← Eesti

2-11-60027/64

Obsah (5)§ 108§ 367§ 361§ 101§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 04.05.2017, Talli

§ 108lg 1).

16. Liisingulepingud III, IV, V ja VI lõppesid seoses tähtaja möödumisega ja kostja I tagastas hagejale nende esemeks olnud vara. Seetõttu hagejal nende lepingute alusel 5 kostja I vastu võlaõigusseaduse (

) § 367 järgset hüvitisnõuet ei ole. Samas ei saa kostjal I olla ka vara väärtusest tulenevat nõuet hageja vastu, sest kasutusrendilepingu olemusest tulenevalt kandis vastavat (nii negatiivset kui ka positiivset) riski hageja. 17. Liisingulepingud I, II, VII ja VIII lõppesid ülesütlemise tõttu ning hagejal on kostjate vastu hüvitisenõue

§ 367järgi.

Liisingulepingu I esemeks olnud vara tagastati 14.04.2010, liisingulepingu II esemeks olnud vara tagastati 09.04.2010, liisingulepingu VII esemeks olnud vara tagastati 09.04.2010 ja liisingulepingu VIII esemeks olnud vara tagastati 09.04.

  2. Liisingulepingu I ja II esemete jääkmaksumus oli 339 199,67 krooni ja turuväärtus 426 000 krooni (arvestamata käibemaksu). Turuväärtuse ja jääkmaksumuse vahe on 5547,55 eurot. Kui liisingulepingut I ja II ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda mõlema liisingulepingu puhul veel 3375,82 euro ulatuses, seega ei teki liisingulepingutest I ja II hagejal kostja I vastu hüvitisnõuet.
  3. Liisingulepingu VII jääkmaksumus oli 185 399,54 krooni ja turuväärtus 169 500 krooni (arvestamata käibemaksu). Turuväärtuse ja jääkmaksumuse vahe on –1016,17 eurot. Kui liisingulepingut VII ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 1482,86 euro ulatuses. Hagejal on kostja I vastu liisingulepingust VII tulenevalt hüvitisnõue 1482,86 eurot. Liisingulepingu VIII jääkmaksumus oli 185 399,85 krooni ja turuväärtus 169 500 krooni (arvestamata käibemaksu). Turuväärtuse ja jääkmaksumuse vahe on –1016,19 eurot. Kui liisingulepingut VIII ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda 1921,55 euro ulatuses. Hagejal kostja I vastu liisingulepingust VIII tulenevalt hüvitisnõue 1921,55 eurot.
  4. Seega on hageja liisingulepingutest I, II, VII ja VIII tulenev hüvitisnõue kokku 3404,41 eurot (

§ 367lg-d 1-3).

Alternatiivselt kui kohus leiab, et liisinguvara väärtuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda hageja esitatud hindamisaktidest, siis palub hageja kohtul võtta turuväärtuse kindlakstegemisel ja hüvitisnõuete arvutamisel aluseks RM ekspertiisiakt.

  1. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostjate vastu liisingulepingutest I-VIII tulenevalt täitmisnõue kokku 31 115,88 eurot ja hüvitisnõue 3404,41 eurot, kokku 34 520,29 eurot. Hageja märkis, et ta tugineb hagi alusena nõudele suuruses 34 520,29 eurot, kuid palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 20 418,32 eurot. Kostjate vastuväited hagile
  2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  3. Kostjad ei saa nõustuda hageja arvutuskäiguga selles osas, kui suured liisingumaksete võlgnevused tekkisid kostjal I ajaliselt enne liisingulepingute lõppemist. Tähtsust omab liisingulepingute osaks olevate liisingulepingute üldtingimuste punkti 3.1 regulatsioon, mille kohaselt liisinguvõtja tasub kõik lepingumaksed liisinguandja poolt esitatud arvete alusel. Selleks, et teha kindlaks, kui suured on kostja I võlgnevused, mis tulenevad liisingulepingute I-VIII muudatustest, tuleb analüüsida, milliseid arveid on hageja kostjale I liisingulepingute I-VIII muudatuste alusel esitanud.
  4. Kostjate hinnangul on kostja I võlgnevuse suuruseks hageja ees, mis on tekkinud ajaliselt enne kaheksa liisingulepingu lõppemist, kokku 28 659,27 eurot. Kostjad ei nõustu sellega, et kostjatel ei saa olla liisingulepingutest nr III, IV, V ja VI vara väärtusest tulenevat nõuet hageja vastu, sest kasutusrendilepingu olemusest tulenevalt kandis vastavat (nii negatiivset kui ka positiivset) riski hageja. Vaidlus puudub selles, et liisingulepingud nr III, IV, V ja VI lõppesid tähtaja möödumise tõttu. 6
  5. Kostjate arvates on ebaõige hageja seisukoht, et kostjad ei saa tugineda liisingulepingute nr III, IV, V ja VI puhul nende liisingulepingute alusel liisitud asjade tegelikule turuväärtusele asjade hagejale tagastamise ajal ning liisingulepingute nr III, IV, V ja VI muudatustes fikseeritud liisinguesemete jääkmaksumuste erinevusele ja tasaarvestada sellest väärtuste erinevusest tuleneva nõude hageja vastu hageja nõudega kostjate vastu.
  6. Hageja on kostja I arvelt alusetult rikastunud. Hageja liisinguandjana on saanud tagasi liisingulepingute alusel nr III, IV, V ja VI liisitud asjad, mille turuväärtus oli nende liisingulepingute lõppemise ajal kas vähemalt 6554,96 euro võrra või vähemalt 9498,76 euro võrra kõrgem kui samade asjade jääkväärtus liisingulepingute nr III, IV, V ja VI muudatuste kohaselt. Liisinguandja rikastumise keeld on kostjate arvates vähemalt analoogia korras kohaldatav juhul, kus liisinguvõtjal tekib võlgnevus liisinguandja ees liisingulepingu kehtivuse ajal ning ajaliselt peale liisingulepingu lõppemist tähtaja möödumise tõttu liisinguandjale tagastatud kasutusrendi tingimustel liisitud asja turuväärtus on suurem sama asja jääkväärtusest.
  7. Kostjate arvates ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks

§ 367

lg-s 3 sätestatud põhimõte ei peaks vähemalt analoogia alusel kuuluma kohaldamisele olukorras, kus liisinguleping lõpeb tähtaja möödumise tõttu.

