← Eesti

2-16-8480/20

Obsah (7)§ 651§ 657§ 439§ 392§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2017, Tallinn Tsiviilasja

) § 162 lõiget 1 ja jätta need kostja kanda. Vastustaja seisukoht

  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  2. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb kaevatavas osas, so resolutsiooni punktid 5 ja 6, tühistada, resolutsiooni punkt 1 tuleb ümber sõnastada.

§ 651

lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata nõude kohustuste puudumise tuvastamiseks ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsusele ei ole edasi kaevatud osas, milles hageja nõue hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamiseks rahuldati. Seega selles osas on otsus jõustunud. 13. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega jätab lahendamata hageja nõude tuvastada tema kohustuste puudumine kostja ees ja jaotab uuesti menetluskulud (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 14. Ringkonnakohus leiab, et lahendades hageja nõuet tuvastada kohustuste puudumine kostja ees, väljus maakohus hagi piiridest. Harju Maakohtu 07.06.2016 hagi menetlusse võtmise määrusest on üheselt arusaadav, et kohus võttis menetlusse hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõude – see nähtub nii määruse resolutsiooni punktist 1 kui tsiviilasja nimetusest, s.o WETT Eesti OÜ hagi Maardu Veevärk OÜ vastu hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõudes. Lisaks nähtub kohtu poolt üksnes hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõude menetlemine kõigist kohtu nii 5 eelnevatest kui järgnevatest korraldavatest määrustest kuni otsuse tegemiseni (31.05.2016 määrus hagi tagamise osas arvamuse küsimiseks; 31.05.2016 määrus hagi tagamiseks; 18.08.2016 määrus kirjaliku menetluse määramise kohta). Alles kaevatavas otsuses on kohus esmakordselt kajastanud kahte hageja tuvastusnõuet. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on

§ 439mõistes ületanud hagi piire, tehes otsuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud.

Isegi juhul, kui hagiavaldusest saaks järeldada kahe tuvastusnõude esitamise soovi, siis kuivõrd kohus teist tuvastusnõuet menetlusse ei võtnud, ei saanud ta selle kohta ka otsust teha. Kui kohtul tekkis menetluse käigus kahtlus, et üks tuvastusnõue on jäänud ebaõigesti menetlusse võtmata, tulnuks kooskõlas

§ 392

lõikega 1 hageja tahe välja selgitada, st selgitada välja, kas hageja üldse soovis sellise nõude esitada ning seejärel selgitada hagejale selle nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-135-15 punktis 12 märkinud, et kui kohtul on kahtlus, et hageja esitatud nõue ei ole nõuetele vastav, peab ta sellele

§ 392

lõike 1 punkti 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama vajadust nõuet täpsustada.

  1. Kolleegiumi hinnangul saab ka hageja käitumisest järeldada, et ta ei soovinud kohustuse puudumise tuvastamise eraldi tuvastusnõudena menetlemist. Hageja ei olnud nimetatud nõuet märkinud eraldi palvepunktina hagiavalduse taotlustes, vaid oli selle märkinud samasse palvepunkti (ja lausesse) koos hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõudega, millest võib järeldada, et kohustuste puudumine oli hageja hinnangul vaid tühisuse tuvastamise nõude n-ö järelm. Kui kohtule jäi hageja tahe arusaamatuks, tulnuks see, nagu eelnevalt märgitud, välja selgitada. Samuti oli hagi menetlusse võtmise määrusest pooltele nähtav ja arusaadav, et kohus võttis menetlusse üksnes hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõude. Kui hageja leidnuks, et tema kohustuse puudumise tuvastamise nõue on ebaõigesti menetlusse võtmata jäetud, tulnuks tal kohtule selles osas vastuväide esitada. Lisaks ei ole hageja tasunud kahelt nõudelt riigilõivu ning kohus ei ole seda hagejalt ka nõudnud. Maakohtu korralduslikest määrustest lähtuvalt pidi olema ka kostjale mõistlikult arusaadav, et kohus menetleb käesolevas asjas ühte nõuet, s.o hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõuet. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja 27.06.2016 vastusest hagile (mh selle punktidest 8-10) järeldada, et kostja sai aru, et menetluses on kaks eraldiseisvat tuvastusnõuet. Isegi, kui kostjale jäi ekslikult mulje, et hageja on esitanud kaks eraldi tuvastusnõuet, ei muudaks see asja lõpptulemust, kuna kolleegium leidis juba eelnevalt, et kuivõrd maakohus kohustuse puudumise nõuet menetlusse ei võtnud, ei saanud ta selle kohta otsust teha.
  2. Eelnevast nähtuvalt on maakohus ebaõigesti lahendanud otsuses hageja nõude kohustuste puudumise tuvastamiseks, kuivõrd sellist nõuet maakohtu menetluses ei olnud. Seega tuleb vastava nõude rahuldamata jätmise otsustus ja põhjendused otsusest välja jätta. Samuti tuleb ümber sõnastada otsuse resolutsiooni punkti 1 ja märkida, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult.
  3. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium hagejaga ka selles, et maakohus on ekslikult lähtunud menetluskulude jaotamisel hagi osalisest rahuldamisest ning jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus rahuldas menetluses olnud hagi täielikult, jäävad nii maa- kui ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud

§ 162lõikest 1 lähtudes kostja kanda.

6 18. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, siis ta kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

§ 174

lõike 4 teise lause järgi kaebuse lahendamisel maakohtu otsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kooskõlas

§ 174

lõike 4 esimese lausega määrab praeguses asjas menetluskulud kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.