) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses sätestatud juhul. Avaliku teenistuse seaduse § 32 lg 1 kohaselt ressursimahukas koolitus on teenistusalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel ametniku koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära; § 32 lg 2 kohaselt ressursimahukal 3 koolitusel osalemiseks võib sõlmida halduslepingu, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametiasutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat. 30.09.2010 sõlmisid hageja ja kostja koolituslepingu, millise kohaselt hageja tagab kostja osalemise Sisekaitseakadeemia Justiitskolledži korrektsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppes alates 30.08.2010 kuni õppekava täies mahus täitmiseni; hageja maksab kostjale koolituskuludeks bruto töötasu 9500 krooni kuus kuni õppekava nominaalse õppeajaga täies mahus täitmiseni; kostja kohustub rakendama omandatut hageja huvides ja töötama hageja juures vähemalt kolm aastat peale õppekava täies mahus täitmist. Kehtiv avaliku teenistuse seadus jõustus 01.04.
lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.
lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise taotlust ei ole käesolevaks ajaks esitatud. Määruskaebus 10.02.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 24.01.2017 määruse ja vaadata hagi läbi maakohtus. Hageja on seisukohal, et maakohus on asja lahendamiseks pädev kohus ning seetõttu on maakohus jätnud ebaõigesti haginõude läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eraõigussuhtest tulenevaid kohtuasju lahendavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 1 tulenevalt tsiviilkohtumenetluses maakohtud. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-4-1-03 leidnud, et pädevuse piiritlemiseks tuleb esmalt selgitada, kas isik soovib kohtusse pöörduda avalik-õigusliku või eraõigusliku vaidluse raames, otsustavaks on seejuures vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus. Hageja hinnangul ei saa asjaolu, et hageja tegevust reguleerivad valdavalt avaliku õiguse normid, muuta hageja kõiki õigussuhteid avalik-õiguslikeks. Üldjuhul allub riigi ja teiste 4 avalik-õiguslike isikute tegevus küll avalikule õigusele, kuid samas on nimetatud isikud õigusvõimelised ka eraõiguslikes suhetes (tsiviilseadustiku üldosas seadus § 25 lg 4 ja § 26 lg 1). Avaliku ülesande täitmise tagamiseks võib avalik võim sõlmida nii halduslepinguid kui tsiviilõiguslikke lepinguid. Kui lepingu sõlmimisega ei kaasne riigilõivu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse tegutseda ka eraõiguslikus vormis. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine on lubatav ja võimalik kui seadus seda ei keela ega näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-164-03 leidnud, et halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping juhul, kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Hageja on esitanud hagi võlatunnistusest tulenevas nõudes. Võlatunnistust ei saa kohus kuidagi käsitleda halduslepinguna. Tallinna Vangla ja kostja vahel 30.09.2010 sõlmitud koolituskulude tagasimaksmise kokkuleppe nr 3 üheks pooleks on küll avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid vangla püüd aidata kaasa sellele, et isik saavutaks vastavuse teatud ametikohale kehtestatud nõuetele, ei ole avaliku ülesande täitmine. Selleks, et saavutada kostja vastavus järelevalveosakonna II klassi valvuri ametikohale kehtestatud nõuetele tuli kostjal omandada justiitsministri 10.04.2003 määruses nr 29 „Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded“ § 16 sätestatud kutsekeskharidus. Tallinna Vangla sõlmis kostjaga 30.09.2010 kokkuleppe koolituskulude maksmiseks Sisekaitseakadeemia Justiitskolledži korrektsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppes osalemiseks, kokkuleppe sõlmimise ja koolituskulude saamisega kaasnes siduvusaeg. Kohustust sõlmida koolituslepingut hagejal ei olnud ning sellist kohustust ei olnud ka kostjal. Koolituskulusid sai kostja kasutada oma äranägemise kohaselt. Kostja on võlga tunnistanud 19.10.2011 avalduses, 25.10.2011 Tallinna Vanglast lahkumise lehel ja 25.10.2011 pöördumises (Tallinna Vangla kaudu 29.12.2016 esitatud hagi nr 1-11/16/28889-1 lisad 7-9) ning on vastavalt Tallinna Vangla 07.11.2011 kirjale nr 2-14/46878 asunud maksegraafikus kokkulepitud makseid teostama (koolituskulusid hüvitama). Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus. Kostja on võlga tunnistanud, sh avaldanud nõusolekut tasumata võla tagasimaksmiseks, ka 29.12.2016 esitatud hagi nr 1-11/16/28889-1 kättesaamisel (Lisa 1). Samuti märgib hageja, et sarnases asjas toimunud vaidluses on Harju Maakohus Eesti Vabariigi (Tallinna vangla kaudu) hagi läbi vaadanud (tsiviilasi nr 2-15-18668). Eeltoodut arvesse võttes on hageja seisukohal, et vaidlus kuulub lahendamisele maakohtus. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 24.01.2017 määruse põhjendusi tuleb
lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 osaliselt muuta ja täiendada, jättes määruse lõppjärelduse samaks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 5 Maakohus jättis
lg 3 alusel hagi läbi vaatamata, leides, et poolte vahel teenistussuhte raames sõlmitud koolituslepingu puhul on tegemist halduslepinguga, millega seotud vaidlused lahendatakse halduskohtus. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et käesoleva vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuid leiab, et õiguslik alus esitatud hagi läbivaatamata jätmiseks tuleneb käesoleval juhul