  1. Kostjad tasaarvestavad kostja I kas 9498,76 euro suuruse nõude või 6554,96 euro suuruse nõude hageja 20 418,32 euro tasumise nõudega kostjate vastu. Tasaarvestuse teostamise tagajärjel jääb hageja nõude suuruseks kostjate vastu kas 10 919,56 eurot või 13 863,35 eurot.
  2. Järgnevalt esitavad kostjad oma seisukohad seonduvalt hageja poolt liisingulepingute nr I-II ja VII-VIII osas esitatud niinimetatud täitmisnõudega ja nõudega

§-i 367 alusel. Kostjad ei nõustu hageja seisukohtadega. Liisinguandja rikastumiskeeld on kohaldatav nii hageja nende nõuete osas, mis on muutunud sissenõutavateks ajaliselt enne liisingulepingute nr I-II ja VII-VIII ülesütlemist kui ka nende nõuete osas, mis on muutunud sissenõutavaks ajaliselt peale liisingulepingute nr I-II ja VII-VIII ülesütlemist hageja poolt. Seejuures jääb hageja liisinguandja rikastumise keelu käsitluse juurde.

  1. Hageja on kostja I arvelt alusetult rikastunud. Hageja on saanud tagasi liisingulepingute alusel nr I-II ja VII-VIII liisitud asjad, mille turuväärtus oli nende liisingulepingute lõppemise ajal summaarselt kas vähemalt 12 300,60 euro võrra või vähemalt 30 943,98 euro võrra kõrgem kui samade asjade jääkväärtus liisingulepingute nr I-II ja VII-VIII muudatuste kohaselt. Liisinguandja rikastumise keeld on kostjate arvates vähemalt analoogia korras kohaldatav ka liisingulepingute nr I-II ja VII-VIII osas.
  2. Kostjad tasaarvestavad kas kostja I 30 943,98 euro suuruse nõude või kostja I 12 300,60 euro suuruse nõude. Tasaarvestuse teostamise tagajärjel hageja nõue kostjate vastu kas lõpeb üldse või jääb nõude suuruseks 1562,75 eurot. Alternatiivselt hageja nõue kostjate vastu peaks hea usu vastasusest johtuvalt jääma 16 134,48 euro ulatuses rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
  3. Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja 6880,06 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi 13 538,26 euro nõudes. Maakohus jättis menetluskulud 66,30% ulatuses hageja kanda ja 33,70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Maakohus rahuldas osaliselt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras hageja menetluskulude suuruseks 2525,19 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude 5233,44 7 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas osaliselt kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kostjate menetluskulude suuruseks 3954,40 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostjate avalduse menetluskulude 3231,60 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Maakohus tasaarvestas hageja menetluskulude 2525,19 eurot hüvitamise nõude kostjate menetluskulude 3954,40 eurot hüvitamise nõudega ning mõistis hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulud 1429,21 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt.
  4. Hageja on hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis avaldanud, et hagi eseme summad moodustavad kokku 20 418,32 eurot. Ülejäänud summade väljamõistmist, millele hageja on hagi alusena tuginenud, hageja hagi esemena ei nõua (V kd, tl 77). Hageja on menetluse kestel oma lepingutest tulenevate nõuete summasid ümber kujundanud. Hagi esitamisel hageja nõudis liisingulepingust II võlgnevuse tasumist, pärast hagi eseme täpsustamist hageja seda enam ei nõua. Hageja ei ole hagist osaliselt loobunud, sest hageja nõue (hagi ese) on menetluse kestel jäänud samaks (välja mõista 20 418,32 eurot). Hageja soovib kostjatelt liisingulepingute täitmatajätmisest ja ülesütlemisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist. Hageja ei nõua liisinguandja kulude hüvitamist

§ 367

lg 1 järgi ega liisinguandja lisakulude hüvitamist

§ 367lg 4 järgi.

Hageja kogunõue koosneb lepingute täitmise nõudest enne lepingute ülesütlemist ja lepingute korralise lõppemisena tekkinud kohustuste nõudest. 34. Pooled on sõlminud kasutusrendilepingu tunnustele vastavad liisingulepingud (

§ 361

). Liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Vastupidine on olukord, kus liisinguandja ütleb liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemisel ei tohi liisinguandja sattuda varaliselt paremasse olukorda, kui ta oleks olnud liisingulepingu nõuetekohase täitmise korral kokkulepitud liisinguperioodi lõpuni (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-06 p 28). Seega saab tekkida liisinguvõtjal liisinguandja vastu kasutusrendi liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt liisingueseme tagastamisel, kui liisingueseme tegelik väärtus (turuhind) on suurem lepingujärgsest jääkväärtusest, nõudeõigus liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastub liisinguandja liisingueseme tagastamisel. 35. Hageja nõuab kostjatelt liisingulepingust I üksnes enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu täitmist. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt liisingulepingust I tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 6723,71 euro tasumist. Hageja on hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis avaldanud, et nõuab liisingulepingu I täitmiseks 4010,25 eurot. Ülejäänud summade väljamõistmist, millele hageja on hagi alusena tuginenud, hageja hagi esemena ei nõua (V kd, tl 77). Kohus ei saa hageja nõude piire ületada. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust I tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks summas 4010,25 eurot (

§ 101lg 1 p 1; 108 lg 1).

Hageja ei nõua kostjatelt liisingulepingu I ülesütlemisel tekkinud kulude hüvitamist

§ 367järgi (IV kd, tl 178).

