4-17-2208/3

4-17-2208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-2208 (2316,17,001998) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Sergei Arhipov, ik 38610250240, elukoht: xxxx, töökoht: xxxxOÜ. Andrus Ööbik, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Sergei Arhipov süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele kuuluv arest 5 (viis) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.07.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning ära kandmata aresti kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
6. Sergei Arhipovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Sergei Arhipov, 4-17-2208, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sergei Arhipovile tema elukoha aadressile tavapostiga.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva 1 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 10.05.
8. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.03.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1542020 nähtuvalt peeti 16.03.2017 kell 13:11 Tallinnas Madala tn 3 juures kinni Sergei Arhipov, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. Pool aasdtet ei tarvitanud, oli rahabilitatsioonikeskuses, murdus. Enam ei plaani tarvitada. Kui mõistetakse arest, siis taotleb ositi kandmist, et ei segaks töö tegemist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut tuleks karistada arestiga 5 päeva ning välja mõista menetluskulu 35 eurot. Ei vaidle vastu kui kohus määrab aresti kandmise ositi. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirju ja uuringu akti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis 20.03.2017 uuringu nr 530T tulemusena fentanüüli sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. 20.03.2017 uuringu nr 530T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid) VI nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, s.o fentanüüli kasutamiseks. Fentanüülid saavad olla vaid II nimekirja ainena ravimi koostisosaks, kuid käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku organismist teise nimekirja ravimi sisaldust tuvastatud ning tuvastati vaid fentanüüli sisaldus. Seega ei ole tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mistõttu ei saa menetlusalusel isikul olla ka sellise aine tarvitamise ettekirjutust. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid, menetlusaluse isiku süü tunnistamist ja tema karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistus 2 Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Viimane, 05.04.2017 määratud rahatrahv on jäetud tasumata. Lisaks sellele karistati menetlusalust isikut Harju Maakohtu 05.05.2017 otsusega nr 1-17-3656 KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning kriminaalasjast tulenevalt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 20.02.2017, olles narkojoobes (joove fentanüülist). Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ning viimane kord on menetlusalust isikut arestiga karistatud
9. aastal, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik töötab ning taotles aresti kandmise määramist ositi, leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada ning määrata aresti kandmine ositi, võimaldamaks menetlusalusel isikul kanda aresti ajal, mil ta ei tööta. Menetluskulud Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3