Obsah (5)

§ 371§ 314§ 632§ 372§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2017, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5847 Tsiviilasi H. P. hagi kohtutäitur Anne Böckler vastu sundtäi

§ § 3141 lg 2 Põhiseadusega vastuolus olevaks, kui kohus peab asjakohaseks

§ § 3141 lg 2 regulatsiooni.

1. Kohus küsis enne asja menetlusse võtmise otsustamist kohtutäituri seisukohta. Kohtutäitur leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohtutäitur märgib, et TMS § 221 annab võlgnikule võimaluse sissenõudja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Antud juhul on hagi aga esitatud kohtutäituri vastu. Kohtutäituri nõue täiteasjas on täitekulud, nõue tuleneb seadusest ning nõutakse võlgnikult sisse koos põhinõudega. Täitekulude sissenõudmine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral on reguleeritud TMS § 221 lg
2. Täitekulude sundtäitmise lubamatuks tunnistamist seadus ei sätesta, täitekulusid saab võlgnik vaidlustada kaebemenetluses. Täitekulude vaidlustamine ei kõrvalda sissenõudja nõude sundtäidetavust. Seega ei ole võlgnikul hagi esitamisel kohtutäituri vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks võimalik saavutada soovitud tulemust-sundtäitmise lõppemist.
3. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 371

lg 2 p 2 alusel, arvestades määruses märgitud järgnevaid põhjendusi.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Selles sättes nimetatud vastuväited on sama paragrahvi

1. lõike järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-08 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatakse üksnes väide täitedokumendi puudumise tõttu täitmisele esitatud dokumendi täitmisele võtmise vastu, toomata nõude vastu materiaalõiguslikke põhjendusi, siis tuleb see hagi jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata. 2 4.Hagist nähtuvalt on hageja vaidlusobjektiks täitedokumendi, so Tartu Maakohtu 09.09.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-15-124740 jõustumise õiguspärasus täiteasjas nr 182/2017/
2. Hageja on nõuet põhjendades leidnud, et kohtutäitur on täitmisele võtnud täitedokumendi, so 09.09.2016 kohtuotsuse, mis ei ole jõustunud. Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on otsus jõustunud 03.11.
3. Hageja on esitatud hagis vaidlustanud kohtuotsuse kättetoimetamisega seotud asjaolusid. Tartu Ringkonnakohus on 03.05.2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-15-124740 märkinud, et kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg (09.09.2016) oli menetlusosalistele (sh kostjale) teatatud 23.08.2016 kohtuistungil. Alates 9.09.2016 on maakohtu otsus tehtud e-toimiku kaudu kostjale kättesaadavaks. 28.09.2016 e-kirjaga on maakohtu otsus saadetud kostja e-posti aadressile h. @gmail.com. Nimetatud e-posti aadressi kasutas kostja kohtumenetluses. Eelneva tõttu tuleb

§ 314

¹ lg 2 alusel lugeda, et kostja on maakohtu otsuse kätte saanud 3.10.2016.

§ 632lg-st 1 tulenevalt oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks 2.11.2016.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse 20.04 2017, seega pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Lisaks sellele on

1. aprilliks 2017 möödunud enam kui viis kuud maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus märgib, et ei ole oluline, millise apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja genereerib kostjale e-toimik. Seega on hageja kohase õiguskaitsevahendina kasutanud tsiviilasjas nr 2-15-124740 kohtuotsuse edasikaebeõigust.
2. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et hageja nõue puudutaks mingilgi määral täitedokumendis kajastatud nõuet või oleks suunatud täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamisele. Hagis vaidlustatakse üksnes täitedokumendina kohtuotsuse kättetoimetamisega ja selle jõustumisega seotud asjaolusid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks on sellisel kujul õiguslikult perspektiivitu.
3. Muuhulgas märgib kohus järgmist. Hageja ei ole kohtule esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega esitanud andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu laekumist. Samuti ei nähtu nõuete arvestamise programmist (NAP) riigilõivu tasumist. Seega puuduvad kohtul andmed hageja poolt hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumise. Kuna kohus keeldub menetlusse võtmast esitatud hagiavaldust, siis ei pea kohus otstarbekaks hagiavalduselt tasuda tuleva riigilõivu tasumiseks määruse tegemist puuduste kõrvaldamiseks. 7.

§ 372

lg 4 teise lause alusel, kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, tagastab kohus avalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Lõige 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb maakohus kaebuse käesoleva määrusega hagejale. 8.

§ 168

lg 1 p 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk 3 kohtunik 4