Obsah (10)

§ 102§ 31§ 30§ 29§ 171§ 1§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2633 Tsiviilasi Xxxxpankrotiavaldu

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada Xxxx kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. aprillil 2017 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada Xxxx esitama hiljemalt
5. aprill 2017.a pankrotihaldurile Xxxxtäpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku Xxxx kanda.
7. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsniku tasuks 540 eurot käibemaksuta ja kulutused summas 43 eurot käibemaksuta.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 389,17 eurot, millele lisandub käibemaks 77,83 eurot, kokku 467 eurot. Väljamakse teostada OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid kontole nr EE
10. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Xxxx esitas 17.02.2017.a kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas 28.02.2017.a ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Aruande esitamise seisuga võlgnik ei tööta ja ettevõtluses ei osale. Talle on määratud töövõimetuspension (töövõime kaotus 80%), mille igakuine laekumine on 253 eurot. Võlgnik ei ole abielus, tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgniku suhtes on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmeil käesoleval ajal kohtutäiturite menetluses 4 täiteasja: täitur Katrin Vellet 2 täiteasja (sissenõudjad Gefjon OÜ ja Aktiva Finants OÜ) ning täitur Mati Kadak 2 täiteasja (sissenõudjad Eesti Energia AS ja Xxxx). Neist viimane on alustatud juba 15.01.2014.a. Kohtutäiturite poolt on võlgniku kontod arestitud ja sinna toimunud laekumised lubatud ulatuses sissenõudjate kasuks kinni peetud. Võlgniku andmeil tal mingit kinnis- ega vallasvara ei ole, samuti puudub sularaha ning väärisesemed, ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension. Ka ei olevat võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur ei ole arvestatavas ulatuses vara võlgnikul leidnud. Võlgnikul on kontod AS-s Swedbank ja SEB Pangas, kuid saldo on 0 eurot. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil omab võlgnik veel pensionikontot (II sammas, Nordea Pensionifondi A osakud), muud väärtpaberid puuduvad. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju, Maanteeameti liiklusregistri andmeil ei ole võlgnikul sõidukeid. Võlgnik omab 100% osalust OÜs Xxxx(reg kood xxxx) nimiväärtuses 2556.- eurot, milline aga reaalset majandustegevust ning mingit vara ei oma ja seega pole sel osalusel ka märkimisväärset väärtust. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 27 000 euro, vara aga praktiliselt puudub ja igakuine sissetulek on ainult 253 eurot töövõimetuspensioni näol. Vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Igakuisest laekumisest kehtiva alampalgamäära (praegu 470.- eurot) ulatuses ja ka sotsiaaltoetustest 2 kinnipidamisi teha ei saa. Seega võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mida saaks kasutada pankrotimenetluse mõistlike kulude katmiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, siis

§ 31lg 4 kohaselt eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgniku sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid siis

§ 30

lg 1 kohaselt tuleb sellisel juhul kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis

§ 29

lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Arvestades aga asjaolu, et võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, siis kooskõlas

§ 171lg 11 tuleb välja kuulutada tema pankrot.

Haldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500.- eurot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku poolt laenude võtmist summades, millised ületasid tema võimalusi neid teenindada. Samuti mõjutas tema maksejõulisust äärmiselt negatiivselt töövõimekaotus, mistõttu ta ei ole suutnud leida piisavalt tasuvat tööd. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsniku.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 27 000 eurot. Arvestatavat vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulusid, võlgnikul ei ole.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 540 eurot ja kulutused summas 43 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 3 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 540 eurot ja kulutused summas 43 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 389,17 eurot, millele lisandub käibemaks 77,83 eurot, kokku 467 eurot riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4