KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.veebruar 2017 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-17-737 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Janika Simmul Väärteoasi Vladimir Kazakovi väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi (väärteoprotokoll AB 1414369 Lõuna prefektuuri väärteotoimikus nr 2650,17,000029 ) Menetlusalune isik Vladimir Kazakov isikukood 39107080016; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx osalenud) Kohtuvälise menetleja esindaja Toomas Lihtmaa Kohtuistungi toimumise aeg 17.veebruar 2017 elukoht ei RESOLUTSIOON Vladimir Kazakov süüdi tunnistada liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva. Kohustada Vladimir Kazakovi ilmuma karistust kandma Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna arestimajja ( Räpina mnt 20A Võru) hiljemalt 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua Lõuna prefektuuril Vladimir Kazakov sundkorras arestimajja aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata alates Vladimir Kazakovi arestimajja saabumisest. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 17.02.2017 (Vladimir Kazakovil alates temale kohtuotsuse lõpposa kättetoimetamisest). Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) tervikuna kättesaadav alates 20.03.
- Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 20.03.
- Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Vladimir Kazakovile on 07.01.2017 koostatud väärteoprotokoll nr AB1414369 asjas nr 2650,17,000029 selles, et tema juhtis 07.01.2017 kella 14.35 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas Meeksi mnt-l maja 2 juures Aravu suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat registrimärgiga xxxxxx juhtimisõiguseta, olles eelnevalt H. A. poolt 16.11.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Vladimir Kazakov rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3 nõudeid. Toimepandu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik on kohtueelse menetluse käigus antud ütlustes (tl 4-4 pöördel) tunnistanud ennast väärteo toimepanemises süüdi. Menetlusalune isiku ütluste kohaselt 07.01.2017 kella 14.10 paiku võttis ta L. T. kuuluva sõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga xxxxxx ning juhtis sõidukit Võhandu tn 49 maja juurest Räpinas Võõpsu mnt-le kohvik „Provints“ juurde. Sõidukis olnud J. T. käis korraks kohvikus. Seejärel juhtis Vladimir Kazakov sõidukit kohviku juurest Võõpsu mnt-le, sealt Metsa tänavale, edasi Kastani tänavale, edasi Rahu tänavale, sealt uuesti Võõpsu mnt-le ja sealt Meeksi mnt-le, kus sõiduki peatas politseipatrull. Juhtimisõigust ta ei omanud ning teadis, et ilma juhiloata on sõiduki juhtimine keelatud. Tunnistaja I. P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 22 pöördel-23) teostas ta 07.01.2017 koos M. T. Räpinas liiklusjärelevalvet. Sõiduki VW Passat registrimärgiga xxxxxx kohta oli teada, et seda võivad juhtida juhtimisõiguseta isikud. Selline sõiduk oli Räpinas Võõpsu maanteel kohvik „Provints“ ees. Sõidukis istus nooremapoolne mees, kes uduse klaasi tõttu polnud äratuntav. Sõiduk hakkas liikuma ja liikus trajektooril Võõpsu mnt – Metsa tn – Võõpsu mnt – Meeksi mnt. Meeksi mnt alguses anti sõidukile peatumismärguanne. Sõiduki juurde minnes istus juhi kohal Kazakov, kõrval elukaaslane J. T. ning tagaistmel oli väike laps. Kazakov tunnistas, et juhtimisõigust pole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 07.01.2017 otsusest (tl 3) nähtub, et Vladimir Kazakov Põlvamaal Räpina linnas Meeksi mnt 2 kõrvaldati liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki Volkswagen Passat reg. märgiga xxxxxx juhtimiselt 07.01.2017 kell 14.35 kuni omandab vastava kategooria juhtimisõiguse. Seega on tõendid kattuvad asjaolus, et Vladimir Kazakov 07.01.2017 kella 14.35 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas Meeksi mnt 2 juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registrimärgiga xxxxxx. Asjaolu, et ta protokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis on kinnitanud nii menetlusalune isik ise kui tõendavad ka tunnistaja I. P. ütlused ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et Vladimir Kazakov 07.01.2017 mootorsõiduki juhtimisõigust ei omanud. Seda tõendab liiklusregistri õiend (tl 7), mille kohaselt 09.01.2017 seisuga Vladimir Kazakovil kehtivaid juhilubasid ei ole, juhtimisõigus on taastamata. Asjaolu, et ta juhtimisõigust ei oma, on kinnitanud ka menetlusalune isik ise. Et Vladimir Kazakov oli juba eelnevalt sõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldatud, nähtub 15.11.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 6), mille kohaselt Vladimir Kazakov kõrvaldati liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki SAAB registrimärgiga xxxxxx juhtimiselt 15.11.2016 kell 11.57 kuni asjaolude äralangemiseni. 2
