3-15-2633/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2633 Kohtuasi S.K. kaebus Viru Vangla 19.08.2015 käskkirja nr 6-2/1306 ja 21.09.2015 vaideotsuse nr 612/243-2 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: S.K. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta S.K. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 22.02.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 19.08.2015 on Viru Vanglas koostatud käskkiri nr 6-2/1306 (tl 12). Sellega määrati kinnipeetav S.K. (edaspidi kaebaja) finants-ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 24.08.2015 kuni 23.11.
6. Käskkirja peale koostas kaebaja 25.08.2015 kehtetuks tunnistamise nõudega vaide (tl 13). See jäeti 21.09.2015 koostatud vaideotsusega nr 612/243-2 (tl 14) rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud Viru Vangla 02.12.2015 käskkiri nr 6-2/1823 (tl 33), millega tunnistati kaebaja tööle määramise kohta antud käskkiri nr 6-2/1306 alates 01.09.2015 kehtetuks põhjusel, et 1 kaebaja jätkas alates nimetatud kuupäevast üldhariduse omandamist ega olnud seetõttu enam kohustatud töötama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 18.10.2015 koostatud kaebuses (tl 1-2) palus kaebaja tunnistada Viru Vangla 19.08.2015 käskkiri nr 6-2/1306 ja 21.09.2015 vaideotsus nr 6-12/243-2 kehtetuks. Ta väitis, et on õpilane ega ole seetõttu kohustatud töötama ning lisaks takistab koolivaheajal tööle määramine ka kooliaastaks ette valmistuda. Veel väitis kaebaja, et ei oska teha koristustöid üldkasutatavates ruumides ega saanud tööle asuda, sest ei tea selle kemikaalide kasutamisega seotud tööga kaasnevaid ohtusid. 21.12.2015 koostatud täienduses (tl 38) teatas kaebaja, et jääb oma kaebuse juurde. Ta väitis, et vaidlustatud käskkiri oli suunatud tema karistamisele ning lisas, et on viimaste aastate jooksul käitunud eeskujulikult, vangla juhtkond aga tahab tema mainet rikkuda.
8. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 31-32) teatati vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamisest alates 01.09.2015 ning paluti kaebus rahuldamata jätta. Seejuures leiti, et käskkiri oli väljaandmise hetkel õiguspärane ja seaduslik, sest töövabastus kehtib kaebaja kui täiskasvanud ja seaduse tähenduses mittekoolikohustusliku isiku osas vaid ajal, mil ta on reaalselt õppetööga hõivatud. Veel märgiti, et kaebajale ei ole alates 01.09.2015 antud tööle asumise korraldust. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vastustaja on peale kaebuse esitamist tunnistanud vaidlusaluse käskkirja alates 01.09.2015 kehtetuks põhjusel, et kaebaja jätkas sellest kuupäevast alates üldhariduse omandamist. Seega on pooltel käesolevas asjas vaidlus ainult selle üle, kas vangla sai ta tööle määrata ajal, mil eelmine õppeaasta polnud veel lõppenud ja kestis koolivaheaeg.
10. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevalt peab kinnipeetav üldreeglina töötama ning juhud, millistel tal seda kohustust ei ole, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas nähtub punktist kaks, et vastavast kohustusest on vaba kinnipeetav, kes omandab üldharidust või kutseharidust. Seaduseandja on niisuguse regulatsiooni kehtestamisel lähtunud sellest, et töötamine ja õppimine on vangistuse läbiviimisel rakendatavad võrdväärse tähtsusega kohtlemisabinõud, millised peavad suurendama tema iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist ja aitama sellega kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele.
11. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta küll
12. septembrist järgmise aasta
13. augustini, kuid vastav regulatsioon on ette nähtud peaasjalikult siiski kooliealiste noorte õppetööga seonduva korraldamiseks. Kinnipeetavate õppimist reguleeriva VangS § 34 lg 5 kohaselt toimub hariduse omandamine töö ajal. Seega asendab õppimine töötamist. Seetõttu saab VangS § 37 lg 2 p 1 kehtestamise eesmärgiks olla üksnes regulaarse ja aktiivse õppetegevusega hõivatud kinnipeetava töötamise kohustusest vabastamine, sest õppimisega juba seotud isikul ei ole samaaegselt võimalik teha täiendavalt veel ka tööd. Vastupidine tõlgendus annaks kinnipeetavatele võimaluse vältida töökohustust koolivaheaja tõttu õppetööst vabadel pikkadel perioodidel ega oleks kuidagi kooskõlas vangistuse eesmärkidega.
14. Lisaks enda tööle määramise kohta antud käskkirjale on kaebaja vaidlustanud ka selle kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide peale tehtud vaideotsuse. Ühtegi vaide esemest sõltumatut etteheidet ta seejuures aga ei esitanud. Vaideotsusega jäeti tema nõue küll rahuldamata, kuid käesolevaks ajaks on vastustaja vaidluse peamiseks põhjuseks oleva käskkirja uue kooliaasta algusest alates ise 2 kehtetuks tunnistanud. See kinnitab, et ta on aru saanud, et seoses õppimise jätkamisega polnud käskkirjas kehtestatud töökohustust võimalik rakendada. Arvestades asjaolu, et alates 01.09.2015 pole kaebajat ka tegelikult majandustööle rakendatud, ei anna vaideotsuse tühistamine kohtu poolt talle mingit õiguslikku kasu ega ole muutunud olukorra tõttu enam tema õiguste kaitsmiseks vajalik.
15. Üldse arusaamatuks jäävad kaebuse väited koristaja töö mitteoskamise ja sellega seotud ohtude mittetundmise kohta. Koos tööle määramise käskkirjaga on talle tutvustatud ka vangla direktori käskkirjadega 02.02.2012 nr 1.-1/21 ja 15.01.2013 nr 1.-1/15 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendit“ ning „Koristaja tööjuhendit“. Nende järgi pidi olema arusaadav, milliste tööülesannete täitmist vastav amet eeldab ja milliseid ohte see kaasa toob ning kuidas tuleb neid vältida. Koristaja tööd ei peeta keeruliseks ega raskeks ning üldreeglina saab sellega edukalt toime tulla ka vähese intellekti või puudulike tööoskustega isik.
16. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 3