KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-1662 (16230100013) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola,

§ 180

lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 1732,20 eurot, tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 144,35 eurot. 2.

1. Süüdistatav ei ilmunud määratud kohtuistungile 11.05.2016, 02.06.2016 ega 05.07.
2. Kaitsja sõnul on ta teinud suuri jõupingutusi kontakti saamiseks süüdistatavaga, kuid ta ei reageeri ei kõnedele ega ka meilidele. Kohus lükkas kohtuistungi edasi ning määras uueks ajaks 03.11.2016 ja 04.11.2016.a. Prokurör edastas 07.07.2016 K. Dulevskile e-posti teel vene keelde tõlgituna kohtuistungi kutse, kuid kinnitust kutse kättesaamise kohta prokurörile ei edastatud. Kuigi kohtul puuduvad andmed, et K. Dulevski sai kohtukutse 03.11.2016 ja 04.11.2016 toimuvate istungite kohta kätte, siis kindel on see, et ta oli teadlik käesolevast kriminaalasjast. Kuna süüdistatav on varasemalt e-kirja teel teatanud enda haigestumisest ja kohtuistungile mitteilmumisest, siis ei ole talle teadmata ka kohtuistungite toimumised. Kuna kaitsja sõnul avaldas ka süüdistatava ema, et ei soovi olla informatsiooni vahendajaks poja ja kaitsja vahel, siis eelnevast kohus järeldas, et süüdistatav on teinud kõik endast oleneva, et temaga ei oleks võimalik kontakti saada, mis viitab soovile enda asukohta varjata, samuti väldib süüdistatav igasugust suhtlust inimestega, kes on tema kriminaalasjaga seotud. Kuna K. Dulevski ei ole Eesti Vabariiki saabunud, tema elukoht on SanktPeterburgis, kontakti ei ole võimalik temaga saada, siis hoiab K. Dulevski tahtlikult kriminaalasja kohtulikust menetlusest kõrvale. Seetõttu arutas maakohus kriminaalasja

§ 269lg 2 p 2 alusel erandlikult ilma süüdistatava osavõtuta.

2.2. Maakohus, analüüsinud ja hinnanud kohtuistungil kogutud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära kannatanu ja tunnistajate ütlused, leidis, et K. Dulevski poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlusi ei pidanud kohus usaldusväärseteks, kuna tõenäoliselt ei tajunud 2

§ 312p 2 tähenduses.

Kaitsja palub K. Dulevski suhtes tehtud süüdimõistev otsus tühistada ja teha uus kohtuotsus, millega mõista süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks. Kaitsja argumendid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks on järgmised: 3.

1. Sisuliselt on kohus otsuse tegemisel tuginenud vaid ühele oletuslikule tõendile, s.o tunnistaja MK ütlustele ja tunnistaja poolt 8.01.2016 fotode järgi äratundmiseks esitamisel süüdistatava kui isiku äratundmisele, keda võib kahtlustada auto süütamises. K. Dulevski ei tarvitsenud olla see isik, kes auto süütas ja kuriteo toime pani. Kahtlusi ei saa käsitleda tõendina kui seda teised tõendid ei kinnita. Tunnistaja poolt tumedate riiete kandmise tundemärkide alusel ei saa väita ega lugeda tõendatuks, et sõiduauto juures liikunud isik oli K. Dulevski. 3.
2. K. Dulevskit ei ole tunnistajale äratundmiseks esitatud. Prokuröri poolt kohtule ja tunnistajale äratundmiseks esitatud foto K. Dulevskist on tehtud aastaid tagasi ega ole seetõttu pädev tõend isikusamasuse tõendamiseks. Kuigi rikutud on

§ 81

sätteid ja tegemist on seetõttu kõlbmatu tõendiga, ei tõenda isiku fotode järgi äratundmine fakti, et auto juures liikunud mehes oleks tunnistaja ära tundnud just K. Dulevski. 3.

