) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 tuginedes süüdi 27.07.2015, 29.07.2015, 31.07.2015 ja 01.08.2015 toime pandud vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumises ja töökohustuse rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks neli seitsme ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist. 1 15.10.2015 vaideotsusega nr 6-12/266-2 (tl 25-26) jäeti selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl 20-24) rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud vanglaametnike 27.07.2015, 29.07.2015, 31.07.2015 ja 01.08.2015 ettekanded (tl 52, 54p, 57p ja 60p), teated distsiplinaarmenetluste algatamise kohta (tl 57 ja 63), meditsiiniosakonnas 27.07.2015, 29.07.2015, 31.07.2015, 01.08.2015 ja 04.09.2015 vormistatud tõendid (tl 41, 53, 55p, 58p-59 ja 61p), kaebaja seletused ja vastuväited (tl 44-46, 54, 56p, 60 ja 62p), distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 47p-49p), menetlusprotokoll spetsialist-psühhiaatriga 21.08.2015 meili teel peetud vestluse kohta (tl 47) ning väljavõtted SA Põhja Eesti Regionaalhaigla haigusloost nr 1031696 (tl 64-65) ja kaebaja tervisekaardist (tl 74-83). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 2. 15.11.2015 koostatud kaebuses (tl 1-7) palus kaebaja Viru Vangla 24.08.2015 käskkiri nr 63/1032 tühistada. Ta leidis, et käskkiri on kaalutlusvigane ja rikub uurimispõhimõtet, kuna selle andmisel pole arvestatud olulisi asjaolusid ega tema 21.08.2015 vastuväites esitatud põhjendusi ning lisaks on 28 ööpäevaks kartserisse paigutamine varasemate karistuste ja erandlike asjaolude puudumise tõttu ka ebaproportsionaalne. Seejuures nimetas ta ära mujal töötamist keelava kehtiva töölepingu firmaga Gosa Invest, enne korralduste saamist manustatud unerohu ja psühhotroopse ravimi, tugeva peavalu, pearingluse, uimasuse, unisuse väsimuse ja halva enesetunde, õiguse keelduda tervist ohustavast tööst, arsti 17.08.2015 otsusest tuleneva keelu töötada peale kella 21.00, hilisema sarnastel tingimustel algatatud menetluse lõpetamise ning kaebused meditsiiniõdede tegevusele. Õigusvastaseks ning ausa ja õiglase menetluse põhimõtte rikkumiseks pidas kaebaja seda, et karistusotsuse tegi sama isik, kes viis läbi menetluse. Sellest lähtuvalt soovis ta, et kohus tunnistataks põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätaks kohaldamata justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 17 osas, millega see võimaldab inspektor-kontaktisikul määrata enda poolt läbi viidud menetluses distsiplinaarkaristuse vangistusseaduse (
) § 64 lg 4 alusel.
lg-st 1 tulenevalt peab kinnipeetav üldreeglina töötama ning juhud, millistel tal seda kohustust pole, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teises lõikes. Selle punkti kolm kohaselt 2 ei pea muuhulgas töötama kinnipeetav, kes pole selleks võimeline tervislikel põhjustel.
Kaebaja tööle määramise käskkirja vormistamisel aluseks võetud tervisekaardi kandest nr 174 selgub, et 20.07.2015 on ta viibinud neuroloogi vastuvõtul, kes on olnud teadlik nii krooniliste valude tugevnemisest ja sagedusest kui ravi saamisest psühhiaatri poolt, kuid on ta sellele vaatamata töövõimeliseks tunnistanud ning märkinud seejuures, et valud ei takista töötamist, ei sobi vaid üliraske füüsiline, emotsionaalne koormus ja sundasend 8 tundi järjest. Põhimõtteliselt sedasama on neuroloog ja perearst kandest nr 190 nähtuvalt leidnud ka 17.08.
