RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 236lg 1 järgi Viru Maakohtu 28.

detsembri

1. a otsus väärteoasjas nr 416-3887 Sergei Ivanovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur
2. mai 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a otsus Sergei Ivanovi väärteoasjas liiklusseaduse §

§ 236

lg 1 järgi ning saata väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.

1. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Ivanovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot, ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
4. aprilli
5. a otsusega karistati Sergei Ivanovi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel 75 trahviühiku (300 euro) ja LS § 236 lg 1 alusel 100 trahviühiku (400 euro) suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis
6. veebruaril 2016 kell 18.25 Tallinnas Endla tänaval mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet ja riivas temast paremal liikunud mootorsõidukit, põhjustades liiklusõnnetuse ning varalise kahju S AS-ile ja N AS-ile. Seejärel lahkus S. Ivanov sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest ettenähtud korras politseile teatamata. Eespool kirjeldatud viisil käitudes rikkus menetlusalune isik LS § 46 lg 3 ja § 169 lg 5 nõudeid.
7. S. Ivanov esitas kaebuse Harju Maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt taotles ta kergema karistuse mõistmist ja rahatrahvide ajatamist.
8. Harju Maakohtu
9. juuni
10. a määrusega saadeti väärteoasi lahendamiseks menetlusaluse isiku elukohajärgsele kohtule, s.o Viru Maakohtule.
11. Viru Maakohtu
12. detsembri
13. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. 4.1 Vaidlust ei ole selle üle, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit.
14. veebruari
15. a vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeli kohaselt tuvastati tema sõidukil kriimustuse-kontakti jäljed paremal küljel, esiosal ning küljepeegli korpusel. Liiklusõnnetuse aktist nähtub, et S. Ivanovi juhitud sõiduk riivas Tallinnas Endla tänava ja Keemia tee ristmiku juures teist sõidukit, mida juhtis M. K.. Seejärel lahkus menetlusalune isik sõidukiga sündmuskohalt. Sõidukite külgkokkupõrge toimus püsikattega ja korras sõiduteel ning reguleerimata liiklusmärkidega T-kujulisel põleva valgustusega märja kattega ristmikul. Teise mootorsõiduki vigastused paiknesid sõiduki vasakul küljel. Liiklusõnnetuse akti on allkirjastanud mõlema sõiduki juhid. 4.2
16. veebruari
17. a vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelis on fikseeritud teise sõiduki vigastused, s.o kriimustuse-kontakti jäljed auto vasakul tagumisel tiival ning vasakpoolsetel ustel. Kohtuvälise menetleja esindaja seletas, et teise sõiduki juht teatas pärast liiklusõnnetuse toimumist häirekeskusele võimalikust joobes juhist. M. K. järgnes teda riivanud sõidukile ja ligikaudu 20 minuti pärast peetigi menetlusalune isik kinni. Menetlusalune isik ennast aga süüdi ei tunnistanud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt karistati S. Ivanovi Harju Maakohtu
18. veebruari
19. a otsusega karistusseadustiku § 424 järgi samal kuupäeval toimepandud kuriteo eest. 4.3 Kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, ta ei hoidnud ohutut külgvahet ja põhjustas kokkupõrke teise mootorsõidukiga, ning samuti on tõendatud LS § 169 lg 5 nõuete rikkumine, karistati teda põhjendatult LS §

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest.