lg lg 1 p-st 13, mis sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Seega esineb antud juhul seaduses konkreetne alusnorm hagi läbi vaatamata jätmiseks, mistõttu maakohtu osundatud
Maakohus on vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel lähtunud poolte teenistussuhtest ja järeldanud sellest, et pooltevaheline koolitusleping, mis on sõlmitud teenistussuhte raames, on haldusleping, millega seotud vaidlused lahendatakse halduskohtus. Kolleegium peab vajalikuks täiendada maakohtu põhjendusi seoses pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-4-2-11 punktis 11 selgitanud, et vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda kaebuse nõudest ja alusest. Hagi koolituskulude hüvitamiseks on esitanud Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu) ning hageja nõue tuleneb esitatud hagi kohaselt järgmistest asjaoludest. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 113 lg-s 3 sätestatule pani Tallinna Vangla direktor 13.11.2009 käskkirjaga nr 796p kostjale kohustuse läbida ametikohale vastav ettevalmistusteenistus, milleks oli Sisekaitseakadeemia rakenduskõrghariduse päevases õppes korrektsiooni eriala läbimine. Vastavalt VangS §-s 1364 sätestatule säilitati õppima suunatud vanglaametnikule õppetöö ajaks töötasu, s.o 9500 krooni kuus alates 30.08.2010 kuni nominaalajaga õppe lõpetamiseni. Poolte vahel 30.09.2010 sõlmitud koolituslepingus loeti koolituskuludeks Tallinna Vangla poolt kostjale kui teenistujale väljamakstavat brutotöötasu 9500 krooni kuus, mida vastavalt poolte kokkuleppele pidi makstama kuni õppekava nominaalse õppeajaga täitmiseni. Samuti nähti pooltevahelises koolituslepingus (p 3) ette kostja kohustus rakendada 3-aastase õppeperioodi jooksul omandatut tööandja Tallinna Vangla huvides ja pärast õppekava täies mahus täitmist töötama tööandja juures vähemalt 3 aastat. Eeltoodud asjaolusid arvestades nõustub kolleegium maakohtuga ja leiab, et koolituskulude hüvitamise nõue on teenistussuhtest tulenev nõue, kuivõrd koolituskulude hüvitamise nõuet teenistussuhtest eraldiseisvana antud juhul ei eksisteeriks, kuid peab täiendavalt vajalikuks märkida, et riigi ja vanglaametniku suhet riigi kantud koolituskulude hüvitamise nõudmisel ei muuda käesoleval juhul avalik-õiguslikuks üksnes asjaolu, et koolitusleping, millele tuginevalt hageja nõude esitas, on sõlmitud teenistussuhte raames. Maakohus ei ole osutanud tähelepanu praeguses asjas kolleegiumi hinnangul olulisele asjaolule, et kostja on nähtuvalt Sisekaitseakadeemia 14.10.2011 käskkkirjast kostja eksmatrikuleerimise kohta (tl 11) esitanud 06.10.2011, s.o ca pärast 1-aastast õppetöös osalemist avalduse enda eksmatrikuleerimiseks. VangS § 118 lg 1 p 1 sätestab, et isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema ettevalmistusteenistusele tehtud kulutused, kui ta katkestas mõjuva põhjuseta ettevalmistusteenistuse. Just nimetatud alusele on Sisekaitseakadeemia rektor tuginenud eelnimetatud eksmatrikuleerimise käskkirjas, nõudes käskkirja punktis 2 üliõpilaselt ettevalmistusteenistusele tehtud kulude hüvitamist. Ringkonnakohus leiab sarnaselt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-155-15 p-s 10 leitule, et ka vanglaametniku koolituskulude tagasinõudmisel ei sarnane riigi ja ettevalmistusteenistuse mõjuva põhjuseta katkestanud isiku vaheline suhe oma olemustelt eraõiguslikule suhtele koolitusteenuse osutamisel, sest sellel puudub kokkuleppeline aspekt. Kohustus hüvitada riigi poolt tehtud koolituskulud, kui isik katkestab mõjuva põhjuseta ettevalmistusteenistuse, on avalik-õiguslik kohustus, mis tuleneb otse seadusest, ning koolituskulude tagasinõudmisel 6 tegutseb riik võimupositsioonilt. Ka sel põhjusel asub kolleegium seisukohale, et kostja koolituskulude tagasinõudmine toimub avalik-õiguslikus suhtes. Kaebuses osundatu, et hagejal ei olnud kohustust koolituslepingut sõlmida, ei mõjuta eeltoodust tulenevalt seega hageja kohustust koolituskulud hüvitada ega võimalda väärata ka maakohtu seisukohta vaidlusaluse õigussuhte avalik-õigusliku iseloomu kohta. Õigussuhte iseloomu kindlakstegemise seisukohast ei oma tähtsust ka asjaolu, kas või millises ulatuses on kostja õigussuhtest tulenevat kohustust tunnistanud. Nõude avalik-õigusliku iseloomu tõttu tuleb koolituskulusid kostjalt sisse nõuda seega haldusmenetluses. Kostja vastupidise seisukohaga kolleegium ei nõustu. Vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka kaebuses osundatu, et Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-15-18668 sarnases vaidluses esitatud hagi läbi vaadanud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel ei ole ringkonnakohtule asja läbivaatamisel kohustuslikud ning teises asjas tehtud lahend ei ole kohtule siduv. Lisaks on seejuures oluline märkida, et maakohus on tsiviilasjas nr 2-1518668 teinud Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) hagis koolituskulude hüvitamiseks tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu ei ole kohtu seisukohad hagi rahuldamise aluse ega pooltevahelise õigussuhte osas ka jälgitavad. Ringkonnakohus ei pea käesolevas määruses eelnevalt toodud põhjendustel võimalikuks vaadata hagi läbi tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse põhjendused alust vaidlustatud maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb vastavalt
Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt puuduvad kostjal määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, puudub ringkonnakohtul vajadus määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvaid kostja menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.