Obsah (7)

§ 16§ 20§ 241§ 25§ 21§ 24§ 18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-11041 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. K. hagi MTÜ Ida-Viru Jahimeeste

§ 16

lg 4 alusel taotluse väljaaarvamise otsustamiseks kokku kutsuda kostja üldkoosolek. Kostja ei reageerinud hageja taotlusele. Hageja oli jätkuvalt kostja liige, kuigi sellena teda ei aktsepeeritud (nt ei väljastatud lubasid ega kutseid). 2015.a maikuus pöördus hageja uuesti juhatuse poole taotlusega otsustada tema väljaarvamise küsimus üldkoosolekul. Kostja esitas hagejale 11.05.2015.a üldkoosoleku kutse. Koosolek toimus 16.05.2015.a Kostja üldkoosoleku 16.05.2015.a otsusega arvati hgeja MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Seltsist välja ebaväärika käitumise ja seltsi maine rikkumise tõttu. 1.2 Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku otsus on tühine

§ 20lg 6, § 201 lg 5, § 21 lg 3 alusel.

Hagejale ei edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet õigeaegselt, seega on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Vastavalt kostja põhikirja p 6.11 tuleb üldkoosoleku toimumisest kirjalikult ette teatada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist, kusjuures kutses tuleb näidata koosoleku toimumise kohta, aeg ning päevakord. Hagejale edastati koosoleku kokkukutsumise teade 11.05.2015. so 5 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorda. 2 Ka teistele liikmetele edastatud teates ei olnud märgitud koosoleku päevakorda, mistõttu on kostja 16.05.2015.a üldkoosoleku otsused tühised. Päevakorras puudus punkt, mille kohaselt tuli koosolekul otsustamisele hageja väljaarvamise küsimus. Üldkoosolek ei plnud pädev pärvakorrapunkti lisama ning seda ei lisatudki. Kuivõrd otsustati küsimuse üle, mida päevakorras ei olnud ning seaduspäraselt ka päevakorda ei võetud, siis on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on kõnealune üldkoosoleku otsus kooskõlas

§ 241lg 1 tühine.

1.3 Alternatiivselt palub hageja tunnistada üldkoosokeu otsus kehtetuks (juhul kui kohus leiab, et kokkukutsumise korda ei rikutud ning otsus ei ole tühine) Kostja põhikirja p 4.11.4 kohaselt arvatakse seltsi juhatuse otsusega liige seltsist välja ilma tema avalduseta seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu. Seltsi juhatus arvas hageja oma 10.09.2014.a otsusega seltsist välja põhikirja p 4.11.4 alusel seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu. Juhatus põhjendas maine kahjustamist hageja ebaväärika käitumisega Eesti Jahimeeste Seltsi vabariiklikul kokkutulekul Toosikannus. Ebavääriks käitumine seisnes väidetavalt selles, et hageja ründas seltsi liikmeid K. T.t ja R. A.t ebatsensuursete sõnadega, nõudis R. A.lt protokolle ja viskas neid seejärel tomatitga, mille kohta esitasid K. T. ja R. A. seltsi juhatusele avalduse. Üldkoosolek arvas hageja seltsist välja oma 16.05.2015.a otsusega samadel alustel. Hageja leiab, et seltsi maine kahjustamine tõendatud ei ole. Maine kahjustamise all peetakse silmas eelkõige au ja hea nime teotamist. Hageja ei ole esitanud seltsi kohta ei ebakohaseid väärtushinnanguid ega ka tõele mittevastavaid faktiväiteid. Asjaolu, et hagejal oli isklik konflikt kostja kahe liikmega (juhatuse liikmega) ei saanud antud olukorras kahjustada seltsi maint. Hageja leiab, et hageja väljaarvamine liikmete hulgast on provotseeritud eesmärgiga saada lahti nn juhatuse jaoks tüütust liikmest. 1.4 Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja leiab, et kuna hgeja nõudis

§ 16

lg 4 järgides enda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt, tuli ka hagejat koosoleku toimumisest teavitada järgides seaduses ja põhkikirjas sätestatud nõudeid. Hageja leiab, et juba ainuüksi seetõttu tuleb tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega juhatuse 10.09.2014. otsuse ja üldkoosoleku 16.05.2015.a otsuse vahekorrast.

