Obsah (10)

§ 219§ 222§ 115§ 103§ 127§ 77§ 217§ 218§ 1061§ 14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3880 Tsiviil

§ 219lg 1).

Hageja ostis komplekti 05.02.2015, kuid esitas pretensiooni alles septembris 2015. Kostja seda detailide komplekti ei paigaldanud. Sellega tegeles muu isik. Seega kaotas hageja õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist (

§ 222lg 6).

Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale.

1. Hagiavalduses ei ole esile toodud, miks ja millises osas ei vastanud müüdud detailide komplekt lepingu tingimustele selle kvaliteedi osas. Hageja vaatas ostetud detailid üle ja see vastas hageja poolt esitatud kriteeriumitele.
2. Ebaselge on hageja garantiiremondi ja tehniliste ekspertiisidega tekkinud kulu nõude õiguslik alus.

§ 222

lg 4 kohaselt kannab müüja asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. 13. Hageja ei ole kostjale ka kogu ostetud komplekti üle andnud, mida tuleb puudustega asja asendamisel teha (

§ 222lg 3).

1. Tõenditena esitatud ekspertiisiaktid ei kinnita ega tõenda hageja väiteid. Esimese astme kohtu otsus
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja 3153,83 eurot. Kohus jättis hagi 1369,63 euro ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
3. Kohus tuvastas järgmised olulised asjaolud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole: hageja ostis 05.02.2015 kostjalt nukkvõllide ajamiketi komplekti FAI TCK130; hageja paigaldas 13.02.2015 nimetatud komplekti kuuluva gaasijaotusmehhanismi mootorketi kliendi sõiduautole; 02.09.2015 tekkis hageja kliendi sõiduautol mootori vigastus; hageja esitas 11.09.2015 kostjale garantii järelpärimise, milles leidis, et kostjalt ostetud mootorkett põhjustas sõiduauto Citroen Jumper 2,2HDI mootori vigastuse; hageja tasus kliendi sõiduauto mootori remondikulud. Pooled vaidlevad selle üle, kas mootorkett põhjustas hageja kliendi sõiduauto mootori vigastuse.
4. Hageja võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud müügileping. Kohustuste rikkumine hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset täitmist. Rikutud kohustuseks võib olla ka võlasuhte rikkumise tagajärjel tekkiv kohustus, eelkõige kohustus mittekohane täitmine parandada või asendada.
2. OÜ Lettore ekspertarvamuste ja ekspert JL ütlustega on tõendatud, et sõiduki mootorkahjustuse põhjustas gaasijaotusmehhanismi mootorkett. Vaidlusaluse keti 3 pikenemine oli tingitud hülsside kulumisest, mis olid valmistatud madalama kõvadusega metallist kui sama kett, mis on toodetud sätestatud standartide järgimisega. Seetõttu oli kostja poolt müüdud mootorkett madalama kulumiskindlusega.
3. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg 1).

Kostja esitatud ISO kvaliteedi sertifikaat ei tõenda ega anna garantiid, et mootorketil ei võiks ilmneda kasutamise käigus defekte. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et mootori kahjustuse tekitas ebakvaliteetse määrdeaine kasutamine. Garantii aruanne ja kiri on esitatud kostja tarnija poolt, kes ei ole erapooletu. Et kahjustus võis tekkida ebakvaliteetse või vähese määrdeaine kasutamise tõttu, lükkavad ümber eksperdi ütlused selle kohta, et antud mootori puhul üldisele määrimissüsteemi häiretele viitavaid tunnuseid ei esinenud. Kostja ei tõendanud, et hagejal oli kohustus kasutada konkreetset määrdeainet või hooldada mootorit teatud tingimustel. 21. Seega on tõendatud, et gaasijaotusmehhanismi mootorketil esinevad puudused, mistõttu puudustega kett põhjustas sõiduauto mootori kahjustuse. Puudustega mootorkett tuleb lugeda lepingutingimustele mittevastavateks

§ 217lg 2 p 1 tähenduses.

