Obsah (7)

§ 102§ 1§ 31§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1403 Tsiviilasi Xxxxpankrotiavaldu

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada Xxxxkohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. märtsil 2017 kell 13.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada Xxxxesitama hiljemalt
5. märtsil 2017.a pankrotihaldurile Xxxxtäpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku Xxxxkanda.
7. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman’i tasuks 540 eurot.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 389,17 eurot, millele lisandub käibemaks 77,83 eurot, kokku 467 eurot. Väljamakse teostada Kodukontor AT OÜ kontole AS Swedbank.
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Xxxxesitas 27.01.2017.a kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas 07.12.2016.a ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik Xxxxtöötab lukksepana AS´s xxxx, kus tema töötasu on ca 750 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on 2 alaealist last. Võlgnik on abielus, kuid ei tema ega tema abikaasa nimel ei ole registreeritud kinnisvara. Ajutise halduri küsimustele maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta teatas võlgnikku vahendav sotsiaaltöötaja, et võlgniku ID-kaarti kasutas ja kuritarvitas võlgniku ema xxxx, (elukoht xxxx, tel. xxxx), kes olevat ise sattunud petuskeemi ohvriks ning võtnud korduvaid kiirlaene. Võlgniku ema olevat petjate kohta ka politseile avalduse esitanud. Kahjuks olevat ema töötu ja makseraskustes ning ka tema enda pankrotiavaldus olevat kohtule juba esitatud. Püsivalt maksejõuetuks loeb võlgnik end 2015 aasta algusest, kuid tema ema xxxx hakkas võlgnikule rahalisi probleeme tekitama juba 2013.aastal. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Võlgnik loetles endale kuuluva kodutehnikana järelmaksuga soetatud 300-eurost külmkappi, 17-eurost kohvimasinat ning kingina saadud eelnevalt kasutatud televiisorit. Selle vara arvelt ei saa katta ei menetluskulusid ega võlausaldajate nõudeid. Võlgniku Swedbank konto jääk seisuga 20.02.2017 oli 450 eurot, mis on tema töötasu ja mida ei saa arestida (TMS § 131) ega arvata pankrotivarasse, kuna see ei ületa 782 eurot. Mittearestitava sissetuleku alammäär on tänase seisuga 470 eurot ning TMS § 132 kohaselt lisandub alammäärale iga ülalpeetava lapse kohta veel 1/3 alammäärast – seega alammäärale 470 lisandub veel 2x156 eurot. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 1.01.2009, kuid neid pensionifondi osakuid võlgniku eluajal pankrotivarasse arvata ei saa. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. 2 Pankrotiavaldusest nähtuvad võlgniku võlad 18 võlausaldaja ees kogusummas 21 206,32 eurot. Lisaks teatas Swedbank AS, et võlgnik käendab laenulepingut nr xxxx, mille laenujääk on 10 811,12 eurot. Seega on võlgniku tänaseks teadaolevad kohustused 32 017,44 eurot. Tänaseks teadaolevatele kohustustele lisanduvad veel kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni viivised ja intressid. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, kuna võlgade suurus on 32 017 eurot, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrotiS § 31 lg 4). Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku kergekäeliselt oma ema kasutusse antud id-kaardi ja pangakaartide koodid, mida siis võlgniku teadmata kasutati ja võlgnikule suuri kohustusi tekitati. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Sest nõue kahju tekitanud isiku (oma ema) vastu on lootusetu – ema on varatu ja on esitanud kohtule enda pankrotiavalduse. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlgnik on andnud oma ema valdusse oma ID-kaardi ja pangakaartide koodid, mida siis ema (võlgniku teadmata ja teiste isikute mõjutusel) kasutas ja võlgnikule suuri kohustusi tekitas. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 32 017,44 eurot. Arvestatavat vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulusid, võlgnikul ei ole.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. 3 Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 540 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 540 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 389,17 eurot, millele lisandub käibemaks 77,83 eurot, kokku 467 eurot riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4