§ 16

lg 4 näol on seadusandja hageja arvates andnud võimaluse otsustuse muutmiseks ja/või kinnitamiseks üldkoosoleku poolt ning kostja käsitlus normist muudaks seaduse mõtet täielikult. Kostja tõlgenduse puhul puuduks viidatud sättel praktiline väärtus. Hageja leiab, et juhatuse otsus on kehtiv kuni tuleb seda kinnitav või ümberlükkav üldkoosoleku otsus. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega on juhatuse otsus tühine ning selle asemele tuleb üldkoosoleku otsus. Siiski täiendas hageja 09.11.2015.a menetludokumendis oma nõuet esitades täiendava alternatiivse taotluse juhuks kui kohus leiab, et ainuüksi kostja üldkoosoleku tühisuse tuvastamisest või kehtetuks tunnistamisest hageja eesmärgi saavutamiseks ei piisa. Hageja täiendas oma nõuet kostja juhatuse otsuse 12.09.2014.a tühisuse tuvastamise / kehtetuks tunnistamise nõudega. 1.5 Lõppseisukohtades jääb hageja oma nõuete juurde ja palub kohtul hagi rahuldada: - tuvastada kostja üldkoosoleku tühisus või; - alternatiivselt tunnistada kostja üldkoosoleku otsus kehtetuks; - juhatuse protokollilise otsuse tühisus ja/või kehtetus - menetluskulud jätta kostja kanda. 3 Hageja vaidleb vastu kostja väitele nagu ei ole hageja ühingu liige olnudki. Hageja kinnitab, et on olnud kostja liige alates

1. aastast ning kostja on M. K.t kogu aeg liikmena käsitlenud: M. K. on volinikuna osalenud seltsi üldkoosolekutel, temalt on kogutud liikmemakse, talle on väljastatud jahilube ja ka varasemalt seltsist välja arvatud (seoses liikmemaksu tasumata jätmisega) ning taaskord juhatuse otsusega liikmelisus taastatud. Järelikult on M. K. olnud jahiseltsi liige. Kostja 16.05.2015 üldkoosoleku otsus M. K.e väljaarvamise kohta on tühine: -rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda sh otsustati küsimusi, mis ei olnud lisatud päevakorda; -üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoormi puudumise tõttu (analüüsinud kostja esitatud volikirju, selgus, et 16.05.2015 üldkoosolekul oli esindatud vaid 78 liiget, volikirjade õigsust juhatuse poolt ei kontrollitud) Kostja üldkoosoleku otsuse kehtetus: -ei ole tõendatud seltsi maine kahjustamine. Hageja ei ole esitanud seltsi kohta ei ebakohaseid väärtushinnanguid ega ka tõele mittevastavaid faktiväiteid. Asjaolu, et hagejal oli isiklikul tasandil konflikt kahe kostja liikmeg a (juhatuse liikemega) ei saanud kujunenud olukorras kahjustada seltsi mainet. Juhatuse otsus on kehtiv kuni tuleb seda kinnitav või ümberlükkav üldkoosoleku otsus. Üldkoosoleku vastuvõtmisega on juhatuse otsus tühine ning selle asemele astub üldkoosoleku otsus. Hageja ei pea mõeldavaks olukorda, kui seadusega vastuolu tõttu on tühine ja/või kehtetu üldkoosoleku otsus, siis on jätkuvalt jõus samasisuline üldkoosoleku otsus. KOSTJA VASTUS
2. Kostja hagi ei tunnista ja palus esialgselt jätta hagi rahuldamata, 21.12.2015 esitatud menetlusdokumendis ja 05.01.2016.a kohtuistungil läbi vaatamata. 2.1 Kostja leiab kirjalikus vastuses, et