Samuti tuleb kohaldada

§ 217

lg 2 p 2, kuna kostja oli teadlik asja kasutamise eesmärgist, mis pealegi ei erinenud asja tavakasutusest. Seega on hagejale üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. Kostja vastutab asja puuduste eest, mis olid olemas asja üleandmisel, isegi kui nad neist ei teadnud (

§ 218lg 1).

1. Õige ei ole kostja väide, et hageja ei esitanud nõuet õigeaegselt, kuna ta pidi ostetud asja viivitamatult üle vaatama ja puudustest kostjat kohe teavitama. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja vaatas mootorketi ostmisel selle üle, kuid tegemist ei ole sellise puudusega, mille hageja oleks pidanud nõuetekohaselt hoolsust järgides läbiviidud ülevaatuse käigus avastama. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes keti kasutamise käigus. Sõiduautol tekkis mootori kahjustus 02.09.2015 ja hageja teavitas kostjat puudusest 11.09.2015, esitades kostjale garantii järelpärimise. Seega teavitas hageja kostjat mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai asja lepingutingimustele mittevastavusest teada.
2. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (

§ 222lg 1 ja 5).

Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist tulutult. Pooled pidasid läbirääkimisi, mille tulemusena teatas kostja 28.09.2015 hagejale e-kirjaga, et klient ei pea kannatama ja kliendi mootor otsustati taastada. Seetõttu sai hageja ekspertiisi läbiviimiseks esitada juba lahti võetud mootori detailid. Hageja tellis kaks ekspertiisi, täiendav ekspertiis viidi läbi kostja palvel. 24. Kostja vastutab kahju tekitamise eest ja rikkumine ei ole vabandatav. Õige ei ole kostja vastuväide, et puuduste eest vastutab tootja

§ 1061

alusel, mitte müüja.

§ 218

lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, samuti juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutuse alla kuuluvad juhud, kus müüdud asjal esinev defekt põhjustab ka mittedefektsete osade (antud juhul auto mootori) kahjustumise. Kostja ei tõendanud, et rikkumine on vabandatav. 25. Vaidlus puudub selles, et lepingu täitmine on võimatu, kuna hageja kandis ise mootori parandamisega seotud kulud ja hageja nõuab lepingu rikkumisest tulenevalt varalise kahju hüvitamist (

§ 127lg 1 ja § 128 lg 3).

Hageja ei tõendanud hoolimata kohtu selgitustest kahju tekkimist summas 4523,46 eurot. Kostja kahju suurust ei vaidlustanud, kuid ei ole seda ka sõnaselgelt omaks võtnud. Sõiduauto garantiiremondi kulude nimekirja kohaselt tasus hageja remondi eest kokku 2310,12 eurot (käibemaksuga). Hageja tõendas 4 maksekorralduste ja arvetega, et ta on kandnud kulusid 993,83 eurot. Maginox OÜ arve 05.02.2015 summas 505,12 eurot ei tõenda kahju hüvitamiseks kantud kulutusi. Ülejäänud kulude kohta tõendeid esitatud ei ole. Tõendatud on, et hageja kandis kahe ekspertarvamuse koostamise ja tehnilise konsultatsiooni eest kulu kokku 2160 eurot, mis on vajalik kulutus kahju kindlakstegemiseks. Kokku on tõendatud hagejale tekitatud kahju suurusega 3153,83 eurot.

1. Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena kahju tekkimist. Käesoleval juhul on põhjuslik seos mootorketi müügilepingu tingimustele mittevastavuse ja sõiduauto mootori kahjustuse vahel. Hageja apellatsioonkaebus
2. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hageja nõude rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, mis kajastavad hageja poolt kahju kandmist ka summas 1369,63 eurot. Maakohus rikkus sellega menetlusõiguse norme.
4. Kõik sõiduauto mootori garantiiremondiga seotud tööd tehti kostjaga kooskõlastatult hageja töötajate poolt. Töid kajastab hageja 14.01.2016 pretensiooni lisa, millest nähtub tööde tegemine mahus 44,85 tundi ja nende materjalide kulu, mis kuulusid hagejale endale. Kuna ülejäänud tõendis märgitud materjalid ja teenused soetati hageja poolt kolmandatelt isikutelt, siis esitas hageja täiendavalt maksedokumendid. Kohus käsitles oma otsuses üksnes viimaseid ja rahuldas nõude ainult selles osas. Kohus jättis ebaõigesti tähelepanuta hageja ettevõttesisesed kulud, s.o defekatsiooni-, autoremondi- ja diagnostika tööd, samuti kulud apellandile endale kuuluvatele materjalidele. Seega jättis kohus hageja nõude 1369,63 euro ulatuses põhjendamatult rahuldamata.
5. Maakohtu otsus on vastuolus tema enda järeldustega selle kohta, et kostja tekitas hagejale kahju, et hageja tasus kliendi sõiduauto mootori remondikulud, et hageja kahju seisnes nendes kuludes ja kuludes ekspertiiside läbiviimisele ning et kostja ei ole vaidlustanud kahju suurust.
6. Õige ei ole maakohtu järeldus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude suures osas, kuid jättis menetluskulud kostjalt välja mõistmata, seda seejuures põhjendamata. Kohus ei hinnanud hageja kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ega kajastanud oma järeldusi kohtuotsuses. Kostja apellatsioonkaebus
7. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus otsustas kostjalt hageja kasuks välja mõista 3153,83 eurot ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
8. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks hagi rahuldada. Hageja esitas hagi kahju hüvitamiseks, leides, et hagejale müüdud nukkvõllide ajamiketi kvaliteet ei vastanud lepingu tingimustele kvaliteedi osas. Samas ei ole hageja seda väidet põhjendanud ega tõendanud ja ka maakohtu otsusest ei selgu, mille alusel on tuvastatud, et müüdud asi ei vastanud kvaliteedi osas lepingu tingimustele. 5
9. Hageja esitatud ekspertarvamustest ei nähtu asja ebakvaliteetsus. Ekspert ei välistanud teisi mootori vigastuse põhjusi ega analüüsinud või tuvastanud nukkvõllide ajamiketi pikenemise põhjust (kas olid kasutatud õigeid määrdeaineid, millistel koormustel töötas mootor jne). Maakohus jättis tähelepanuta, et seda kinnitas ka ekspert kohtuistungil. Ekspert kinnitas, et ajamiketi üldine pikenemine võib tuleneda keti elementide materjalide omadustest, keti pingutusest, keti määrimistingimustest, üldisest mootori ekspluatatsioonilisest koormatusest. Ekspert kinnitas, et ta ei saa teha järeldust, et kett oli ebakvaliteetne, sellel on lihtsalt eeldused kiiremaks kulumiseks.
10. Ebaselge ja vastuoluline on maakohtu arvamus, et ISO kvaliteedi sertifikaat ei tõenda ega anna garantiid, et mootorketil ei võiks ilmneda kasutamise käigus defekte. Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis. Ekspert selgitas kohtuistungil, et garantiiaruannet ei saa lugeda ebakorrektseks. Aruandes on mainitud, et ketti on kontrollitud ka muude parameetrite osas, kuid häireid ei tuvastatud.
11. Üllatuslik on maakohtu seisukoht, et kostja pidi tõendama, et hagejal oli kohustus kasutada konkreetset määrdeainet või hooldada mootorit teatud tingimustel ja kostja ei ole seda tõendanud. Tulenevalt maakohtu selgitustest tõendamiskoormuse kohta pidi hageja tõendama, et ta kasutas õigeid ja vastavas koguses määrdeaineid.
12. Hageja ei tõendanud, et teine samasugune nukkvõllide ajamiketi komplekt FAI TCK130 (samalt tootjalt), töötades samasugustes tingimustes, ei oleks mootori vigastuste tekkimise põhjuseks. Hageja tellitud täiendava uuringu käigus tehtud järeldus, et sõidukile paigaldatud ajamikettide hülsside materjali kõvadus on 8% väiksem kui originaalvaruosana tarnitava keti hülsi kõvadus, ei tähenda, et hagejale müüdud ajamiketi komplekt oli ebakvaliteetne. Müüdud asi vastas lepingutingimustele ja hageja ei ole vastupidist esile toonud. Hageja ei tõendanud, et kostja pidi talle müüma teise komplekti. Hageja vaatas ostetud detaili üle ja see vastas hageja enda esitatud kriteeriumitele. Isegi kui eeldada, et mootori vigastuste põhjuseks on keti pikenemine, siis selle põhjustas õli vähesus või ebaõigete määrdeainete kasutamine. Selle eest kostja ei vastuta.
13. Maakohus tõlgendas ebaõigesti kostja 28.09.2015 e-kirja. Kostja andis selles e-kirjas hagejale teada, et kui tuvastatakse, et müüdud nukkvõllide ajamiketi komplekt osutub ebakvaliteetseks, siis tuleb kliendile kahju hüvitada. Kostja ei võtnud midagi omaks.
14. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja vastutab kahju tekkimise eest. Vastavalt