Liisingueseme I turuväärtus oli liisingueseme tagastamise ajal liisingueseme jääkväärtusest 6548,67 euro (28 227,50-21 678,83) võrra suurem. Seetõttu tekkis liisinguvõtjal hageja vastu nõudeõigus liisingueseme turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe 6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel. Riiklikult tunnustatud eksperdi RM poolt koostatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et liisingueseme I turuväärtus liisinguandjale 8 tagastamise ajal oli 28 227,50 eurot ilma käibemaksuta. Kohtumenetluses ei ole RM ekspertiisiaktis märgitut eksperthinnangut piisavalt määral kahtluse alla seatud ega üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud, seega lähtub kohus RM ekspertiisiaktist.

  1. Hageja ei nõua kostjatelt liisingulepingust II tulenevaid nõudeid (sh lepingu täitmist ega liisinguandja kulude hüvitamist) (IV kd, tl 178; V kd, tl 76-77). Seega puudub vajadus hinnata hageja võimalikke liisingulepingust II tulenevaid nõudeid. Liisingueseme II turuväärtus oli tagastamise ajal jääkväärtusest 6548,67 euro (28 227,5021 678,83) võrra suurem. Turuväärtus (28 227,50 eurot ilma käibemaksuta) on tõendatud RM ekspertiisiaktiga. Liisinguvõtjal tekkis hageja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe 6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel.
  2. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt liisingulepingu III alusel raha tasumise kohustuste täitmiseks 1578,37 eurot, liisingulepingu IV alusel 1608,23 eurot, liisingulepingu V alusel 3188,61 eurot ja liisingulepingu VI alusel 2629,91 eurot (

§ 101lg 1 p 1; 108 lg 1).

Liisingulepingute III-VI puhul tuli lepingumaksed tasuda vastavalt maksegraafikule (I kd, tl 89; I kd, tl 123; I kd, tl 142; I kd, tl 177). Hageja ei nõua kostjatelt liisingulepingute III-VI ülesütlemisel tekkinud kulude hüvitamist

§ 367järgi.

Kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Seega puudub kostjal I liisingulepingutest III-VI tulenev nõue, mille saaks hageja nõudega tasaarvestada. 38. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt liisingulepingu VII alusel raha tasumise kohustuste täitmiseks 3529,34 eurot ja liisingulepingu VIII alusel 3432,69 eurot (

§ 101lg 1 p 1; 108 lg 1).

Liisingulepingute VII ja VIII puhul tuli lepingumaksed tasuda vastavalt maksegraafikule (I kd, tl 195; II kd, tl 37). Hageja on hagiavalduse tervikteksti menetlusdokumendis avaldanud, et liisingulepingust VII on hagejal kostja I vastu

§-st 367 tulenevalt hüvitusnõue 1482,86 eurot (IV kd, tl 179) ja liisingulepingust VIII 1921,55 eurot (IV kd, tl 179). Hageja nõuab hagiavalduse eseme täpsustamise menetlusdokumendis kostjatelt liisingulepingute VII ja VIII alusel üksnes enne lepingu lõppemist (enne ülesütlemist hageja poolt) sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumist maksegraafiku järgi, s.o lepingu täitmist. Seega puudub vajadus hinnata hüvitusenõuet. Vastavalt RM ekspertarvamusele olid liisinguesemete VII ja VIII turuväärtused liisingueseme tagastamisel 11 450,83 eurot ilma käibemaksuta. Liisinguesemete VII ja VIII jääkväärtus oli 11 849,22 eurot ilma käibemaksuta (II kd, tl 18; II kd, tl 47). Kuna turuväärtus ei olnud jääkväärtusest suurem, siis ei tekkinud liisinguvõtjal hageja vastu nõuet turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe hüvitamiseks, kuna hageja ei rikastunud liisingueseme tagastamisel.

  1. Kokku on hageja liisingulepingustest I, III-VIII tulenev raha tasumise kohustuse nõue 19 977,40 eurot (4010,25 + 1578,37 + 1608,23 + 3188,61 + 2629,91 + 3529,34 + 3432,69). Kostja I saab liisingulepingute I ja II alusel tasaarvestada ja kostjal II on seetõttu õigus keelduda hageja nõude rahuldamisest 13 097,34 euro (6548,67 + 6548,67) ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt 6880,06 euro tasumist (19 977,40 - 13 097,34). Kuna hageja nõudis hagi esitamisel kostjatelt 20 418,32 euro tasumist, siis jätab kohus hagi 13 538,26 euro tasumise nõudes rahuldamata (20 418,32 - 6880,06). Kohtu hinnangul ei anna kostjate poolt hea usu põhimõttele tuginemine alust jätta kohaldamata seadusest ja lepingutest ning selle lisadest tulenev. 9
  2. Kohus rahuldas hagi 33,70% (6880,06 eurot) ulatuses ning jättis hagi 66,30% (13 538,26 eurot) ulatuses rahuldamata. Kohus jättis sellest tulenevalt menetluskulud 66,30% ulatuses hageja kanda ja 33,70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
  3. Hageja taotles solidaarselt kostjatelt menetluskulude 7758,63 eurot välja mõistmist. Hageja menetluskulud on põhjendatud 7493,16 euro ulatuses. Põhjendatud on välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks menetluskulud 7493,16 eurot 33,70% ulatuses. 7493,16-st 33,70% on 2525,19 eurot. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse 2525,19 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõistis 2525,19 eurot solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Kohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude välja mõistmise nõude 5233,44 euro (7758,63-2525,19) ulatuses.
  4. Kostjad taotlesid hagejalt menetluskulude 7186 eurot välja mõistmist. Kostjate menetluskulud on põhjendatud 5964,40 euro ulatuses. Põhjendatud on välja mõista hagejalt solidaarselt kostjate kasuks menetluskulud 5964,40 eurot 66,30% ulatuses. 5964,40-st 66,30% on 3954,40 eurot. Kohus määras kindlaks kostjate menetluskulude suuruse 3954,40 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõistis 3954,40 eurot hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja. Kohus jättis rahuldamata kostjate menetluskulude välja mõistmise nõude 3231,60 euro (7186-3954,40) ulatuses.
  5. Kohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1 alusel poolte rahuldatud nõuded (hageja menetluskulud 2525,19 eurot ja kostjate menetluskulud 3954,40 eurot) ning mõistis hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja 1429,21 eurot (3954,40 - 2525,19). Tasaarvestamise tulemusena lõppes hageja menetluskulude nõue 2525,19 eurot tervikuna. Seega puudub hagejal ka õigus nõuda menetluskuludelt viivise tasumist. Hageja apellatsioonkaebus
  6. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata 13 538,26 euro nõudes ja menetluskulude jaotuse osas ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
  7. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagi alusena on hageja tuginenud täitmisnõudele summas 31 115,88 eurot ja hüvitisnõudele summas 3404,41 eurot, kokku 34 520,29 eurot. Samas palus hageja kostjatelt välja mõista ainult 20 418,32 eurot. Kuna kostjad tegid menetluses tasaarvestusavalduse, siis oleks maakohus pidanud tasaarvestuse mõju hindamisel lähtuma hagi alusena esitatud nõuete suurusest (34 520,29 eurot). Hagejal on õigus kostjatelt liisingulepingu I alusel nõuda 6723,71 eurot, mitte 4010,25 eurot. TsMS §-s 439 sätestatud keeld ületada nõude piire ei tähenda, et kohus ei saaks otsuse põhjendavas osas tuvastada nõuet suuruses, mille saab tuvastada hagi alusena esitatud asjaoludest. Hageja nõudest summas 6723,71 eurot oleks tulnud lähtuda ka tasaarvestuse tegemisel. Kostja I on jätnud liisingulepingu II alusel tasumata 7442,84 eurot. Hageja on 11.09.2015 selgitanud, et ta ei nõuda seda summat hagi esemena, kuid hageja ei ole loobunud liisingulepingust II tulenevale nõudele kui asjaolule tuginemast. Kohus oleks pidanud liisingulepingust II tuleneva hageja täitmisnõude suuruse tuvastama ja võtma selle arvesse tasaarvestuse tegemisel. Liisingulepingust II tulenev hageja täitmisnõue 7442,84 eurot on tõendatud liisingulepinguga II (vt I kd tl 58-61) ja liisingulepingu II muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (vt I kd tl 66-69). Selle asjaolu saab tuvastada ka ringkonnakohus.
  8. Maakohus on määranud ebaõigesti liisinguvõtjal hageja vastu tekkinud nõudeõiguste suurused seoses liisingueseme I ja II tagastamisega. Maakohus on arvutanud hüvitisnõuded nii, nagu oleks tegemist nn kapitalirendi tüüpi liisingulepingutega. Maakohus on kohaldanud

