Obsah (6)

§ 170§ 230§ 199§ 234§ 111§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-81-16 26.

) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resoluut​- siooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

§ 170

lg 1 järgi võib asja arutanud kohus menetlus​osalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata.

§ 230

lg-st 2, § 185 lg-st 1 ja § 178 lg-st 3 tulene​valt laienevad need sätted ka määrus​kaebuse lahendamisel tehtavale määrusele. Määruskaebuse taotluse lahendamata jätmise näol on aga tegemist ka kohtumenetluse normide olulise rikkumisega, millele tuginedes võib esitada määrus​kaebuse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-89-14, p 10). 11. Kuigi kaebaja ei ole ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses otsesõnu tugine​nud menetlusnormide rikkumisele, võimaldab

§ 230

lg 3 ringkonnakohtu otsuse kassatsioon​kaebuse põhjendustest olenemata tühistada ja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule või halduskohtule ka

§ 199

lg-s 2 nimetatud kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.

§ 230

lg 4 järgi võib Riigikohus lugeda menetlusnormi oluliseks rikkumiseks ka

§ 199

lg-tes 1 ja 2 nimetamata rikkumise.

§ 234alusel kohalduvad need sätted ka määrus​kaebusele.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole antud juhul menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes põhjenda​tud saata määruskaebust uueks lahenda​miseks ringkonnakohtule. Küsimus, kas halduskohus jättis õigesti menetlusabi taotluse rahuldamata, on võimalik lahendada ka Riigikohtul. Halduskohus viitas õigesti sellele, et menetlusabi andmise eelduseks on mh see, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111lg 1).

Kolleegiumi hinnangul ei saa praeguses asjas teadaolevate asjaolude põhjal siiski teha järeldust, et asja edu​väljavaated on vähesed.

1. Toimikus ei ole andmeid selle kohta, kui suure osa vaidlusaluste kambrite pind​alast moodustas tualettruumi pindala. Vastustaja on kahjunõuet lahendades ekslikult asunud seisukohale, et tualett​ruumi alust pinda ei tule kambri üldpindalast maha arvata (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-8316, p 11). Isegi juhul, kui jätta tualettruumi pindala kambri pindalast maha arvamata, on kaebajale tagatud kambripind olnud 65 päeval alla 3 m
2. Vastustaja vastusest kahju hüvitamise taotlusele ei nähtu piisava täpsusega kompenseerivad meetmed. Arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigi​kohtu praktikat sarnastes asjades, ei saa asuda seisukohale, et kahju​nõude eduväljavaated on vähesed. Kahjuhüvitise kohta seisukoha võtmiseks tuleb asjaolud asja sisulise menetlemise käigus välja selgitada.
3. Seetõttu on halduskohus ekslikult jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Haldus​- kohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada ja määruskaebus selles osas rahuldada. Arvestades, et halduskohus tuvastas, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, teeb kolleegium selles osas uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab kaebaja riigilõivu tasumisest.
4. Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega ajavahemiku osas, mil kaebaja Tallinna Vanglas ei viibinud. Selles osas on kaebus õigesti tagastatud ning määruskaebus jääb rahuldamata. 16.

§ 107

lg 4 esimese lause alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)