§ 20

sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ega ühtegi muud põhikirjast tulenevat sätet üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud.. Hagejale saadeti 11.05.2015 teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, milles kinnitati, et muuhulgas arutatakse koosolekul ka hageja personaalküsimust. Teisi päevakorrapunkete hageja teates ei olnud, sest üldkoosoleku toimumise ajal ei olnud hageja enam seltsi liige. Hageja arvati seltsi liikmete seast välja juhatuse 10.09.2014.a otsusega. Esitada nõue väljaarvamise otsustamiseks üldkoosoleku poolt on endise liikme õigus ning väljaarvatud seltsi liikmel ei ole õigust osaleda seltsi tegevuses liikmena, liikmeõigused tal puudvad, samuti ei pea ta täitma liikme kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal ka kohustust saata hagejale üldkoosoleku kokkukutsumise teadet, milles sisalduks üldkoosoleku päevakord. M. K.e seltsis väljaarvamise otsustamise küsimuse lisamine päevakorda oli igal juhul hageja huvides, mistõttu jääb kostjale selgusetuks hageja etteheide kostjale selles, et otsustati küsimuse üle, mida päevkorras kirjas ei olnud. Kostja on sesiukohal, et kuna hageja ei olnud enam seltsi liige, ei ole tal õigust tugineda ka

sätetele, mis annavad õigusi seltsi liikmetele ning sätetele, mis reguleerivad koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja on seisukohal, et hageja kui seltsi endine liige saab üldkoosoleku otsust vaidlustada vaid sisulisest küljest mitte vormilisest. Hageja nõue tuvastada üldkoosokeu otsuse tühisus kuna rikuti selle kokkukutsumise korda, on põhjendamatu. 4 2.2 Kostja ei tunnista ka hageja alternatiivst nõuet tunnistada kostja 16.05.2015.a üldkoosoleku otsus kehtetuks. Hageja ei eita, et vabariiklikul kokkutulekul ründas ta kahte seltsi juhatuse liiget ebatsensuursete sõnadega ning viskas seejärel tomatitega. Eeltoodut nägid pealt paljud kokkutulekul osalenud isikud ning jutt sellest sündmusest levis kiiresti. Seltsi juhatus arutas 10.09.2014.a hageja käitumist ning leiti, et ebaväärika käitumisega kahjustas hageja kostja mainet ning juhatus otsustas põhikirja p 4.11.4 tugindes hageja seltsi liikmete seast välja arvata seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu. Kuna hageja esitas nõude küsimuse otsustamiseks üldkoosolekul, arutati seda küsimust ka seltsi 16.05.2015.a üldkoosolekul. Kostja leiab, et hageja seltsist väljaarvamine on õigustatud, põhjndatud ja mõistlik. Kostja leiab, et seltsi 16.05.2015.a üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus seltsi põhikirja ega ühegi seadusesättega, mis tõttu on hageja nõue otsuse kehtetuks tunnistamiseks alusetu ja põhjendmatu. 2.3 Kostja lisab, et seltsi üldkoosoleku 16.05.2015.a otsuse tühisuse tunnustamine või kehtetuks tunnistamine kohtu poolt ei muuda kehtetuks seltsi juhatuse 10.09.2014.a otsust seltsist väljaarvamise kohta. Seega hagi rahuldamise korral ei muutuks hageja liikmelisuse osas õiguslik olukord, sest juhatuse otsus väljarvmise osas on kehtiv ja hageja liikmelisus ei taastu. Kostja ei nõustu hageja esitatud alternatiivse nõude täiendamisega, millega hageja taotleb seltsi juhatuse 12.09.2014. otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Nõue on alternatiivina lubamatu. Tulenevalt TsMS § 370 lg 2 võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude juhul, kui esimest ei rahuldata. Hageja esitatud juhul, aga peab kohus asuma alternatiivset nõuet lahendama kui esimene nõue rahuldatakse. Ka iseseisva uue nõudena ei saaks seda menetleda, kuna nõue tuleb menetlusse võtta ning sellelt riigilõiv tasuda. Kostja esitab hagi muutmisele vastuväite (TsMS § 376 lg 1). Juhuks kui kohus peaks leidam põhjndatud seda nõuet menetleda, esitab kostja nõudele aegumise vastuväite (TsÜS § 38 lg 5). 