§ 367

lg 1 ja 2 ebaõigesti, kuna ei ole arvutuse tegemisel arvesse võtnud liisinguvõtja kohustust hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega. Maakohus jättis hüvitiste suuruste 10 arvutuste tegemisel tähelepanuta, et kostjal I jäid pärast ülesütlemist tasuda liisingumaksed.

  1. Maakohus ei arvestanud liisingulepingu I alusel tasaarvestuse tegemisel aga sellega, et kui liisingulepingut I ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 3375,82 euro ulatuses. Seega on kostja I nõude suuruseks liisingueseme I tagastamisel hoopis 3172,79 eurot (28 227,50 – 21 678,83 – 3 375,82). See asjaolu on tõendatud liisingulepinguga I (vt I kd tl 20-32) ja liisingulepingu I muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (vt I kd tl 37-41).
  2. Maakohus ei arvestanud liisingulepingu II alusel tasaarvestuse tegemisel samuti sellega, et kui liisingulepingut II ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 3375,82 euro ulatuses. Seega on kostja I nõude suuruseks liisingueseme II tagastamisel hoopis 3172,79 eurot (28 227,50 – 21 678,83 – 3375,82). See asjaolu on tõendatud liisingulepinguga II (vt I kd tl 58-61) ja liisingulepingu II muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (vt I kd tl 66-69).
  3. Kohus oleks pidanud liisingulepingust VII tuleneva hageja hüvitisnõude suuruse tuvastama ja selle arvesse võtma nõuete tasaarvestamisel. Hagejal on kostjate vastu liisingulepingust VII tulenev hüvitisnõue 1482,86 eurot, kuna liisingueseme turuväärtus ei olnud jääkväärtusest suurem. Kasutusrendi tüüpi liisingulepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb liisingueseme jääkväärtus

§ 367

lg 3 mõttes arvata

§ 367

lg 2 järgi arvutatud nõudest maha üksnes ulatuses, milles see ületab liisingueseme liisinguandjale kuuluvat jääkmaksumuse osa, st liisingulepingu sõlmimisel kokku lepitud jääkmaksumust (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-40-14, p 32). Kui liisingulepingut ei oleks üles öeldud, siis oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 1482,86 euro ulatuses. See asjaolu on tõendatud liisingulepinguga VII (vt I kd tl 195 – II kd tl 14) ja liisingulepingu VII muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (II kd tl 15-18).