(4)LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida ka isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Kuna Vladimir Kazakov 07.01.2017 kella 14.35 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas mootorsõidukit juhtides vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei omanud ja oli eelnevalt s.o 15.11.2016 samal põhjusel ka mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on Vladimir Kazakov rikkunud nii LS § 90 lg 1 punkti 1 kui punkti 3 nõudeid. Vladimir Kazakov on ise kinnitanud, et 07.01.2017 sõiduki juhtimisel ta juhtimisõigust ei omanud ning oli ka teadlik sellest, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Olles täielikult teadlik endal juhtimisõiguse puudumisest kui ka keelust sellisel juhul mootorsõidukit juhtida, asus Vladimir Kazakov siiski mootorsõidukit juhtima. Kohtu arvates on Vladimir Kazakov süüteo toime pannud otsese tahtlusega. Vladimir Kazakovi süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. kvalifitseerib Vladimir Kazakovi toimepandu LS § 201 lg 2 järgi. Kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates tuleb Vladimir Kazakovi süüd lugeda keskmisest suuremaks. Ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi, kuna selline juht seab ohtu mitte üksnes enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. Käesoleval juhul on tunnistaja I. P. ütluste kohaselt Vladimir Kazakovi juhitud sõidukis viibinud ka tema elukaaslane ning väike laps. Vladimir Kazakov juhtis sõidukit päevasel ajal asulasisesel teel, kus sel ajal liikus suure tõenäosusega arvukalt ka teisi liiklejaid. Vladimir Kazakovi süüd vähendab asjaolu, et tema teoga muid õigusrikkumisi ei kaasnenud ning toimepandud polnud tegelikult raskeid tagajärgi. Karistusregistri teatisest (tl 9-14) ja Harju Maakohtu 16.01.2017 otsusest (tl 8-8 pöördel) nähtuvalt on Vladimir Kazakovi korduvalt nii väärteo – kui ka kriminaalkorras karistatud, sh ka varasemalt mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, kuid ka mitmete teiste liiklusalaste süütegude eest sh ka joobes juhtimise eest. Käesoleva süüteo pani Vladimir Kazakov toime ajal, mil Harju Maakohtu menetluses oli juba tema eelmise s.o 15.11.2016 toimepandud analoogilise süüteo arutamine. Vladimir Kazakovile väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on kõik tasumata. Toimepandud väärtegude eest on Vladimir Kazakovi varasemalt karistatud ka arestiga, kuid vaatamata sellele on Vladimir Kazakov jätkanud süütegude toimepanemist. Selline Vladimir Kazakovi käitumine osutab tema ükskõiksele suhtumisele õiguskorda ja asjaolule, et ta ei ole varasemalt mõistetud karistusest järeldusi teinud. Kuna Vladimir Kazakov on oma süüd tunnistanud, arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Vladimir Kazakovi süü suurust ja varasemat karistatust leiab kohus, et Vladimir Kazakovi suhtes ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse kohaldamine, vaid teda tuleb karistada arestiga. Kergemaliigilise karistusena rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et Vladimir Kazakov on kõik temale mõistetud rahatrahvid jätnud tasumata. Kohtu 3
(4)hinnangul on põhjendatud Vladimir Kazakovi karistada arestiga sanktsiooni keskmisest suuremas määras. KarS § 69 lg-te 1 ja 4 alusel võib kohus aresti mõistmisel asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuigi menetlusalune isik on oma nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks kohtule telefonisti 17.02.2017 kinnitanud, ei pea kohus võimalikuks aresti üldkasuliku tööga siiski asendada. Karistusregistri teatisest nähtub, et Vladimir Kazakovile Tartu Maakohtu 23.08.2010 otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Samast nähtub ka asjaolu, et Vladimir Kazakov on jätkanud arvukate kuritegude ja väärtegude toimepanemist. Järelikult ei ole ka üldkasulik töö täitnud oma eesmärki – mõjutada süüdlast hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades Vladimir Kazakovi isikut kohus leiab, et Vladimir Kazakovile karistuseks mõistetud aresti üldkasuliku tööga asendamine ei ole põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)