2.4 Kostja võttis omaks hageja vastuväited üldkoosoleku kvoorumi puudumise osas (16.05.2015.a toimunud üldkoosolekul arvestati häältena ka iskuid kes ei ole ühingu liikmed). Samas avastas juhatus, et puudub teave, et hageja oleks kostja juhatuse otsusega liikmeks vastu võetud, sh vastva otsuse hagejale edastanud. Ühingu juhatus on seega seisukohal, et M. K. ei ole olnud ega ole kostja liige ning tema välja arvamine ei olnud vajalik ega võimalik. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus asuda analüüsima üldkoosolekul esindatud volinikega ja volitatavatega seonduvaid vastavusi. Kostja leiab, et eeltoodut arvesse võttes tuleks hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Kostja leiab, et hageja ei ole kostja liige, mistõttu ei ole hageja vastavate õigste rikkumine võimalik. Lõppseisukohtades palub kostja jätta hagi läbivaatamata ning poolte menetluskulud M. K.e kanda. Kostja ei vaidle vastu, et üldkoosoleku otsust ei saanud vastu võtta. Sellest tulenevalt puudub vajadus asuda analüüsima otsuse sisu ja muid kokkukutsumise olulisi tingimusi. Kostja leiab, et M. K. on tänaseni liikmekandidaadi staatuses ning ei ole olnud kostja liige. Tema välja arvamine seltsist ei olnud vajalik ning võimalik. Sealhulgas ei olnud võimalik ka liikme staatuse taastamine. Juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole õigustühise juhatuse otsusega, on hageja liikmete koosseisust järgneva otsusega kehtivalt välja arvatud. 5 KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - Ida-Viru Jahimeste Seltsi juhatuse 10.09.2014.a protokollilise otsusega arvati M. K. jahineeste seltsist välja arvata seltsi põhikirja p 4.11 alusel seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu (I kd, tl 11); - M. K. esitas 12.10.2014.a Ida-Viru jahimeeste seltsi juhatusele taotluse väljaarvamise otsustamiseks kutsud kokku üldkoosolek (I kd, tl 13); - 11.05.2015.a saatis kostja hagejale üldkoosoleku kutse (I kd, tl 15); - Ida-Viru Jahimeeste Seltsi volinike üldkoosoleku 16.05.2015.a otsusega arvati M. K. Jahimeeste seltsist välja ebaväärika käitumise ja seltsi maine rikkumise tõttu (I kd tl 17-20). 5. Hageja palub hagiavalduses: - tuvastada kostja 16.05.2015.a üldkoosoleku tühisus või; - alternatiivselt tunnistada kostja üldkoosoleku otsus kehtetuks; - tuvastada juhatuse 10.09.2015.a protokollilise otsuse tühisus ja/või kehtetus Kostja on seisukohal, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. 6. Esmalt käsitleb kohus M. K.e liikmelisusega seonduvat ja hagi läbivaatamata jätmise taotluse põhjendatust, seejärel hageja esitatud nõudeid ning juhatuse otsuse ja üldkoosoleku otsuse vahekorda. Kostja taotlus jätta hagi läbivaatamata 7. Kostja palub jätta M. K.e hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Viidatud sättest tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole haagi alusena toodud faktilitele asjaoludele tugnedes üldse võimalik, eeldades faktiliste väidete õigsust. Kostja kinnitab 21.12.2015.a seisukohas (II kd tl 89