1. Tõendusliku väärtuseta on kohtu tuginemine tunnistaja AK ütlusele selles, et 1.01.2016 ööl kohtus ta Roosikrantsi tänaval MK-ga, kes osutas süüdistatavale kui väidetavale süütajale. 3.
2. Kohus ei ole analüüsinud ega hinnanud kaitsja põhjendusi, et kohtueelsel uurimisel on jäetud täielikult tuvastamata väidetavalt põlema süüdatud auto juures liikunud isiku ja K. Dulevski isikusamasus, s.t. et süütajaks oli K. Dulevski, kuigi seda tuli teha ja selleks koguti ka algandmeid ja võrdlusmaterjali. Et K. Dulevski ei oska eesti keelt ega eesti keeles kirjutada, saab põhjendatult ja kooskõlas

§ 7

lg 2 ja 3 alusel väita, et tunnistaja MK poolt väidetud sõiduauto juures liikunud ja põlenguga seotud isik ei olnud süüdistatav. Kuigi sõiduautost vasakpoolselt istmeosalt ja juhiistme istmeosalt on tuvastatud põlevvedeliku jälgi, mille kohta on võetud ka proovid, on samas ka selles osas jäetud tegemata võrdlusekspertiis K. Dulevski isikuga ja auto põlengu põhjustamisega kellegi kolmanda isiku poolt, mis iganes eesmärgil ja/või auto süttimisega tehnilistel põhjustel. 3.5. Meelevaldne ja objektiivsete asjaoludega vastuolus on kohtu poolt tugineda süüdistuse väitele K. Dulevski pükste taskust klaasikildude leidmisele. K. Dulevski avaldas kohtumenetluse algul kaitsjale, et see ei vasta tõele ja see on fabritseeritud tema eesti keelest mitte aru saamise tõttu protokollis, millele ta ei pööranudki allkirja andes erilist tähelepanu. Samas on kohus jätnud hinnangu andmata kaitsja poolt esile toodud süüdistuse vastuoludele - süütamisega seotud isiku ja kinni peetud K. Dulevski isikusamasust ei tõenda auto juurest võetud klaasi tükkide ning väidetavalt K. Dulevski püksitaskust leitud klaasitükkide uuringuaktis kajastatu. Kohus on tõlgendanud ebaõigesti ja meelevaldselt, et võrreldud klaasitükid on elementkoostise ja paksuse poolest samaliigilised karastatud klaasitükid. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtule esitatud tõendite hulgas puudub tõend, et süüdistatava püksitaskust üldse leiti uuringule üle antud ja uuringu esemeks 3

§ 83, 87, 88, 92, 100, 124, 146 sätteid.

Klaasitükkide uuringuakt kui kõlbmatu tõend tuleb kõrvale jätta. Tunnistaja AK poolt turvakontrolli käigus K. Dulevski püksitaskust avastatud klaasikillud ei saa olla tõendiks ega võrdlusmaterjalina eksperdile esitamiseks. Kainenemisele toimetamise protokollist ega isiku läbivaatusest ei nähtu, et süüdistatava püksitaskust leitud klaasikillud ja/või on võetud hoiule ja kriminaalasja juurde. Uuringu kohaselt oli K. Dulevski taskust väidetavalt leitud klaasitükkide hulgas klaasitükke, milliste päritolu põlenguga seotud autolt ekspert välistab kategooriliselt. Samas eksperdi p. 2 järeldus, K. Dulevski taskust leitud klaasitükid võivad pärineda autoga samast klaasist, ei ole kategooriline ning on oletatava sisuga ning jätab võimaluse järelduseks, et need ei pärine autoga samast klaasist. Kohtu poolt aktsepteeritud tõend ei tõenda sama klaasi. 3.6. EV põhiseaduse § 22 lg-st 2 ja

§ 7

lg-st 3 tulenevalt in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tuleb tekkinud kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on seda põhimõtet korduvalt rõhutatud. Kohus ei ole vaatamata ilmnenud vasturääkivustele ja kaheldavustele lähtunud in dubio pro reo põhimõttest. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb kohtuotsuse põhjenduste puudumisena käsitleda mitte ainult olukorda, kus kohus ei ole oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud, vaid ka otsust, milles on küll püütud mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole jälgitav või põhjendused ei ole veenvad. Maakohus ei ole Riigikohtu juhiseid järginud. Prokuratuuri vastus apellatsioonile

1. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad prokuratuur. Prokurör leiab, et maakohus on hinnanud kõiki tõendeid ja apellatsioonis esitatud tõendite käsitlus ei lükka ümber otsuses esitatud põhjalikku tõendite analüüsi ja motiveeringut, loogilist käsitlust ja elulise usutavuse põhimõtte järgimist. Palub jätta vaidlustatud otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsioonis ning sellele prokuröri vastuses esitatud seisukohaga, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium osundab, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii kaitsja apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks või K. Dulevski käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks. Kohtupraktika kohaselt on põhjenduse puudumisega kohtuotsuses

§ 339

lg 1 p 7 mõttes tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (

§ 312

) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt RKKKo 3-1-1-14-14, p-d 699 ja 700).