§ 222

lg-le 4 kannab müüja asja parandamise või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Arusaadav ei ole, millisel alusel nõuab hageja kulude hüvitamist, mis on seotud garantiiremondi ja tehniliste ekspertiiside läbiviimisega. Kuna hageja kasutab ekspertarvamusi tõenditena, siis ei ole tema kulutused ekspertiisidele kahju, vaid menetluskulud TsMS mõistes. 40. Isegi kui oleks tuvastatud, et ajamiketi komplekt oli ebakvaliteetne, siis vastutab sellest tulenevate tagajärgede eest asja tootja, mitte müüja. Kostja vastutus ei tulene ka

§ 222lg-st 4.

Vastused apellatsioonkaebustele

1. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse kostja vaidlustatud osas muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Kostja hageja apellatsioonkaebusele ei vastanud. 6 Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
4. Hageja esitas kostja vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, leides, et kostja poolt hagejale müüdud mootorkett ei vastanud kvaliteedi osas lepingutingimustele ja see põhjustas tema kliendi sõiduki mootori vigastuse. Kostja väitel soovis hageja osta komplekti FAI TCK130, see vastas hageja esitatud kriteeriumitele ja kvaliteedinõuete. Samuti leiab kostja, et kett ei saanud põhjustada mootori vigastust.
5. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud: hageja ostis 05.02.2015 kostjalt nukkvõllide ajamiketi komplekti FAI TCK130; hageja paigaldas 13.02.2015 nimetatud komplekti kuuluva gaasijaotusmehhanismi mootorketi kliendi sõiduautole; 02.09.2015 tekkis hageja kliendi sõiduautol mootori vigastus; hageja esitas 11.09.2015 kostjale järelepärimise, milles väitis, et kostjalt ostetud mootorkett põhjustas sõiduauto Citroen Jumper 2,2HDI mootori vigastuse; hageja tasus kliendi sõiduauto mootori remondikulud.
6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt müüdud ajamiketi komplekt FAI TCK130 oli ebakvaliteetne ja kas selle tõttu sai hageja kliendi sõiduauto mootor vigastuse, mille tõttu tekkis hagejale kahju remondikulude ja kahju kindlakstegemise kulude näol.
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus välja selgitanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, millega rikkus TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ning see võis viia ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.
8. Maakohus ei selgitanud välja, mille ostmises ja müümises pooled kokku leppisid. Alles pärast selle kindlakstegemist on võimalik tuvastada, kas müüdud asi vastas kvaliteedi osas lepingutingimustele. Müügieseme vastavust lepingutingimustele hinnatakse

§-de 77 ja 217 alusel. 49. Maakohus oleks pidanud tegema kindlaks, millise sisuga olid müüja ja ostja lepingueelsed läbirääkimised.

§ 14

lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Hindamaks, milliste asjaolude teatamist võib ostja mõistlikult oodata, tuleb asja omandamise eesmärgi kõrval arvestada nii müüja kui ka ostja kogemustega. Maakohus jättis asja lahendamisel kindlaks tegemata, millise konkreetse ostusooviga hageja kostja poole pöördus ja muu hulgas selle, kas müüja teadis ja oli kohustatud pöörama ostja tähelepanu asjaolule, et komplektis FAI TCK130 olnud keti (nn B varuosa) materjali omadused ei ole samaväärsed originaalvaruosaga (FOMOCO - nn A varuosa).