1. jj)hageja väidet, et põhikirja kohaselt toimub liikmeks astumine täpse regulatsiooni kohaselt (kostja põhikirja p 4 jj, I kd tl 34) Kostja märgib õigesti, et jahiseltsiga seonduvad isikud on kahes staatuses: teatud jahtkonna juurde kuuluvad isikud (nt liikmekandidaadid) ning liikmeks vastuvõetud isikud (põhikirja p 4.3, 4.4). Kostja esitas kohtule Ida-Viru Jahimeeste Seltsi juhatuse 21.12.2015.a õiendi (II kd tl 91), mille kohaselt puudub juhatusel M. K.e osas teave, mille kohaselt on hageja juhatuse otsusega liimeks vastu võetud sh vastav otsus hagejale edastatud. Kostja leiab, et M. K. ei ole olnud kostja liige ning tema väljarvamine seltsist ei olnud vajalik ning võimalik. Sealhulgas ei olnud võimalik ka liikme staatuse taastamine. 6 Hageja vaidleb kostja väitele vastu. Hageja kinnitab, et on olnud kostja liige alates 2010. aastst ning kostja on teda kogu aeg liikmena käsitlenud - M. K. on volinikuna osalenud seltsi üldkoosolekutel, temalt on kogutud liikmemakse, talle on väljastatud jahilube ja ka varasemalt seltsist välja arvatud (seoses liikmemaksu tasumata jätmisega) ning taaskord juhatuse otsusega liikmelisus taastatud. 8. Ida-Viru Jahimeeste Seltsi juhatuse 20.11.2013.a protokollilise otsusega taastati M. K.e liikmelisus jahimeeste seltsis, kuna isik tasus liikmemaksu 23.10.2013.a. (II kd tl 96). Vaidlust ei ole selles, et M. K. on tasunud liikmemaksu, talle on väljastatud jahilube, ta on osalenud üldkoosolekutel, seega on talle laienenud põhikirja p 5 tulenevad liikme õigused ja kohustused. Liikmemaksu tasumise kohustus on tulenevalt liikme kohustus (põhikirja p 4.7). Tunnistaja M. Mägi kinnitas, et nn katsejal liikmekandidaadil liikmemaksu tasumise kohustust ei ole, liikmemaksu kohustus tuleb siis, kui saab jahiseltsi liikmeks..... M. K. oli jahiseltsi liige, temase on suhtutud kui jahiseltsi liikmesse (II kd, tl 100 pöördel). Tunnistaja M. M. kinnitas, et tema teada on M. K. jahiseltsi liige olnud (II kd tl 103), nimelisi lubasid väljastatakse üksnes jahiseltsi liikmetele. Ida-Viru Jahimeeste Selts on esitanud Eesti Jahimeeste Seltsile andmed liikmete kohta (liikmete nimekirjad esitatakse kord aastast hiljemalt 31.märstiks). Eesti Jahiseltsi andmetel on hageja Ida-Viru Jahimeeste Seltsi liikmete nimekirjast välja arvatud jaanuaris 2015 (II kd tl 106). Eeltoodu, kaasaarvatud käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud otsus(
2. ed)kinnitavad üheselt kohtu arvates asjaolu, et M. K. on jahimeeste seltsis olnud liikme, mitte liikmekandidaadi staatuses, nagu väidab kostja ning liikmena on teda aktsepteerinud ka kostja ise. 9. TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 lasub oma väidete tõendamise kohustus pooltel ning pool valib ise, milliste tõenditega ta oma esitatud asjaolusid tõendab. Kohus nõustub, et negatiivset asjaolu on probleemne tõendada, kuid juhib samas tähelepanu asjaolule, et kostja loobus 05.01.2016 istungil jahiseltsi juhatuse liime R. A. vande all ülekuulamise taotlusest. R. A. oleks saanud muuhulgas anda vande all ütlusi ka M. K.e staatuse kohta jahiseltsis. Kohus lisab siinkohal, et liikmete vastuvõtmine / arvestuse pidamine on üheselt ühingu juhatuse kohustus. Kostja on ise tunnistanud segadust liikmete nimekirjade ja volitustega seonduvalt. Omapoolsete kohustuste täitmata jätmist /mittekohast täitmist ei saa ette heita hagejale. Kohus möönab, et juhatuse otsust liikmeks vastuvõtmise kohta ei olnud kohtule esitada ka hagejal, kuid kohtu hinnagul tõendavad ja kinnitavad hageja liikme staatust nii kostja enda käitumine (hageja liikmete seast välja arvamine, liikmestaatuse taastamine, uuesti välja arvamine, lubade väljastamine, koosolekutel osalemine, liikmemaksu tasumine, andmete esitamine Eesti Jahimeeste seltsile ja keskkonnaametile) kui ka tunnistajate kohtuistungil antud ütlused. Eeltoodu kinnitab üheselt et liikmena on M. K.t käsitletud ja vastavad andmed on esitanud Ida-Viru Jahimeeste selts. 10. Eeltoodust tulenevalt riivab Ida-Viru Jahimeeste Seltsi 16.05.2015.a üldkoosoleku otsus, millega hageja arvati välja jahiseltsist, üheselt hageja õigusi, mistõttu on alusetu ja põhjendamatu taotlus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata. Ida-Viru Jahimeeste seltsi 16.05.2015.a volinike /üldkoosoleku otsuse tühisus 7 11. Ida-Viru Jahimeeste Seltsi 16.05.2015.a volinike/üldkoosokeu otsusega arvati M. K. jahiseltsist välja ebaväärika käitumise ja seltsi maine rikkumise tõttu (I kd tl 17-20). Hageja leiab, et otsus on tühine mittetulundusühisngute seaduse (