§ 339

lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad

§ 339lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena".

Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Olukord, kus apellant ei nõustu pelgalt tõendite hindamisest tehtud järeldustega, ei ole käsitatav kohtuotsuste põhistamata jätmisena. 4

§ 61lg-s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kohtukolleegium leiab, et kohus on otsuses lugejale jälgitavalt põhjendanud, miks ta K. Dulevski temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja selliselt karistab. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (vt RKKKo nr 3-1-1-88-06 ja 3-1-1-4-07). 7. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1). Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt

§ 342

lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Kohtukolleegium ei nõustu siinjuures kaitsja peamise etteheitega maakohtu otsusele selles, et K. Dulevski süüditunnistamine põhineb peamiselt vaid ühele oletuslikule tõendile, s.o tunnistaja MK ütlustele ja tunnistaja poolt fotode järgi äratundmiseks esitamisel süüdistatava kui isiku äratundmisele, keda võib kahtlustada auto süütamises. 8. Käesolevas asjas ei haaku apellandi kaitseteesid sellest, et süüdistatav ei ole isikuks, kes 1.01.2016 tungis valdaja tahte vastaselt sisse Tallinnas, XXX juures asuvale parkimisplatsile pargitud sõiduautosse Honda Civic reg.nr XXXXXX ja süütas sõiduauto kella 6.48 paiku põlema, ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on kaitsja poolt ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Maakohus on otsuses hinnanud kõiki kohtule esitatud ja kohtuistungil uuritud tõendeid, sh avaldanud K. Dulevski kohtueelses menetluses antud ütlused, millised kogumis kinnitavad, et mitte keegi teine menetluses tuvastamata isik, vaid just K. Dulevski pani toime süüdistuses kirjeldatud sõiduauto süütamise. Kaitsja argumenditel, millised võiksid tekitada kohtule nn põhjendatud kahtluse (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Apellandi seisukohad kohtukolleegiumi arvates eelosundatuga ei haaku. Nii ei ole asjakohane kaitsja seisukoht, et kohtule esitatud tõendite hulgas puudub tõend (menetlusdokument), et süüdistatava püksitaskust üldse leiti uuringule üle antud ja uuringu esemeks olnud klaasikillud. Samas rõhutab kaitsja, et tegemist on kohtu poolt viidatud kõlbmatu tõendiga, mida ei ole võimalik arvestada ja tuleb kõrvale jätta. Millist tõendit kaitsja siinjuures silmas peab, jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks. Kohtuistungil prokuröri poolt kohtule esitatud kirjalike tõendite, sh isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2016-409 vastuvõtmise kohta kaitsja vastuväited ei esitanud (kd I, lk 72-75). Nii asitõendi 5

§ 87

kohaselt menetleja poolt fikseeritud ja kohus on hinnanud tõendeid

§ 61

kohaselt.

§ 63lg 1 kohaselt on uurimistoimingu protokoll tõendiks.

