Haldusasi 3-16-899 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2017.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-899 Haldusasi N

) §-le 38 ja § 40 lg-tele 3 ja 4 Swedbank AS-i kehtestama Nafta Trade Plus OÜ arvelduskontole täiendava konto kasutamise piirang kuni 60 ööpäevaks (tl 5). Ettekirjutuse põhjenduse kohaselt „Nafta Trade Plus OÜ juhatuse liige Pavels KUŠNIRENKO külastas rahapesu andmebürood, et anda ettevõtte tegevuse kohta selgitusi ning esitada ettevõtte tegevust ja vara legaalset päritolu puudutavaid dokumente. Esitatud selgitustes ilmnenud vastuolude kõrvaldamiseks ja vara legaalse päritolu tõendamiseks on vaja esitatud dokumente täiendavalt kontrollida ning see vajab täiendavat aega“.

1. Nafta Trade Plus OÜ esitas 09.05.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA RAB 08.04.2016.a ettekirjutuse nr 1-7/514 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 09.05.2016.a menetlusse ja määras vastustajaks PPA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kaebuse põhjendus. Haldusaktist ei tulene, kes on haldusakti adressaat. Kaebaja esitas vastustajale 30 päeva jooksul alates konto kasutamise piirangu kehtestamiseks kõik vastustaja poolt nõutud tõendid ja dokumendid. Seega puudub vara käsutamise piirangul õiguslik alus ning vastustaja ettekirjutus on õigusvastane. Käesolev asi ei pruugi üldse RAB pädevusse kuuluda. RAB pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, milline konkreetne kuritegelikku laadi asjaolu viitab rahapesule.
3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta rahuldamata. Haldusakti täitmist ei mõjutanud haldusaktis esinenud vead, sest haldusakti adressaadiks on AS Swedbank, kelle aadressis ja koodis vigu ei olnud. Samuti sai haldusakti adressaat õigesti aru, millisele kontole tuli piirang seada. Kaebaja on ta jõudnud ekslikule järeldusele, et kui esitada RAB-ile suvalised dokumendid, on

§ 40

lg 3 rakendamise nimetatud alus ära langenud.

ei välista RAB poolt rahapesukahtluse kontrolli juhul, kui eelkuriteona kahtlustatakse maksukuritegu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 Ekslik on kaebuse seisukoht, et kaevatavast haldusaktist ei nähtu selle adressaat. Nii ettekirjutuse päises olevalt aadressväljalt, kui resolutsioonist nähtub üheseltmõistavalt, et see on tehtud AS-le Swedbank. 5.2 Ekslik on kaebuse seisukoht ka selles, et rahapesukahtluse olemasolul vara käsutamise piiramine ei kuulu vastustaja pädevusse.

§ 38

lg 1 kohaselt teeb RAB seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte.

§ 37

lg 1 p 1 kohaselt kuulub RAB ülesannete hulka rahapesu kahtlusega seonduva informatsiooni ja andmete kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine. Seega tuleneb nimetatud sätetest RAB-le õigus teha seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi. Rahapesukahtluse kontrollimine RAB poolt on kriminaalmenetlusest eraldiseisev haldusmenetlus. 5.3 Konto käsutamispiirangu seadmise õigus RAB-le tuleneb

§ 40

lg-st 1, mille kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt võib RAB ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta.

§ 38

lg 2 kohaselt sama seaduse § 40 lg-te 1 ja 3 ning § 41 lg-te 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita ning ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Seega eeldab

§ 40

lg 1 ja lg 3 p 1 alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahtluse olemasolu ja seda põhistavate faktiliste asjaolude esitamist

§ 38lg 2 kohaselt vormistatud dokumendis.

5.4 Asja materjalidest nähtub, et 01.12.2015.a alustas RAB rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1503404 kaebaja tehingute kontrollimiseks. RAB seadis10.03.2016

§ 40

lg 1 alusel kaebaja arvelduskontole kasutamise piirangu kuni 30 ööpäevaks (kuni 08.04.2016.a). Kaebaja esindaja esitas 14.03.2016.a pangakontol toimunud tehingute aluseks olnud dokumente, järgnevate nädalate jooksul täiendavaid dokumente kaebaja majandustegevuse kohta ja 03.04.2016.a ettevõtte 2 2015.a juuni, augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri parandatud käibedeklaratsioonid ja ühendusesisese käibe aruande muutmise aruanded (vorm VDP). 08.04.2016.a piiras RAB kaevatava ettekirjutusega

§ 40

lg 3 alusel Nafta Trade Plus OÜ arvelduskontol oleva vara käsutamist selle säilimise tagamiseks kuni 60 ööpäeva võrra. Et rahapesukahtlus polnud ettekirjutuse tegemise ajaks ära langenud nähtub asjaolust, et üldkohus otsustas Riigiprokuratuuri taotlusel 06.06.2016.a arestida kaebaja Swedbank AS konto konfiskeerimise tagamiseks ja keelas sellelt väljamaksete tegemise (vt HMKm 6-16-4911, tl 22-24). Kohtumäärusest nähtuvalt „esineb põhjendatud kahtlus selles, et Nafta Trade Plus OÜ kontole on kantud kuriteoga saadud vara“ (tl 24). 5.5 Vastustaja on kohtule esitanud

§ 38

lg 2 kohaselt vormistatud dokumendi (vt juurdepääsupiiranguga dokumentide köide, tl 31-32). Nimetatud dokumendis on kohtu hinnangul kaevatava ettekirjutuse tegemist piisavalt põhjendatud. Selles on selles usutavalt ära näidatud, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on kõnealuse vara suhtes eesmärgipärane ja vajalik rakendada käsutuspiirangut

§ 40lg 3 alusel.

5.6 Seega on kaevatav ettekirjutus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 6. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 3