  1. Kohus oleks pidanud liisingulepingust VIII tuleneva hageja hüvitisnõude suuruse tuvastama ja selle arvesse võtma nõuete tasaarvestamisel. Liisingueseme turuväärtus liisingueseme tagastamise ajal ei olnud liisingueseme jääkväärtusest suurem ning seega on hageja liisingulepingust tulenev hüvitisnõue 1921,55 eurot. See asjaolu on tõendatud liisingulepinguga VIII (vt II kd tl 37-45) ja liisingulepingu VII muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (II kd tl 46-48).
  2. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu otsuse p-s 76 toodud hageja nõuete summa arvestus. Hagejal on kostja I vastu täitmisnõudeid summas 30 133,70 eurot ja hüvitisnõudeid summas 3404,41 eurot, st hageja nõuete kogusumma kostja I vastu on 33 538,11 eurot. Nõuded jagunevad järgmiselt: liisingulepingust I tulenev täitmisnõue 6723,71 eurot; liisingulepingust II tulenev täitmisnõue 7442,84 eurot; liisingulepingust VII tulenev hüvitisnõue 1482,86 eurot; liisingulepingust VII tulenev hüvitisnõue 1921,55 eurot.
  3. Ebaõiged on ka maakohtu otsuse p-s 79 toodud kostja I nõuete suurused seoses liisingueseme I ja liisingueseme II tagastamisega. Kostjal I oli hageja vastu nõudeid summas 6 345,58 eurot, mis jaguneb järgmiselt: liisingulepingust I tulenev nõue 3172,29 eurot ja liisingulepingust II tulenev nõue 3172,29 eurot.
  4. Ebaõige on ka maakohtu otsuse p-s 80 toodud tasaarvestuse mõju hindamine. Kuna hagejal oli nõudeid kostja I vastu kogusummas 33 538,11 eurot ja kostjal I oli hageja vastu nõudeid kogusummas 6345,58 eurot, siis kostjate teostatud tasaarvestuse tulemusena jäi hagejal nõudeid alles 33 538,11 – 6345,58 = 27 192,53 euro ulatuses. 11 Kostja II kui käendaja vastutab nende täitmise eest solidaarselt kostjaga I kui liisinguvõtjaga.
  5. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas on vastuoluline. Kui maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud 7458,63 euro ulatuses, siis see tähendabki, et kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud selles summas. Isegi kui maakohus otsustas jätta menetluskulud 33,70% ulatuses kostjate kanda, siis oleks kohus pidanud määrama kulud kindlaks ikkagi 100% ulatuses (hageja peab 100% all silmas kohtu poolt määratud põhjendatud ulatust) ja sellest summast siis välja mõistma kostjatelt 33,70%. Selle vea on maakohus teinud nii otsuse p-s 88 kui ka resolutsiooni p-s
  6. Kostjate vastuapellatsioonkaebus
  7. Kostjad paluvad vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda.
  8. Liisingulepingute III-VIII üldtingimustest nähtuvalt kuulusid liisingumaksed tasumisele liisinguandja poolt väljastatavate arvete alusel. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjal I tuli liisingumaksed tasuda vastavalt maksegraafikule. Ka kohtuotsuse punktides 27, 35, 43, 51, 59 ja 69 on maakohus üldsõnaliselt viidanud liisingulepingute eritingimustele, täpsustamata, millist konkreetset eritingimuse sätet kohus silmas peab. Seetõttu tuleb hageja täitmise nõuete suuruse kindlaks määramiseks välja selgitada, millised liisingulepingute III-VIII muudatuste alusel hageja poolt kostjale I väljastatud arved on jäänud täielikult või osaliselt tasumata ja kui suur selline võlgnevus on.
  9. Kostjate hinnangul on liisingulepingutest I, III-VIII tulenev hageja täitmise nõue kostjate vastu kokku 19 282,32 eurot, s.o liisingulepingu I alusel 4010,25 eurot (maakohtu poolt otsuse p-s 14 tuvastatud); liisingulepingu III alusel 1541,70 eurot; liisingulepingu IV alusel 1572,50 eurot; liisingulepingu V alusel 3109,07; liisingulepingu VI alusel 2590,80 eurot; liisingulepingu VII alusel 3281,40 eurot; liisingulepingu VIII alusel 3176,60 eurot.
  10. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et liisingulepingute III-VI puhul, mis lõppesid tähtaja möödumise tõttu, puudub kostjatel õigus tasaarvestada liisingueseme jääkväärtustest tulenevaid nõudeid hageja nõuetega. Kui liisingulepingu ülesütlemise korral kehtib liisinguandja rikastumise keeld, siis jääks mõistetamatuks, miks ei peaks kehtima liisinguandja rikastumise keeld ka liisingulepingu lõppemise puhul tähtaja möödumise tõttu. Eeltoodut ei kummuta ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-40-14 nähtuv. Nimetud lahendis ei ole Riigikohus andnud ühtegi suunist selle kohta, nagu oleks liisinguandjal õigus jätta endale kasutusrendi tüüpi liisingulepingu alusel liisitud asja jääkväärtust ületav rahasumma (olukorras, kus turuväärtus on suurem jääkväärtusest).
  11. Maakohus on jätnud IK asjatundjaarvamuse sisuliselt analüüsimata ning põhjendamata, miks RM eksperdiarvamus on usaldusväärsem kui IK asjatundjaarvamus. Liisingulepingute III-VI alusel liisitud asjade turuväärtuse leidmisel tuleks juhinduda IK asjatundjaarvamusest, kuna IK on õigesti viidanud sellele, et haagiste turuhinna määramisel tuleks ühtse müügipiirkonnana vaadata Eestit ja tema lähiriike. IK asjatundjaarvamuse kohaselt on liisingulepingu III alusel liisitud eseme turuhinnaks 13 000 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 670,05 eurot käibemaksuta) vähemalt 2329,95 euro võrra. Liisingulepingu IV alusel liisitud eseme turuhinnaks on vähemalt 13 000 eurot (käibemaksuta). Seega 12 ületab turuväärtus jääkväärtust (10 670,05 eurot käibemaksuta) vähemalt 2329,95 euro võrra. Liisingulepingu V alusel liisitud eseme turuhinnaks on vähemalt 13 000 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 580,57 eurot käibemaksuta) vähemalt 2419,43 euro võrra. Liisingulepingu VI alusel liisitud eseme turuhinnaks on vähemalt 13 000 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 580,57 eurot käibemaksuta) vähemalt 2419,43 euro võrra. Seega kokku ületab IK asjatundjaarvamusest tulenevalt liisingulepingute III-VI alusel liisitud esemete turuväärtus jääkväärtusi vähemalt 9498,76 euro võrra.
  12. Kui kohus ei nõustu IK asjatundjaarvamuses tooduga, siis teisese alternatiivina tuginevad kostjad RM eksperdiarvamusele. RM eksperdiarvamuse kohaselt on liisingulepingu III alusel liisitud eseme turuhinnaks 10 832,20 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 670,05 eurot käibemaksuta) vähemalt 162,15 euro võrra. Liisingulepingu IV alusel on liisitud eseme turuhinnaks 10 832,20 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 670,05 eurot käibemaksuta) vähemalt 162,15 euro võrra. Liisingulepingu V alusel on liisitud eseme turuhinnaks 13 580,80 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 580,57 eurot käibemaksuta) vähemalt 3000,23 euro võrra. Liisingulepingu VI alusel on liisitud eseme turuhinnaks 13 811 eurot (käibemaksuta). Seega ületab turuväärtus jääkväärtust (10 580,57 eurot käibemaksuta) vähemalt 3230,43 euro võrra. Seega kokku ületab RM eksperdiarvamuse kohaselt liisingulepingute III-VI alusel liisitud esemete turuväärtus jääkväärtusi vähemalt 6554,96 euro võrra.
  13. Hageja on saanud tagasi liisingulepingute III-VI alusel liisitud esemed ning on eeltoodust tulenevalt kostja I arvelt alusetult rikastunud kas 9498,76 euro (IK asjatundjaarvamus) või 6554,96 euro ulatuses (RM eksperdiarvamus) ning kostja I saab esitada vastava nõude