) § 20 lg 6, § 20 1 lg 5, § 21 lg 3 , § 24 1 lg 1. 12. Tulenevalt

§ 25

lg 1 ja 2 võib mittetulundusühingu põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Volinike koosolekule kohaldatakse

üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus ning sellest tuleb ette teatada vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kokkukutsumise teates tuleb märkida koosoleku toimimise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord (

§ 20lg 1 5, 6) Ka üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus.

Riigikohus on märkinud, et kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mida päevakorras märgitud ei olnud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14). Tulenevalt

§ 21

lg 3 kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul kui üldkoosolekul osalevad kõik ühingu liikmed. Kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, on üldkoosoleku otsus tühine (

§ 24

1 lg 1) Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul kui osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet (

§ 201 lg 1 ja 5).

1. Hageja märgib, et 16.05.2015.a üldkoosoleku otsus on tühine, sest - rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, muuhulgas otsustati küsimusi, mis ei olnud lisatud päevakorda; - üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoormi puudumise tõttu. Tunnistaja M. M. märkis, et 16.05.2015 toimunud üldkoosolekul päevakorda ei kinnitatud, paar tundi kestis vaidlus erinevatel teemadel päevakorrapunktide lisamise üle, mis läks sujuvalt üle M. K.e välja hääletamise küsimuseni. M. K. pööras valjuhäälselt tähelepanu sellele, et päevakord kinnitatud ei ole ning hääletus seega tühine ja palus selle ka protokollidaHääletust ei toiminud (II kd, tl 100) Tunnistaja M. M. kinnitas samuti, et 16.05.2015 üldkoosolekul ei kinnitatud päevakorda. Esitati vastulauseid ja paluti neid ka protokollida, kuid protokollis need ei kajastu. Volinike volikirju luges seltsi raamatupidaja, kuid tunnistaja ei osanud öelda, kas eelnimetatut saab lugeda volikirjade kontrollimiseks (II kd, tl 103).
2. Kostja tunnistas 21.12.2015.a maakohtule esitatud menetlusdokumendis ja kohtuistungil 05.01.2015.a, et jahtkonnad kandsid korduvalt volinike volitamisel nimekirja ka nn liikmekandidaate ning sellest tulenevalt ei vastanud ka häälte arv vaidlustatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel tegelikkusele (oli väiksem, sest häältena arvestati muuhulgas isikuid kes ei ole ühingu liikmed) ning vaidlustatud üldkoosoleku otsus on tühine (II kd tl 89, 95, 104). 8
3. Eeltoodust tulenevalt on kostja ise kinnitanud vaidlustatud otsuse tühisust. Hageja nõue kostja 16.05.2015.a üldkoosoleku otsuse, millega arvati M. K. välja Ida-Viru Jahimeeste seltsist, tühisuse tuvastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Üldkoosoleku otsuse kehtetus
4. Hageja esitas alternatiivselt kostja 16.05.2015.a volinike /üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõude. Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 14). Kuna kohus rahuldab hageja nõude tuvastada Ida-Viru Jahimeeste seltsi 16.0.2015.a otsuse tühisus, puudub vajadus käsitleda nõuete järjekorras järgmisena (teisena) esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Juhatuse otsuse ja volinike /üldkoosoleku otsuste vahekord
5. Poolte vahel on vaidlus selles, milline on jahimeeste seltsi juhatuse 10.09.2015 ja volinike/üldkoosoleku 16.05.2015 otsuste vahekord. Kostja on seisukohal, et üldkoosoleku 16.05.2015.a otsuse tühisuse tunnustamine või kehtetuks tunnistamine kohtu poolt ei muuda kehtetuks seltsi juhatuse 10.09.2014.a otsust seltsist väljaarvamise kohta. Hagi rahuldamise korral ei muutuks hageja liikmelisuse osas õiguslik olukord, sest juhatuse otsus väljaarvamise osas on kehtiv ja hageja liikmelisus ei taastu. Hageja leiab, et juhatuse otsus on kehtiv kuni tuleb seda kinnitav või ümberlükkav üldkoosoleku otsus. Üldkoosoleku vastuvõtmisega on juhatuse otsus tühine ning selle asemele astub üldkoosoleku otsus. Hageja ei pea võimalikuks olukorda, kui seadusega vastuolu tõttu on tühine ja/või kehtetu üldkoosoleku otsus, siis on jätkuvalt jõus samasisuline üldkoosoleku otsus.
6. Vastavalt

§ 16

lg 1 võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras ning põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Sama paragrahvi 4. lõikest tulenevalt kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Liikmete üldkoosolek on mittetulundusühingu kõrgeim organ, kelle pädevusse kuulub otsuste vastuvõtmine kõigis ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või muu organi pädevuse (

§ 18

lg 1 ja 2).

§ 16

lg 4 sätestatuga anda juhatuse otsusega liikme väljaarvamise küsimuse otsustamise üldkoosolekule on kohtu arvates seadusandja andnud üheselt võimaluse ühingu kõrgeima organi otsusega nn kinnitada juhatuse või muu organi varasemat otsust või see kehtetuks tunnistada (kinnitamiseks või ümberlükkamiseks), kusjuures pärast üldkoosoleku otsust kehtib viimane. Kohtu arvates on väär käsitlus, mille kohaselt kehtiksid mõlemad otsused: ehk juhatuse otsus nn kinnitamise korral, samuti juhatuse otsus üldkoosoleku otsuse tühisuse /kehtetuse korral. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et juhatuse otsus kehtib seni kuni tuleb seda kinnitav või ümberlükkav (kehtetuks tunnistav) üldkoosoleku otsus. Kui

§ 16

lg 4 kohane 9 üldkoosoleku otsus on tühine /kehtetu, on ilmselgelt tühine /kehtetu ka vastavasisuline juhatuse kui madalama organi otsus.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudub vajadus vaidlustada 10.09.2015 juhatuse vastuvõetud otsust hageja välja arvamise kohta jahiseltsi liikmete seast. Üldkoosoleku 16.05.2015.a otsuse vastuvõtmisega kehtis üldkoosoleku otsus. Kohus jätab hageja nõude Ida-Viru Jahimeeste seltsi juhatuse 10.09.2015.a otsuse tühisuse/kehtetuse tuvastamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
2. Hageja esitatud kohtuistungi protokolli parandamise taotlus (II kd tl 118) on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, järelikult jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
4. Hageja palub vastaspoolelt välja mõista menetluskulu kokku 4017, 66 eurot, millest kulu lepingulisele esindajale 3 717, 66 eurot (tunnihinnaga 100 eurot) ja riigilõiv hagi esitamise eest 300 eurot.
5. Kohus on seisukohal, et õigusabikulu nõue taotletud ulatuses ei ole põhjendatud. 23.1 Põhjendatud on riigilõivu hüvitamise nõue. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot (I kd, tl 57). Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 1 ja 2 mõttes. 23.2 Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades Riigikohtu senist praktikat, on advokaadi märgitud tunnihind mõistliku suurusega (nt 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313). Kohus ei pea aga põhjendatuks mõista vastaspoolelt välja hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses (toimingutele kulutatud aeg), vaid osaliselt arvetel (II kd, tl 131-150) märgitud toimingute eest. Mis puudutab esindaja vormistatud kirjalikke dokumente (avaldused, taotlused), siis kohus ei pea määravaks vastaspoolelt hüvitise väljamõistmisel õigusabi osutamise käigus koostatud dokumentide mahtu, vaid selle sisu mh, kuipalju kohus otsuse tegemisel poole menetlusdokumentides esitatut arvesse võttis. Põhjendamatu on taotlus transpordikulu osas, menetluskulu nimekirja koostamise osas (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p 12), taotlus eraldi võetuna hagi tagamise taotluse koostamise, viimistlemise ja esitamise eest. 10 Kohus peab põhjendatuks mõista vastaspoolelt välja hageja menetluskulude katteks riigilõivu 300 eurot ja kulu lepingulise esindaja tasu 2 311, 67 eurot (ca 23 tunni eest, koos käibemaksuga). Arvete lõikes on põhjendatud kohtu hinnangul: arve nr 150593 451, 67 eurot, arve 150762 180 eurot, arve 150873 240 eurot, arve 150881 480 eurot, arve 151061 240 eurot, arve 151152 360 eurot, arve 160011 360 eurot. 23.3 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 11