1. Apellant on jätnud tähelepanuta asjaolu, et maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust mitte ainult tunnistaja MK ütlustele, vaid on otsuse järeldustes toetunud kohtuistungil uuritud tõendite kogumile. Maakohtu otsus ei tugine oletustel, vaid asjaoludel, mille kohus on tunnistanud tõendatuks. Samas puuduvad apellatsioonis veenvad põhjendused, miks tuleb kaitseväiteid kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusversiooni. Tunnistaja MK ütlused on kohtukolleegiumi arvates eluliselt usutavad ja riimuvad uuritud objektiivsete tõenditega, eelkõige tunnistaja AK ütlustega, et K. Dulevski kinnipidamisel leiti tema läbivaatusel püksitaskust tulemasin ja rohkelt klaasikilde. Et süüdistatava pükste taskust 1.01.2016 leitud klaasitükid ja põlenud sõiduauto Honda Civic reg.nr XXXXXX juurest võetud määrdumata klaasitükid on elementkoostise ja paksuse poolest samaliigilise karastatud klaasi tükid, tõendab uuringuakt nr 16U-AM
3. Kuigi menetlusosalistel puudus kohtuistungil võimalus süüdistatavat vahetult küsitleda, nõustub kohtukolleegium maakohtu poolt K. Dulevski ütluste ebausaldusväärsusele antud hinnanguga. Keskmises joobes isiku, kes vähem kui ööpäev hiljem peale kuriteosündmust antud ütlustes väidab end viibivat mitte Tallinnas, vaid Narvas ja kes enne kinnipidamist tunnistaja MK ütluste kohaselt käitus mitteadekvaatselt, kandes Hariduse tänava alguses enda õlal betoonist lillevaasi, arusaam oli just alkoholi tarvitamise tõttu pärsitud ja käitumine sellest tulenevalt mitteadekvaatne. Kaitseversiooni väited, et Roosikrantsi tänaval kinni peetud K. Dulevski ei tarvitsenud olla sama tumedates riietes isik, kes sõiduauto süütas, on maakohtus MK ütlustega ümber lükatud. Nii on maakohus otsuses leidnud, et rohkem inimesi sõiduauto Honda Civic juures ei liikunud ja süüdistuses nimetatud ajal ja kohas oli just K. Dulevski, kes tungis sisse B-MT vastutavas kasutuses olnud sõiduautosse ja pani selle põlema. Tunnistaja MK ütlusi ei ole kaitsja ebausaldusväärseteks pidanud ja just tunnistaja ütlustest nähtub, et tegutsedes isiku kinnipidamise eesmärgil, järgnes ta isikule, keda oli eelnevalt näinud sõiduauto juures ja nähes sama isikut Hariduse tn-Roosikrantsi tn piirkonnas, teatas temast kui auto süütajast politseipatrullile. K. Dulevski kui auto süütaja tundis tunnistaja MK ära ka fotode järgi äratundmiseks esitamisel. Kaitsja seisukohaga, et kohus on rikkunud

§ 81

sätteid, kohtukolleegium nõustuda ei saa.

§ 81

lg 4 järgi esitatakse vajaduse korral isik, asi või muu objekt äratundmiseks foto, filmi või heli-või videosalvestuse järgi ja sama sätte lg 6 lause 1 kohaselt kui tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kohtueelses menetluses on tunnistaja MK-le fotode järgi äratundmiseks esitatud K. Dulevski foto

§ 81

lg 2 kohaselt ja tunnistaja MK on kinnitanud oma allkirjaga, et tunneb ära noormehe fotol nr 2. Põhistamata väide, et K. Dulevski foto on tehtud aastaid tagasi, mistõttu see ei ole pädev isikusamasuse tõendamiseks, on seega paljasõnaline ega anna alust rääkida

§ 81sätete rikkumisest. 11. K. Dulevski süüd Kar

S § 203 lg 1 järgi kinnitavate tõendite nende kogumis hindamisel ei näe kohtukolleegium mingisuguseid õiguslikke minetusi. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-29-14 p-s 10 viidatule isiku süüküsimuse lahendanud mitte üksnes kahtlustusest, et K. Dulevski võib olla kuriteoga seotud isik, vaid on selle seose tõendite hindamise tulemusel ka tõsikindlalt tuvastanud. Maakohus on viidanud kohtupraktikas nõutaval viisil konkreetsetele kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditele ja nendest nähtuvatele kahtlustust kinnitavatele 6

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol taotles apellatsioonimenetluses maakohtu otsuse resolutsiooniga tutvumise, selle arutelu süüdistatavaga ja rahulolematuse põhjenduste ärakuulamise, otsuses viidatud tõendite põhjenduste läbitöötamise, õigusliku positsiooni kujundamise koostoimes Riigikohtu praktikaga ja põhjaliku apellatsioonkaebuse koostamise eest kaitsjatasu väljamõistmist koos käibemaksuga, summas 288 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtukolleegium peab esitatud tasutaotlust põhjendatuks ja riigi õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust vajalikuks ja mõistlikuks. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja.

§ 180

lg 11 sätestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Arvestades, et kohtukolleegium jätab maakohtu vaidlustatud otsuse K. Dulevski suhtes muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 14. Et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2 jätab 7