1-15-6222/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6222 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus Oleg Golubovi (Golubov) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Oleg Golubovi (isikukood 36103160309) kaitsja advokaat Arina Liskmann-Getsu, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. märtsi 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Oleg Golubov kannab Viru Vanglas temale Tartu Maakohtu 10.09.2015 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud 4 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 03.12.2014 ja see lõpeb 03.12.
8. Viru Maakohus 10.03.2017 määrusega jättis O. Golubovi tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhistused olid järgmised. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud
9. korral, reaalset vangistust kannab juba
10. korda. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et käesolevaks ajaks on ta uue kuriteo eest kohtu alla antud Harju Maakohtus, taaskord on tegemist rahvatervisevastase süüteoga. Eeltoodust selgub, et O. Golubov ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemalt oli O. Golubov määratud kriminaalhooldusele, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Samadest andmetest selgub ka, et kinnipeetav on ühel korral varasemalt vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid mingeid järeldusi enda jaoks ta ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Märgitut arvestades puudub veendumus, et O. Golubov seekord kõiki ettenähtuid nõudeid järgiks ja kuritegude toimepanemist ei jätka. Vangla iseloomustusest nähtub, et O. Golubovil on väga head kuritegelikud suhted, ta võib grupi poolt olla mõjutatav, tal on kõrge enesehinnang, oma probleeme ta ei tunnista ega ole valmis muutuma, õigustab oma tegusid, eirab ühiskonnas toimivaid reegleid, ei näe mõtet piirata oma käitumist ning on ametnike suhtes vaid salliv, mitte abivalmis. Sellisest iseloomustusest selgub üheselt, et kinnipeetava karistuse eesmärgid veel täidetud ei ole ja jätkates karistuse kandmist vanglas on tal võimalik oma suhtumisega tegeleda. Ükskõikne suhtumine ametiisikutesse võib saada takistuseks või lausa välistada suhtlemise kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetaval alalise elukoha olemasolu, selle vastavus elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele ja ema toetus on positiivsed asjaolud, kuid vaid neil alustel O. Golubovi vabastamine põhjendatud ei ole. Kohtuotsuse ärakirja kohaselt oli sama elukoht kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ja süüdimõistmise ajal. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tal ei ole olnud võimalik kontrollida, kas kinnipeetavale on garanteeritud vabanemise korral töökoht. Maakohtu istungil esitas kaitsja küll AS Gramus juhatuse liikme allkirjastatud garantiikirja, kuid tegemist on väga halvas ja arusaamatus eesti keeles oleva tekstiga, kust ei ole võimalik aru saada, kas kinnipeetavale on töökoht antud ettevõttes vanglast vabanemise korral tagatud.
11. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse O. Golubovi kaitsja advokaat A. LiskmannGetsu, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja hinnangul on kohus jätnud arvestamata asjaolu, et O. Golubovi vabastamist toetavad nii kinnipidamisasutus kui prokuratuur. Seega riigi kaoks on kinnipeetava karistamise eesmärk täidetud. Samuti leiab advokaat, et kõik alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas. O. Golubovil on elukoht, perekond, töökoht, alkoholi ja narkootikume ta ei tarvita, vangistuse ajal vabaduses olevate kriminaalse taustaga isikutega ta suhelnud ei ole ning tal puudub kavatsus teha seda ka edaspidi. Süüdimõistetul on ka haige ema, kelle eest hoolitseda ja kellelt toetust saada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub vaidlustatud määruses esitatud seisukohtade ja põhistustega ning leiab niisamuti, et O. Golubovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud ei ole. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtumäärus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Juhindudes KrMS § 342 lg 3 p 1 kriminaalkolleegium esimese kohtuastme poolt märgitut üle ei korda, vaid vastab üksnes edasikaebuse argumentidele. Määruskaebuse põhiväide seisneb selles, et O. Golubovi tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist toetavad nii Viru Vangla kui prokuratuur. Kaitsja hinnangul osundab see asjaolu üheselt järeldusele, et kinnipeetava karistuse eesmärgid on nüüdseks täidetud. Ringkonnakohus advokaadi sellise positsiooniga ei nõustu. Nimelt on vangistusasutuse ja prokuratuuri arvamused vaid üheks n-ö alusmaterjaliks ning kohtute lõppseisukoht peab kujunema KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude kogumis hindamise tulemina. Selliselt ongi maakohus praeguselt toiminud ja jõudnud järeldusele, et O. Golubovi vabastamise seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel välistavad eelkõige nii teave tema korduvatest karistustest kui kuritegude toimepanemisest kohtuotsusega määratud katseajal. Viitab ju osundatu selgelt sellele, et kui 2 2 süüdimõistetu käitumise kujundamisel on ebaõnnestunud kõik varasemad karistamised, siis ei ole põhjendatud arvata tema käesolevalt kantava karistuse eesmärgi täidetust juba poole karistusaja pealt. Samuti ei saa ka ringkonnakohus tähelepanuta jätta O. Golubovi puhul ilmnevaid riskitegureid, s.o tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute esinemine ja mõjutatavus. Tõsi, kaitsja kinnitab edasikaebuses küll, et kriminaalkorras karistatud tuttavatega süüdimõistetu suhelda enam ei kavatse, kuid O. Golubovi varasema elukäigu pinnalt taoline lubadus veenev ei ole. Mis puutub aga advokaadi poolt välja toodusse, et alkoholi ja narkootikume tema kaitsealune ei tarvita, siis tema edasist seaduskuulekust selle pinnalt järeldada ei saa. O. Golubovi korduvaid kuritegusid nimetatu, aga samuti elu- ja töökoha ning lähedasena ema olemasolu, varem ära hoidnud ju ei ole. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus