KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1079 H

§ 235lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 22.05.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse nõudega kohustada Tallinna Vanglat võimaldama AN-l viibida kartserikaristuste kandmise vahelisel perioodil mõistliku aja ulatuses tavarežiimil. Taotluse kohaselt viibib AN inimväärikust alandavates tingimustes, kuna kambris puudub ventilatsioon ning piisav valgus. Pideva kartserikambris viibimise tõttu on AN-l tekkinud tervisehäired.
2. Tallinna Vangla palus 25.05.2017 kirjalikus vastuses jätta AN taotlus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata. AN esitas Tallinna Vanglale 08.05.2017 taotluse (reg nr 5-8/17/9492-1) kartserikaristuste täitmise 3-17-1079 katkestamiseks ja vahepeal tavarežiimi võimaldamiseks. Taotlus on menetluses. 23.05.2017 registreeriti AN pöördumine vaide blanketil, milles AN vaidlustab käskkirju, mille alusel ta kartseris viibib ning taotleb kartserikaristuste vahepeal tavarežiimi võimaldamist. Kuna AN on kõiki distsiplinaarkaristuse käskkirju eraldiseisvalt vaidlustanud ja esitanud ka vaide seoses tavarežiimi võimaldamisega (5-15/17/95-1), mis on lahendatud ja käesolevaks ajaks kohtumenetluses, registreeriti AN pöördumine 08.05.2017 taotluse täiendusena (reg nr 58/17/9492-2) ja lahendatakse koos esmase taotlusega. AN on taotlenud samas nõudes esialgset õiguskaitset ka haldusasjas nr 3-17-

1. Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2017 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebus on üle antud Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus nõudis Tallinna Vanglalt välja AN 5-15/17/95-1 vaidega seonduvad dokumendid. Esialgset õiguskaitset on AN taotlenud ka haldusasjas nr 3-17-
2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.05.2017 kohtumäärusega nr 3-17-533 AN esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas Tallinna Vanglat hoiduma AN suhtes kohaldatud kartserikaristuse täitmisele pööramisest viie ööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Tallinna Vangla sai kohtumääruse kätte 24.05.2017 ning samal päeval paigutati AN viieks ööpäevaks esimese üksuse kambrisse nr 225 tavarežiimile.
3. Tallinna Halduskohus jättis 25.05.2017 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Haldusasja nr 3-17-533 asjaoludest nähtuvalt esitas AN 08.03.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vanglat võimaldama tal viibida kartserikaristuse kandmise vahepeal mõistliku aja jooksul tavarežiimil. Taotluse kohaselt on AN viibinud kartseris järjestikku 44 ööpäeva. See kahjustab taotleja inimväärikust ja tervist. Ka kartserikamber ei vasta nõuetele – tualetinurgal puudub sein, akna mõõdud ja ventilatsioon ei vasta nõuetele, akendel on ees võred, päevavalgust ei ole piisavalt, kamber on niiske. Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 määrusega rahuldati AN esialgse õiguskaitse taotlus ning kohustati Tallinna Vanglat hoiduma AN suhtes kohaldatud kartserikaristuste täitmisele pööramisest viie ööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldusasjas nr 3-17-799 esitas AN 11.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla 05.04.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/95-2 tühistamist, Tallinna Vangla kohustamist tagama kartserikaristuse vahepeal n-ö tavarežiim ning õigusvastasuse tuvastamist seoses vangla hetke praktikaga. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 24.05.2017 määrusega. Ka haldusasjas 3-17-964 esitas AN esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kartserikaristuste täitmisele pööramise vahepeal mõistliku aja jooksul viibida tavarežiimil. Tallinna Ringkonnakohus märkis 25.05.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-964, et nimetatud haldusasjas esitatud taotlust oleks saanud käsitada ka haldusasja 3-17-533 raames, mitte eraldi haldusasjana, ning et sama taotluse korduvaks lahendamiseks puudub vajadus, kuna ringkonnakohus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse juba rahuldanud.

§ 55

lg 3 järgi võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Lisaks sätestab

§ 249

lg 3, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on juba Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 määrusega rahuldatud, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. 2

§ 252

lg 7) ja määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse peale määruskaebuse esitamisel tuleb

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot, mida AN ei ole tasunud. Ringkonnakohtul puudub samas alus kahelda kaebaja maksejõuetuses, mille kohtud on varasemalt tuvastanud paljudes asjades. Seetõttu vabastab ringkonnakohus AN määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest

§ 110

lg 1 p 1 ning §-de 111, 112 ja 116 alusel ning võtab määruskaebuse

§ 206lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse.

6. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks halduskohtu 25.05.2017 määruse tühistamiseks alust. Halduskohus jättis vaidlustatud määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 3 ja § 249 lg 3 alusel õiguspäraselt läbi vaatamata.

Ringkonnakohus on AN esitatud korduva esialgse õiguskaitse taotluse osas juba 24.05.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-533 oma seisukoha võtnud ning jääb selle juurde. Samuti nähtub Tallinna Vangla vastusest esialgse õiguskaitse taotlusele, et tulenevalt ringkonnakohtu 24.05.2017 määrusest, millega kohustati Tallinna Vanglat hoiduma AN suhtes kohaldatud kartserikarisuse täitmisele pööramisest viie ööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest, paigutas Tallinna Vangla AN 24.05.2017 viieks ööpäevaks esimese üksuse kambrisse nr 225 tavarežiimile. (allkirjastatud digitaalselt) 3