§ 1028lg 1 alusel.

Liisinguandja rikastumise keeld on analoogia korras kohaldatav ka liisingulepingute III-VI puhul (

§ 367lg 3).

Maakohus on jätnud ebaõigesti

§ 367lg 3 analoogia liisingulepingute III-VI osas kohaldamata.

Alternatiivselt tuginevad kostjad õigusvastase kahju hüvitamise nõudele või lepingulise kahju hüvitamise nõudele. Kostjad jäävad 06.05.2015 esitatud tasaarvestusavalduse juurde ja paluvad tasaarvestada kas kostjate 9498,76 euro või 6554,96 euro suuruse nõude hageja 20 418,32 euro suuruse nõudega.

  1. Liisingulepingust I tulenevalt on kostjate nõue hageja vastu kas 13 321,19 eurot (IK asjatundjaarvamus) või 6548,69 eurot (RM asjatundjaarvamus). Liisingulepingust II tuleneval vastavalt kas 13 321,19 eurot või 6548,69 eurot. Liisingulepingust III tulenevalt vastavalt kas 2329,95 eurot või 162,15 eurot. Liisingulepingust IV tulenevalt vastavalt kas 2329,95 eurot või 162,15 eurot. Liisingulepingust V tulenevalt vastavalt 2419,43 eurot või 3000,23 eurot. Liisingulepingust VI tulenevalt vastavalt 2419,43 eurot või 3230,43 eurot. Liisingulepingust VII tulenevalt 2150,8 eurot (IK asjatundjaarvamus). Liisingulepingust VII tulenevalt 2150,80 eurot (RM asjatundjaarvamus). Seega kui lähtuda IK asjatundjaarvamusest, siis oleks kostjate nõuete kogusummaks hageja vastu 40 442,74 eurot. Kui lähtuda RM eksperdiarvamusest, siis oleks kostjate nõuete kogusummaks 19 652,34 eurot. Lahutades nimetatud summa maha hageja nõudest summas 19 282,32 eurot, on ilmne, et tasaarvestuse tulemusel tuleb jätta hageja nõue rahuldamata.
  2. Juhul kui ringkonnakohus eeltoodud kostjate arvestustega ei nõustu, siis tuginevad kostjad alternatiivselt järgmisele. Tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-40-14 väljatoodule sõltuks võlgu jäänud liisinguvõtja õiguslik positsioon oluliselt määral liisinguandjast. Kui liisinguandja ei ütle võlgnevusele vaatamata lepingut üles ja leping lõpeb tähtaja möödumise tõttu, siis puudub liisinguvõtjal võimalus tugineda

§ 367lg-le 3.

Seega on liisinguandjal võimalik nõuda kõigi liisingumaksete 13 tasumist ning ta saab täiendavat lisahüve, kui liisingueseme turuväärtus on suurem jääkväärtusest. Kui liisinguandja ütleks aga lepingu üles, siis vabaneks liisinguvõtja

§ 367

lg-st 2 tulenevalt intressi ja käibemaksu tasumise kohustusest ning saaks tugineda

§ 367lg-le 3.

Kuna lepingu ülesültemise õigus on ainult liisinguandjal, on see liisinguvõtja jaoks ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega. 64. Hea usu põhimõttega vastuolus arvete esitamine viib selleni, et arved tuleb jätta tähelepanuta ning selliste arvete tasumist nõuda ei saa. Kostjate arvates on õiglane lähtuda sellest, et kui mitte rohkem kui 2 konkreetse liisingulepingu alusel väljastatud arvet on jäänud tasumata, oleks hageja pidanud lepingu üles ütlema. Seega oleks hageja pidanud liisingulepingu I üles ütlema pärast 2 arve tasumata jätmist. Seega ei saa hageja nõuda liisingulepingu I alusel arvete nr 10829471, 10851498, 10874269, 10896735 ja 10917985 tasumist summas 5370,29 eurot. Liisingulepingu II alusel arvete nr 10829471, 10851531, 10874310, 10896735, 10918018 tasumist summas 5370,29 eurot. Liisingulepingu VII alusel arvete nr 10829471, 10854580, 10877634, 10899651 tasumist summas 2954,1 eurot. Liisingulepingu VIII alusel arvete nr 10832549, 10854582, 10877636, 10899653 tasumist summas 2439,8 eurot. Kokku ei saaks hageja hea usu põhimõttest tulenevalt seega liisingulepingute I, II, VII, VIII alusel nõuda 16 134,48 euro tasumist. Alternatiivselt hea usus põhimõttele võiks kohalduda

§ 367lg 3 regulatsioon.