Usutav ei ole väide, et menetlusalune isik kokkupõrget ei tundnud. 4.4 Kuna kokkupõrge toimus tiheda liiklusega tänaval ja sündmuskohta ei saanud taastada, ei anna sündmuskoha vaatluse tegemata jätmine kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. Ivanovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu puuduks vaidlus selle üle, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit. S. Ivanov väitis, et ta ei osalenud väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetuses. Kuna kohtu järeldus on vastuolus tõendite ja menetlusaluse isiku ütlustega, oleks tulnud otsuses näidata, missugused tõendid mootorsõiduki juhtimist kinnitavad. Kohtuotsuses analüüsitud tõenditest ei selgu, miks heidetakse LS § 46 lg 3 nõuete rikkumist ette just S. Ivanovile. Teokirjeldus liiklusõnnetuse täpset asukohta tuvastada ei võimalda. Samuti ei kuulatud kohtuistungil üle isikuid, kes oleksid saanud liiklusõnnetuse asjaolusid täpsustada. 5.2 Riigikohus on asjas nr 3-1-1-87-06 märkinud, et oluline on tuvastada, kas isik liiklusõnnetuse toimumisest teadis. Kuna S. Ivanov liiklusõnnetusest ei teadnud, ei saa järgneda tema vastutust LS § 236 lg 1 järgi.
2. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Kassatsioonivastuse põhiargumendid on järgmised. 6.1 Maakohus hindas VTMS § 123 lg 2 nõudeid järgides kõiki tõendeid kogumis, leides põhjendatult, et menetlusalune isik on väärtegude toimepanemises süüdi ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Pole usutav, et S. Ivanovi juhitud sõiduki vigastused tekkisid muu kontakti käigus. Kohtu vastava siseveendumuse kujunemine on jälgitav. 6.2 Maakohus leidis õigesti, et sõidukitel fikseeritud vigastuste tekkimine pidi S. Ivanovile olema arusaadav ja tajutav. Seega oli menetlusalusel isikul LS § 169 lg-st 5 tulenev kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile ja tal puudus õigus loata sündmuskohalt lahkuda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega sõltumata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et kohus oleks enne kontrollinud väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-50-16, p 32.) Kassaator leiab põhjendatult, et maakohus on praeguse asja lahendamisel neid nõudeid eiranud.
4. Väärteoasja materjalist nähtub, et S. Ivanov eitas väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetuses osalemist ja seega ka LS § 46 lg 3 ning § 169 lg 5 nõuete rikkumist. Järelikult pidi maakohus kaitseversiooni põhjal ja VTMS § 123 lg 2 kohaselt kontrollima, missugustel asjaoludel vaidlusalune liiklusõnnetus toimus, s.t kas menetlusalune isik selles osales, kas talle saab ette heita LS § 46 lg 3 nõuete rikkumist, kas LS § 223 lg-s 1 kirjeldatud koosseisutunnused on täidetud ja kas sedastatav on LS § 169 lg-s 5 sätestatud kohustuse eiramine. Kirjeldatud viisil aga ei toimitud.
5. Kohtuotsuse järeldused rajanevad peamiselt sõidukite vaatluse protokollidel, karistusregistri väljavõttel ja liiklusõnnetuse aktil. Need tõendid annavad teavet selle kohta, missugused vigastused S. Ivanovi ja M. K. sõidukitel tagantjärele tuvastati, missugune on kohtuvälise menetleja versioon toimunust ja kuidas kirjeldati sündmuskohta. Samuti nähtub neist tõenditest, et S. Ivanovi on kriminaalkorras karistatud samal päeval toime pandud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Lisaks tugines maakohus kohtuvälise menetleja kohtuistungil antud seletustele, mille kohaselt helistas M. K. pärast liiklusõnnetust häirekeskusesse, teavitas politseid võimalikust joobes juhist, järgnes talle ja ligikaudu 20 minuti pärast pidaski politseipatrull kinni menetlusaluse isiku.
6. Kuigi sõidukite vaatluse protokollide, karistusregistri väljavõtte ja liiklusõnnetuse akti põhjal saab püstitada versiooni, mille kohaselt oli üks liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuht menetlusalune isik, ei sisalda need tõendid otsest teavet LS § 46 lg 3 nõuete rikkumise kohta. Teisisõnu ei saa joobes juhtimise faktist automaatselt järeldada, et isik ei hoidnud ka ohutut külgvahet või käitus muul viisi liiklusseaduse sätteid eiravalt, mis tõi kaasa teise sõiduki kahjustamise (või mõne muu koosseisupärase tagajärje). Sellist põhjuslikkust ei ole lubatud eeldada. Kuna menetlusalust isikut ei peetud kinni sündmuskohal ja samuti ei ole sündmuskohta vaadeldud, oleks tulnud väärteoprotokollis kirjeldatud tegude tehiolude kindlakstegemiseks tunnistajana üle kuulata teise sõiduki juht, s.o M. K., kuivõrd üksnes selle isiku ütlused saavad praeguses kohtuasjas olemasolevat tõendikogumit silmas pidades olla liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid puudutavaks otseseks tõendiallikaks. Kohtuvälises menetluses ongi M. K. tunnistajana üle kuulatud, kohtuistungil seda aga ei tehtud. Selle tõttu ei ole võimalik ka järeldada, et menetlusalusele isikule saab süüks arvata liiklusnõuete rikkumise ja sellest johtuva väärteokoosseisus kirjeldatud tagajärje, s.t varalise kahju põhjustamise. Ühtlasi pole samal põhjusel alust etteheiteks, et S. Ivanov rikkus liiklusõnnetusest teatamata jätmisega LS § 169 lg 5 nõudeid.
7. Vajalik on ka osutada, et VTMS § 313 lg 1 kohaselt saab kohtuvälise menetleja ametniku räägitu olla tõendiks, kui see isik on kohtu- või kaebemenetluses üle kuulatud tunnistajana. Öeldu tähendab, et kohtuvälise menetleja esindaja ütlustega ei saa väärteo tehiolusid tõendada. Järelikult ei olnud maakohus õigustatud tuginema tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel kohtuvälise menetleja esindaja seletustele, mis viimane andis kohtuliku arutamise käigus.
8. Kokkuvõtlikult saab nentida, et kohtulikul arutamisel on jäetud liiklusõnnetuse toimumise asjaolud nõuetekohaselt tuvastamata ja seetõttu puudub alus S. Ivanovile ette heita liiklusseaduse nõuete rikkumist ning LS §

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist.

VTMS § 123 lg 2 nõuete rikkumise tulemuseks on kõrvaldamata kahtlus, mille kohaselt ei ole menetlusalune isik talle süüks arvatud väärtegusid toime pannud. See viga on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Osutatud eksimus ei too siiski kaasa väärteomenetluse lõpetamist, kuna ei saa väita, et väärtegude tuvastamine on võimatu. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on selle rikkumise kõrvaldamine võimalik väärteoasja uuel arutamisel maakohtus.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
2. S. Ivanovi kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 144 euro suuruses summas, sh käibemaks 24 eurot. Taotluse kohaselt on maakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealuse nõustamiseks, kassatsiooni koostamiseks ja saatmiseks kulutatud aega 6 pooltundi. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on mõistlik. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 23 lg 3 ning justiitsministri
3. juuli
4. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 9 lg 2 alusel tuleb taotlus rahuldada 144 euro suuruses summas, sh käibemaks 24 eurot. See menetluskulu tuleb jätta VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)