiseks või on see otstarbekas tulu teenimise eesmärgil müüa või kasutusse anda, otsustab riigivara valitseja

alusel kaalutlusõigust kohaldades üksnes riigi huve silmas pidades. Kaebaja huvi vaidlusalune kinnistu omandada ei tähenda tema õiguspärast ootust. Õiguspärase ootuse puhul peab olema haldusaktina eelnevalt antud konkreetsele isikule mingeid õigusi, mida ta on asunud realiseerima. Isiku abstraktne huvi ei ole seadusega kuidagi 2

ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrus nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” (Kord), mille § 10 sätestab avaliku enampakkumise või valikpakkumise läbiviimise tingimused ning § 11 enampakkumise teate avalikustamise. Praegusel juhul ei olnud Korra §-s 10 nimetatud tingimusi otsustatud ega

§ 58kohast enampakkumise teade avaldatud.

Haldusorgan võib kaalutlusõigust teostades enampakkumise tühistada ka juhul, kui see on juba välja kuulutatud. Seega ei saa isikul enampakkumise vara omandamiseks tekkida õiguspärast ootust ka juhul, kui enampakkumine on välja kuulutatud. 4.

1. Tähnase tee 14 kinnistu on osutunud riigile vajalikuks, et tagada maareserv Rail Balticu projekti elluviimiseks. Raudteeprojekti elluviimisel võib riigil tekkida vajadus omandada eraomandis olevad kinnisasjas tervikuna või osaliselt. Seejuures peab riik arvestama, et kõik eraomandis olevate kinnisasjade omanikud ei tarvitse nõustuda oma kinnistu raha eest võõrandamisega, mistõttu võib olla vajalik ümberkruntimine. Mida rohkem on riigil reservmaad ümberkruntimiseks, seda vähem on vaja eraomandis olevaid kinnisasju riigile sundvõõrandada. Maa-amet on juba müünud arvestatava koguse Tallinna ja Maardu lähedal asuvaid kinnisasju, mistõttu riigi maareserv on selles piirkonnas kavandatava Rail Balticu raudtee koridori lähiümbruses väga piiratud. Kuigi Tähnase tee 14 kinnisasi ei jää tõenäoliselt raudtee trassikoridori, on teiste seas ka selle säilitamine reservina vajalik, et tagada ümberkruntimiseks vajalike riigi reservmaade olemasolu. Seetõttu saab riik jätkata Tallinna lähiümbruses ning Maardu ja Jõelähtme piirkonnas kinnisasjade tavapärast müümist alles pärast Rail Balticu projektiga seotud maavajaduste selgumist. 4.
2. Käskkirja tühistamiseks puudub alus. Käskkiri on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Vastustaja tunnistas varasema käskkirja kehtetuks kaalutlusõiguse alusel. Kuna vaidlusalusel käskkirjal ei olnud halduseväliseid adressaate, kelle õigusi või kohustusi kehtetuks tunnistamine võinuks kahjustada, ei olnud vastustajal kohustust kaaluda võimalike adressaatide huve. Põhjendus on toodud käskkirjas. Kaebajal puudub kaebeõigus käskkirja vaidlustamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 4

lg 4 järgi on riigivara valitsejal kõik seadusest tulenevad omaniku õigused ja kohustused. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi võivad olla omaniku õigused kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. 6. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal Tähnase tee 14 kinnistu valitsejana kõik omaniku õigused, sh õigus otsustada, kas kinnistu võõrandada või mitte. Sellist õigust saavad piirata vaid asjakohased seadused (nt

) või teiste isikute õigused. 3

§ 741lg 1).

Sellisel juhul tuleks kinnistu võõrandamise taotlus esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (

§ 743

lg 1) ning otsustuskorras kinnistu võõrandamiseks peab olema olemas Vabariigi Valitsuse nõusolek (

§ 744lg 3).

Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks sellise taotluse esitanud. Erinevalt praegusest kaebusest saab sellise taotluse lahendamine puudutada kaebaja õigusi. 9. Riigivara valitsemise põhimõtted sätestab

§ 8

. Selle lg 1 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Sama paragrahvi lg 4 järgi peab riigivara valitseja riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid tehes juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Sama paragrahvi lg 5 järgi peab riigivara valitseja tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

§ 10

lg 6 kohustab riigivara valitsejat määrama enda valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgi. Sama paragrahvi lg 1 järgi valitsetakse riigivara: 1) riigivõimu teostamiseks; 2) muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil; 3) tulu saamiseks; 4) reservina säilitamiseks.

§ 10

lg 7 järgi on riigivara valitseja kohustatud korraldama talle mittevajaliku riigivara üleandmise teisele riigivara valitsejale, kellele see riigivara on vajalik, või korraldama selle võõrandamise või hävitamise või esitama ettepaneku selliste toimingute tegemiseks. Võõrandada võib riigivara

§ 29lg 1 p 1 järgi siis, kui vara ei ole riigivara valitsejale vajalik.

10. Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et vaidlusalune kinnistu on vajalik säilitada reservina, et kasutada seda vajadusel Rail Balticu projekti maaküsimuste lahendamisel (eraomandis olevate kinnistute sundvõõrandamise vältimiseks nende ümberkruntimine riigivara arvelt). Rail Balticu projekt on üldteadaolevalt üle-euroopalise tähtsusega, seega on selle projekti paremaks elluviimiseks vajamineva riigivara reservina säilitamine ja hilisem kasutamine avalikes huvides ning vastustajal puudub kohustus seda müüa (

§ 10lg 7, § 29 lg 1 p 1).

11. Kuigi vastustaja määras 22.06.2016 käskkirjaga vaidlusaluse kinnistu valitsemise eesmärgiks tulu saamise ja otsustas korraldada kinnistu võõrandamiseks uue avaliku enampakkumise, ei sea

riigivara valitsejale piiranguid vara valitsemise eesmärkide muutmisel. Seejuures ei ole riigivara valitsejal keelatud muuta riigivara valitsemise eesmärki ka pärast enampakkumise väljakuulutamist. Selle otsustamisel, kas ja millisel eesmärgil on riigivara selle valitsejale vajalik, on riigivara valitsejal ulatuslik kaalutlusõigus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaalumist teostama. Vastustaja on 4

§ 38tähenduses.

Avalik enampakkumine algab enampakkumise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 58

). Antud juhul on Maa-amet avaldanud Ametlikes Teadaannetes 19.05.2015 ja 16.11.2015 teadaanded Tähnase tee 14 kinnistu avaliku enampakkumise kohta. Need enampakkumused nurjusid. Vastustaja 22.06.2016 otsusele tuginevat avaliku enampakkumise teadet ei ole Ametlikes Teadaannetes avaldatud, seega ei ole enampakkumist algatatud. Kuna enampakkumist ei ole algatatud, siis ei saanud kaebajal tekkida ka mingit õigustatud ootust menetluses osalemiseks ja menetluse õiguspärase tulemuse vastu. Vastustaja 22.06.2016 käskkiri ei olnud suunatud kaebajale ega reguleerinud tema õigusi või kohustusi. Seetõttu ei saa ka selle kehtetuks tunnistamine kaebaja õigusi rikkuda.

1. Kaebaja viited kinnistu omandamise eesmärgil tehtud kulutustele on ebaselged. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid kulutusi ja mis põhjusel on ta kandnud. Igal juhul ei saa nende kulutuste kandmise eest vastutada vastustaja, sest vaidlusaluse kinnistu võõrandamiseks ei olnud avalikku enampakkumist välja kuulutatud, seega ei saa neid väidetavaid kulutusi seostada enampakkumisega.
2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt ei riku kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1) ja tühistamiskaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 5