p 1 paneb kinnipeetavale kohustuse täita julgeoleku tagamiseks vanglas kehtivaid sisekorraeeskirju ning alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Korraldusele mitteallumine saab olla õigustatud üksnes selle ilmselge tühisuse puhul. Kinnipeetava teistsugune arusaamine oma kohustustest ja sellest tulenev seisukoht korralduse õiguspärasusest ei anna talle õigust keelduda vanglaametniku korraldust täitmast, sest vastasel juhul muutuks distsipliini tagamine vanglas raskendatuks. Sellist seisukohta on Riigikohtu halduskolleegium ühemõtteliselt väljendanud lahendis nr 3-3-1-103-06 ja see on igati kohaldatav ka käesolevale juhtumile. Kõik vaidlusaluses käskkirjas karistuste määramise alusena ära nimetatud korraldused rajanesid põhiseaduse §-st 29 ja
lg-st 1 tuleneval töötamise kohustusel ja kaebaja majandustööle määramise kohta 23.07.2015 antud käskkirjal nr 6-2/1149, mida polnud enne menetluste alustamist kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Seega oli tegemist igati õiguspäraste korraldustega ning tal tuli need olenemata oma teistsugusest seisukohast ära täita. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloost ja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt oli kaebajal küll kunagi trauma ja sellest põhjustatud terviseprobleemid, kuid distsiplinaarmenetluse protokolli lisadena ära nimetatu ja psühhiaatri küsitlemine kinnitab, et menetluse käigus on kontrollitud nii tema tervisliku seisundi kohta antud tõendite olemasolu kui ravimite võtmisest tuleneda võiva uimasuse mõju töötamisele. Menetlejal puudus alus arvata, et vangla tervishoiutöötajad ei oska hinnata kinnipeetava tervise seisundit ja ravimite mõju või kahelda selles, kas nad ikka annavad tegelikkusele mittevastavaid tõendeid ja selgitusi. 7.
lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja süü tööle asumise kohta antud korraldustele mitteallimises on tõendatud vanglateenistuse ametnike ettekannete ja distsiplinaarmenetluses kogutud meditsiiniosakonna tõenditega. Ta pole oma seletuses, vaides ja kaebuses ka ise tööle mitteasumist eitanud, kuid arvab, et selleks oli tervisest tulenev põhjus. Meditsiiniosakonna 27.07.2015, 29.07.2015, 31.07.2015 ja 01.08.2015 tõendid aga kinnitavad, et kõigil neljal karistuse määramise kaasa toonud juhtumil hindas tervishoiutöötaja tema tervislikku seisundit, kuid põhjust ajutise töövabastuse andmiseks ei leidnud. Kolme viimasena nimetatud juhu kohta tehtud kannetes nr 177, 178 ja 179 on olemas viide sellele, milliseid ravimeid on kaebaja päeva jooksul manustanud. 27.07.2015 kandesse nr 176 pole seda küll märgitud, kuid kuna ravimite jagamist korraldab meditsiiniosakond, pole ka alust arvata, et kaebajat läbi vaadanud õde ei teadnud talle määratud ravimitest ega nende võimalikust mõjust tema töövõimele. 3 8.
lg 22 kehtestatu lubab kinnipeetava töökohustusest vabastada, kui ta pole võimeline seda täitma. Tegemist on ajutist iseloomu omava töövabastusega. Eelnevalt käsitletud ettekannetest, meditsiiniosakonna tõenditest ja tervisekaardi kannetest nähtub, et kaebaja on saanud esitada tööle asumise korralduse saamisel oma tervise seisundist lähtuvaid vastuväiteid ning tervishoiutöötajad on seejärel tema töövõimet ka kontrollinud. Kuna kaebajat pole teda läbi vaadanud arstid alaliselt töövõimetuks tunnistatud, sai tervishoiutöötaja vastava kaebuse saamisel otsustada ainult tema konkreetse hetke tegelikku tervisliku seisundi üle ning tähtsust ei oma see, kuidas ta ise oma töövõimet hindas. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-53-14 leidnud, et olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tööle määramisel, saab tema ootamatu terviserikkega seotud seisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Ettekannete ja kaebaja poolt vahetult peale rikkumisi antud seletuste väidetel on tööst keeldumise põhjuseks tugeva peavalu kõrval olnud unerohu võtmisest tulenenud uimasus. Hiljem on ta lisanud viite ka psühhotroopsete ravimite manustamisele. Need talle määranud psühhiaatrilt on enne käskkirja andmist päritud ravimite mõju üle. Tema on küll kinnitanud uimasuse võimalikkust, kuid on samas ka leidnud, et kui kaebaja tervist kontrollinud medõde pidas teda töövõimeliseks, siis nii ka on. 9. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja karistamisel järgitud