Vastustaja seisukoht

  1. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  2. Hageja palus jätta kostjate vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et hageja apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 6751,64 euro ulatuses. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab selles osas hagi.
  4. Maakohus on tuvastanud asjas järgmised asjaolud, mille üle pole vaidlust: - Liisingulepingud I ja II on hageja poolt ennetähtaegselt üles öeldud, liisinguleping I 01.12.2009 ja liisinguleping II 18.12.
  5. - Liisingulepingu I esemeks olnud vara tagastati 14.04.2010 ja liisingulepingu II esemeks olnud vara tagastati 09.04.
  6. - Liisingueseme I ja II turuväärtus oli liisingueseme tagastamise ajal 28 227,50 eurot ilma käibemaksuta. - Liisingulepingutes oli kokku lepitud liisinguvara jääkmaksumus, mida liisinguvõtja ei pidanud liisingulepingute tähtaegsel lõppemisel liisingumaksetega hüvitama. Liisingulepingute I ja II puhul oli liisinguesemete jääkväärtus 21 678,83 eurot.
  7. Maakohus leidis, et kuna liisinguesemete I ja II turuväärtus nende tagastamise ajal oli liisinguesemete jääkväärtusest 6548,67 euro (28 227,50-21 678,83) võrra suurem, tekkis liisinguvõtjal hageja vastu mõlema lepingu puhul nõudeõigus liisingueseme turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe 6548,67 euro hüvitamiseks, sest nimetatud summa võrra rikastus liisinguandja liisingueseme tagastamisel.
  8. Ringkonnakohus selle maakohtu järeldusega ei nõustu. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et kui liisingulepinguid I ja II ei oleks üles öeldud, siis maksegraafikute järgi 14 oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda mõlema liisingulepingu puhul veel 3375,82 euro ulatuses.
  9. Kuna turuväärtuse ja jääkvääruse vahe oli suurem kui tasumata ostuhinna osa, ei olnud hagejal kostjate vastu liisingulepingute I ja II osas hüvitisenõuet

§ 367järgi, mis aga ei tähenda, et hageja oleks kogu selle vahe võrra rikastunud.

Tasumata osamaksete raha on hagejal saamata ja selle võrra ei ole hageja rikastunud.

  1. Seoses liisingulepingu I ennetähtaegse lõpetamisega tasumata jäänud osamaksete suurus on tõendatud liisingulepinguga I (I kd, lk 20-32) ja liisingulepingu I muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (I kd lk 37-41). Seega on kostja I nõude suuruseks liisingueseme I tagastamisel 3172,85 eurot (28 227,50 – 21 678,83 – 3 375,82).
  2. Maakohus ei arvestanud ka liisingulepingu II alusel tasaarvestuse tegemisel sellega, et kui liisingulepingut II ei oleks üles öeldud, siis maksegraafiku järgi oleks kostja I pidanud põhiosamaksetena finantseerima ostuhinda veel 3375,82 euro ulatuses. See asjaolu on tõendatud liisingulepinguga II (I kd, lk 58-61) ja liisingulepingu II muudatusega, millega lepiti kokku uues maksegraafikus (I kd, lk 66-69). Seega on kostja I nõude suuruseks liisingueseme II tagastamisel 3172,85 eurot (28 227,50 – 21 678,83 – 3375,82). Kostjad ei ole peale liisingulepingut I ja II ülesütlemist tasumata jäänud osamaksete suurust vaidlustanud.
  3. Kokku on hageja liisingulepingustest I, III-VIII tulenev raha tasumise nõue 19 977,40 eurot (4010,25 + 1578,37 + 1608,23 + 3188,61 + 2629,91 + 3529,34 + 3432,69), nagu maakohus õigesti tuvastas. Kostja I saab liisingulepingute I ja II alusel tasaarvestada ja kostjal II on seetõttu õigus keelduda hageja nõude rahuldamisest 6345,70 euro (3172,85 + 3172,85) ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt 13631,70 euro tasumist (19 977,40 – 6345,70). Kuna hageja nõudis hagi esitamisel kostjatelt 20 418,32 euro tasumist, siis jätab kohus hagi 6786,62 euro tasumise nõudes rahuldamata (20 418,32 – 13631,70).
  4. Maakohus on tasaarvestanud hageja nõude 13 097,34 euro ulatuses, ehkki oli õigus tasaarvestada 6345,70 euro ulatuses. Seega on maakohus alusetult tasaarvestanud hageja nõude summas 6751,64 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistada 6751,64 euro väljamõistmata jätmise osas.
  5. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub nende põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
  6. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  7. Maakohus ei saanud kostja poolt menetluses tehtud tasaarvestuse mõju hindamisel lähtuda hagi alusena esitatud nõuete suurusest, kui hageja selliseid nõudeid tegelikult ei esitanud. Hageja on hagiavalduse terviktekstis välja toonud ja vastuses kohtu nõudele selgitanud, mille eest ja milliseid summasid ta hagi esemena nõuab. TsMS §-st 439 tulenevalt ei saanud kohus ületada nõude piire ega käsitleda tasaarvestatava nõudena selliseid nõudeid, mida hageja ei esitanud.
  8. Vastuseks kostja vastuapellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  9. Ebaõige on kostjate seisukoht, et kostja I pidi lepingumakseid tasuma liisinguandja arvete, mitte maksegraafiku alusel. Kohustus tasuda lepingumakseid maksegraafiku alusel tuleneb liisingulepingute eritingimustest, millele maakohus on õigesti viidanud. Kohustus tasuda intressi ja lepingumakseid vastavalt maksegraafikule tuleneb eritingimuste p-st
  11. Maakohus leidis õigesti, et kasutusrendi liisingulepingu korralisel lõppemisel puudub liisinguvõtjal liisinguandja vastu nõue liisingueseme turuväärtuse ja liisingueseme lepingujärgse jääkväärtuse vahe hüvitamiseks. Kasutusrendi tüüpi liisingulepingutega 15 seonduvat on käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.06.2014 otsuses nr 3-2-1-
  12. Viidatud lahendi p-s 24 on tsiviilkolleegium märkinud: „Sellisele lepingule on omane, et liisinguvõtja omafinantseeringu ning liisinguperioodi jooksul tehtavate liisingumaksete kaudu ei toimu kogu liisingueseme soetusmaksumuse (kui liisinguvõtjale liisingulepingu alusel võimaldatud krediidi) tagasimaksmist liisinguandjale. Vastav liisinguperioodi jooksul tagasimaksmata soetusmaksumuse osa kujutab endast liisingueseme jääkmaksumust liisingulepingu korralise lõppemise ajal. Nii kannab liisinguandja selles osas ka liisingueseme jääkväärtuse riski ehk riski, et liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust.“ Kui liisinguandja kannab riski negatiivset tagajärge (liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust), siis kannab liisinguandja ka riski positiivset tagajärge (liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ületab liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust). Põhjendamatu on kostjate seisukoht, et liisinguandja (hageja) peaks kandma riski negatiivset tagajärge, kuid riski positiivset tagajärge peaks kandma liisinguvõtja. Hageja nõudel puudub seaduslik alus.

