) § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Vastavalt
lg-le 1 jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti.
lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõiv. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal tuli kaebuse esitamise eest tasuda riigilõivu kokku 15 300 eurot, kuid kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu vähem, s.o 300 eurot. Vastavalt
lg-le 1 on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Esimeses kohtuastmes esitasid 56 hagejat ühise hagiavalduse, millega iga hageja palus tunnustada oma nõuet pankrotimenetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb hagejate nõudeid vaadelda eraldi sõltumata asjaolust, et need on esitatud ühes dokumendis. Riigilõivu tasutakse toimingu ja mitte dokumendi esitamise eest. Seepärast on igal nõudel eraldi hagihind, millelt tuleb tasuda riigilõiv. Pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 1 järgi vaadatakse nõuete kaitsmise koosolekul nõuded läbi nende esitamise järjekorras. Iga nõude läbivaatamise kohta märgitakse nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, kas nõuet ja nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte ja kes vaidles nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele vastu (PankrS § 3 103 lg 6). PankrS § 106 lg 1 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolekul vaieldakse nõuetele vastu, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Praegusel juhul vaadati Nord Hill Land Portfolio OÜ (NHLP) pankrotimenetluses nõuete tunnustamise koosolekul läbi kõik esitatud nõuded teineteisest sõltumata, sh kõik 56 vaidlusalust nõuet. Igaühele neist vaidles kostja 08.03.2016 toimunud koosolekul vastu, tehes seda kõikide suhtes eraldi, mistõttu ei loetud nõudeid kaitstuks. Seejärel oli igaühel neist, kelle nõue nõuete kaitsmise koosolekul ei saanud tunnustatud, õigus otsustada, kas esitada ühe kuu jooksul hagi kohtusse või mitte ja kas teha seda koos ühes dokumendis või mitte. Tsiviilasja nr 2-16-5639 raames esitasid 56 erinevat hagejat, kes omasid esitatud asjaolude kohaselt NHLP võlakirju, kohtusse hagi kostja vastu, mis oli menetlusökonoomilistel kaalutlustel vormistatud ühes dokumendis. Igaüks hagejatest oleks võinud hagi esitada ka eraldi, nõudmaks oma nõude tunnustamist NHLP pankrotimenetluse raames, s.t nõuded olid selgelt üksteisest eristatavad. Riigikohus on 02.04.2014 otsuses nr 3-2-1-162-13 selgitanud, et juhul kui erinevad hagejad on samas hagis esitanud üksteisest sõltumatud nõuded, on igal haginõudel eraldi hind. Sellist hagi tuleks hinna osas võrdsustada eri kostjate vastu esitatud liidetud hagide menetlemisega. Asjaolu, et Swedbank AS osutas hagejatele teenuseid ja esitas hagejate nimel hagejatelt saadud erinevate volituste alusel ise nõudeavalduse pankrotimenetluses, ei anna alust hinnata, et praeguse menetluse keskmes oli üks nõue.
lg 4 p 9 kohaselt on pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraline. Vastavalt
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 järgi tasutakse
lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15). Eelnevat silmas pidades ja arvestades, et praegusel juhul on apellatsioonkaebus esitatud 51 hageja suhtes, on hagihind 178 500 eurot (51 x 3 500), millelt tuleb tasuda riigilõivu 15 300 eurot (51 x 300), s.t 15 000 eurot rohkem, kui kostja tasus. Kooskõlas
lg-ga 2 andis kohus 23.02.2017 määrusega kostjale mõistliku aja puuduse kõrvaldamiseks. Koos kostja 02.03.2017 vastuväite lahendamisega andis kohus kostjale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu ei tasunud. Samuti ei täpsustanud kostja, sõltumata kohtu esitatud päringust, kelle suhtes soovib kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamist. Kuivõrd apellatsioonkaebuse esitamises seisneva menetlusõiguse käsutusõigus on kaebuse esitanud poolel, s.o kostjal, mitte kohtul (
lg 2, § 5 lg 1), siis ei saa kohus kostja eest otsustada, missuguse nõude osas saaks lugeda riigilõiv tasutuks ja apellatsioonimenetlust jätkata. Seda enam, et 23.03.2017 kirjas avaldas kostja, et tema hinnangul ei ole võimalik otsustada selle üle, missuguse hageja osas menetlust jätkata. Seega ei ole praegusel juhul võimalik apellatsioonkaebust ka osaliselt edasi menetleda ja kaebus tuleb jätta täies ulatuses läbi vaatamata. Eelnevalt kirjeldatud tõdemust on kinnitanud ka Riigikohus 13.01.2010 otsuses nr 3-2-1-149-09. Eelnevast tulenevalt esineb praeguses tsiviilasjas takistus menetluse jätkamiseks ringkonnakohtus, mistõttu jätab kohus kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. 4 Menetluskulud 8. Kaebuse läbivaatamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda (
lg 1 ja
Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.