1. Kohtule esitatud Lettore OÜ asjatundja arvamustest (I kd lk 7-12, 29-35) ja arvamuse ühe koostaja JL kohtuistungil avaldatust nähtub, et arvamuste koostamisel võrreldi vaidlusalust ketti originaalvaruosana tarnitava ketiga (A varuosa). Asjatundjad tuvastasid, et ajamiketi (B varuosa) telgede (keskosade) materjali kõvadus on sarnane originaalvaruosana tarnitava 7 ketiga, kuid materjali pinnatöötlus on erinev. Samas ajamikettide hülsside materjali kõvadus on 8% väiksem kui originaalvaruosana tarnitava keti kõvadus. Maakohus leidis, et sellest piisab järelduse tegemiseks, et hagejale müüdi lepingutingimustele mittevastav asi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
2. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest asjaolust, et müüdud kett ei vastanud originaalketi omadustele, ei saa teha järeldust müüdud keti defektsuse ja lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel ta jõudis järelduseni, et müüdud kett pidi olema võrreldes originaalosaga samaväärsete omadustega. Selleks, et kohus saaks teha järeldusi müüdud keti puuduste kohta, oleks ringkonnakohtu hinnangul pidanud hageja esitama tõendid selle kohta, et A ja B varuosad peavad normide järgi olema samaväärsete omadustega või selle kohta, et vaidlusalune kett ei vastanud kvaliteedilt FAI komplekti kuuluva keti osas kehtestatud nõuetele, s.t tõendid selle kohta, et millise materjali kõvadusega peab olema FAI komplekti kuuluv kett (valmistajatehase normid) ja tõendid selle kohta, et vaidlusalune kett nendele normidele ei vastanud. Sellele juhtis kohtuistungil tähelepanu ka JL, kelle selgituste kohaselt saab vastata küsimusele müüdud keti ebakvaliteetsuse kohta siis, kui teha päring valmistajatehasele ja küsida, milline materjali kõvaduse suurus on ette nähtud. Kui valmistaja teatab enda seatud normid, siis saab võrrelda, kas kett oli ebaõige kõvadusega või on see tootja norm (I kd lk 140, 141).
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna Lettore OÜ arvamused ja JL kohtuistungil antud selgitused selget vastust ka küsimusele, mis põhjustas vaidlusaluse keti pikenemise. JL selgituste kohaselt võib ajamiketi pikenemine tuleneda nii keti elementide materjalide omadustest, keti pingutusest, keti määrimistingimustest kui ka üldisest mootori ekspluatatsioonilisest koormatusest, kusjuures määrimistingimused ja pingutustingimused on kõige olulisemad. Neid põhjusi ta kontrollida ei saanud, sest selle jaoks ei esitatud talle komponente. Ta sai anda kaudse hinnangu üksnes selle kohta, kas kett võis põhjustada rikke, kuid ta ei saa teha järeldust selle kohta, et kett oli ebakvaliteetne (I kd lk 140,141). Seega on keti materjali omadused üheks, kuid mitte peamiseks keti pikenemise põhjuseks. Asja lahendamiseks tuleb kindlaks teha, mis põhjusel kett pikenes. Selle tõendamise kohustus on hagejal.
4. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuni hageja ei esita tema väiteid usutavaks muutvaid tõendeid ostetud keti ebakvaliteetsuse kohta, ei teki kostjal kohustust tuua omalt poolt hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks esile oma väiteid ja neid ka omakorda tõendada. Seega alles siis, kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostja lepingurikkumise tagajärjel, on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel. Kuna maakohtule esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust selle kohta, et kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava asja, ei pidanud kostja ka tõendama ebakvaliteetse määrdeaine kasutamist, nagu leidis maakohus.
5. Maakohus rikkus ka TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku 8 ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Asja materjalist, sh kohtuistungite protokollidest ei nähtu, et kohus oleks pooltega arutanud hageja nõude suuruse kujunemist, mille hageja oli välja toonud tõendis (I kd lk 41). Kui kohus leidis, et selles kajastatud andmed on ebapiisavad, oleks kohus pidanud juhtima eelmenetluses sellele hageja tähelepanu ja tegema vajadusel ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.
6. Kuna maakohus ei ole asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnimetatud puudused kõrvaldada. Vajadusel tuleb tagada pooltele ka võimalus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
7. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 9