E § 97 lg 2 kehtestatud nõuete kohaselt, teda on teavitatud nende algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning kõik karistused on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSkE § 17 sätestatud pädevuse piirides. Seejuures on käsitletud nii süütegude asjaolusid kui kaebaja seletusest ja tervislikust seisukorrast tulenevat ning piisavalt ja arusaadavalt on põhjendatud ka seda, miks on tema puhul just seitsme ööpäeva pikkused kartserisse paigutamised iga rikkumise eest võrreldes teiste karistusliikidega kõige õigemad. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul pole kohtul halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 tulenevalt küll õigust hinnata otsustatu sisulist otstarbekust, kuid kuna
lg 1 p-s 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saavad niisuguse pikkusega karistused arvestada kaebaja isikut ja vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumises seisnenud rikkumiste olulist tähendust vangla julgeolekule, ei ole vaatamata varasemate karistuste puudumisele ülemäärase raskusega ja võivad võrreldes teiste karistusvahenditega kõige paremini kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele tema suhtes. 10. Miski kohtule esitatust ei tõenda ka õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumist distsiplinaarmenetluse käigus. Kaebaja on küll leidnud, et rikuti ausa ja õiglase menetluse põhimõtet, sest karistuse määras sama isik, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse, kuid aastal 2009 välja antud vangistusseaduse kommenteeritud väljaande § 64 kommentaarile 4.2 tuginedes on ta jätnud tähelepanuta, et sama paragrahvi kommentaarides 2.1 ja 2.2 sisalduv tema arvamust ei kinnita. Neist tuleneb nimelt selgelt, et menetluse võib läbi viia ja karistuse määrata sama isik ning distsiplinaarkaristuse tühistamist kaasa tuua võiva menetlusnormi rikkumisega ei ole tegemist isegi siis, kui menetluse läbiviimine on toimunud sellekohast pädevust mitteomava ametniku poolt.
lg-te 1 ja 4 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ja määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus.
lg-tes 1’, 2 ja § 105’ lg-s 2 on sätestatud, et vanglateenistuse moodustavad justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad ja vanglad ning ülesannete jagamine ministeeriumi ja vanglate vahel ja vangla sisekorraeeskirjade kehtestamine toimub justiitsministri määrusega. Erinevate vanglateenistuse ametnike otsustuspädevas on reguleeritud VSkE §-des 1’ kuni 1 7. Inspektor-kontaktisiku pädevust teha otsus
Säte rajaneb vangistusseadusest tuleneval volitusnormil ega ole vastuolus ühegi kaebuse vastavas osas nimetatud põhiseaduse 4 sättega. Kuna vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise on otsustanud inspektor-kontaktisiku ülesandeid täitnud vanglateenistuse ametnik, on tegemist pädeva isiku poolt langetatud otsusega. 11. Asjakohatud on kaebuse viited töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg-s 2 kehtestatud psühhotroopse aine mõju all töötamise keelule ja hilisemates menetlustes 16.10.2015 tehtud otsustusele. Esimesena nimetatud viite juurde märgitud ravimit amitriptüliin hakati kaebajale tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt andma alles 17.08.2015, seega peale vaidluse põhjustanud tööle asumise korraldusi. Selle ja samal kuupäeval arsti poolt töötamise kellaaegade kohta antud soovituse tõttu oli tegemist teistsuguse olukorraga, mistõttu ei saanud ka otsustused samasugused olla. Põhjendamatu ja asjakohatu on viide ka Gosa Invest OÜ-ga sõlmitud töölepingule.
lg 1 kohaselt rakendatakse kinnipeetav vangla majandustöödel üksnes juhul, kui teda ei ole võimalik kindlustada tööga vangla territooriumile rajatud või väljaspool seda asuvates käitistes.
lg 2 tulenevalt kohaldatakse töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid vaid järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat. Kinnipeetava muu töötamine ei allu tööõiguslikule regulatsioonile, mistõttu ei ole majandustöö puhul tegemist töölepingu alusel töötamisega. 12. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebuse puuduste kõrvaldamise korras tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel selle kaebaja eest tasunud isiku kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, seetõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.