§ 367

on kohaldatav üksnes olukorras, kus liisinguleping on lõppenud ülesütlemise tõttu.

§ 367

ei ole analoogia alusel kohaldatav olukorras, kus liisinguleping on lõppenud korraliselt tähtaja möödumise tõttu. Kostja 1 ei ole pidanud hüvitama liisinguesemete soetusmaksumusi täies ulatuses, mistõttu ei ole kostjal 1 ka midagi hagejalt tagasi saada tulenevalt asjaolust, et kostja 1 tagastas hagejale liisinguesemed.

  1. Kuna liisingulepingud III, IV, V ja VI lõppesid tähtaja möödumise tõttu, siis ei oma tähtsust liisinguesemete III, IV, V ja VI turuväärtused nende tagastamise ajal kuna kumbki pool ei oma tulenevalt turuväärtuse ja jääkväärtuse vahest teineteise vastu nõudeõigust.
  2. Olukord, kui liisinguandja ei ütle võlgnevusele vaatamata lepingut üles ja leping lõpeb tähtaja möödumisel, mistõttu puudub liisinguvõtjal võimalus tugineda

§ 367lgle 3, ei ole ringkonnakohtu hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus.

Liisinguvõtja ei saa omandada eeliseid tulenevalt asjaolust, et ta ei suuda liisingulepinguid täita. Liisinguvõtja ei saa ka eeldada, et tema olukord oleks parem, kui liisinguandja oleks kõik liisingulepingud üles öelnud.

§ 367

lg 1 kohustab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtjat hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguleping öeldakse üles, siis vabaneb liisinguvõtja küll edasisest liisingumaksete tasumise kohustusest, kuid seda suurem on hüvitis, mida liisinguvõtja peab tasuma

§ 367lg 1 alusel.

Seejuures ei saa eeldada, et liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ületab liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust. Võimalik on ka vastupidine situatsioon, kus liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
  2. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
  3. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi teistsuguses ulatuses, kui maakohus 16 seda tegi, tuleb muuta ka maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab hagi 67 % ulatuses (13631,70 /20 418,32) ja jaotab sellele vastavalt menetluskulud. Ringkonnakohus jätab 67 % maakohtu menetluskuludest kostja kanda ja 33 % hageja kanda.
  4. Maakohus on määranud kindlaks nii hageja kui kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse maakohtus. Maakohus pidas hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 7493,16 eurot ja kostjate põhjendatud menetluskulude suuruseks 5964,40 eurot. Vastaspoole põhjendatud menetluskulude suurust ei ole kumbki pool vaidlustanud ja ringkonnakohtul pole põhjust selles osas maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
  5. Seega tuleb vastavalt ringkonnakohtu poolt määratud jaotusele kostjatelt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulu 5020,42 (0,67x7493,16) eurot ja hagejalt kostjate kasuks 1968,25 (0,33x5964,40 eurot).
  6. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse 50 % ulatuses rahuldamata ja kostja vastuapellatsioonkaebuse täielikult rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kolleegium mõlema poole apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuse kostjate kanda ning vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostjate kanda.
  7. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka poolte apellatsiooniastme menetluskulude suuruse.
  8. Hageja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja palus juurde arvestada istungi kulu vastavalt protokollile. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 650 eurot ja kulutused õigusabile summas 1879,16 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse koostamine ja saatmine vastaspoolele - 10 tundi ja 5 minutit; vastuapellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine vastuapellatsioonkaebusele - 4 tundi ja 10 minutit; kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi ja 30 minutit, millele lisandub kohtuistungil osalemine 50 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit.
  9. Kostja pidas hageja õigusabi ajakulu liiga suureks.
  10. TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hageja poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ajakulu järgmine: maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine 5 tundi, vastuse koostamine vastuapellatsioonkaebusele 3 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 2 tundi, mille kolleegium jagab võrdselt apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse vahel. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12).
  11. Seega on hageja põhjendatud ajakulu, mis seondub apellatsioonkaebusega 6 tundi ja vastuapellatsioonkaebusega 4 tundi. 17
  12. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 110 eurot ilma käibemaksuta, mida saab vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Seega tuleb seoses apellatsioonkaebusega kostjalt hageja kasuks välja mõista 655 eurot ((6x110+650):2) ja seoses vastuapellatsioonkaebusega 440 eurot (4x110), kokku 1095 eurot.
  13. Kostjad esitaid kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjate menetluskuludeks apellatsioonimenetluses vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 450 eurot ja kulutused õigusabile 1020 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: vastuapellatsioonkaebuse koostamine – 5 tundi ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele - 1 tund ja 50 minutit; kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemine 50 minutit. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ajakulu järgmine: vastuapellatsioonkaebuse koostamine – 5 tundi; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele - 1 tund ja 50 minutit kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 2 tundi, mille kolleegium jagab võrdselt apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse vahel.
  14. Kostjatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta, mida saab vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Kostjad on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostjad ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista seoses apellatsioonkaebusega kantud kulud pooles ulatuses, see on 170 eurot (2,83x120:2).
  15. Eelneva põhjal tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulu 5020,42 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulu 1095 eurot, kokku 6115,42 eurot ning hagejalt kostjate kasuks maakohtu menetluskulu 1968,25 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulu 170 eurot, kokku 2138,25 eurot.
  16. Ringkonnakohus tasaarvestab hageja menetluskulude 6115,42 euro hüvitamise nõude kostjate menetluskulude 2138,25 euro hüvitamise nõudega ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 4686,21 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.