← Eesti

3-17-21/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-21 Haldusasi

§ 1361lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 04.01.2017 maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba P OÜ ettemaksukontol olevate ja sinna edaspidi laekuvate summade arestimiseks 176 940 euro ulatuses. Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur P OÜ 2016. aasta veebruari-, märtsi-, aprilli- ning maikuu tulu- ja käibemaksuarvestust. Kontrolli tulemusena koostatakse tõenäoliselt maksuotsus, millega suurendatakse P OÜ käibemaksukohustust 215 600 euro ning tulumaksukohustust 93 675 euro võrra. Maksuhalduri poolt seni kogutud, sealhulgas kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX materjalide hulgast saadud tõendite põhjal saab järeldada, et vaatlusalusel perioodil on P OÜ arvestanud lubamatult kokku 215 600 eurot sisendkäibemaksu OÜ S arvete alusel, kuna neil arvetel kajastatud tehinguid (erinevate veokite ja nende varuosade müük hinnaga 1 078 000 3-17-21 eurot) OÜ-de P ja S vahel tegelikult ei toimunud, vaid P OÜ soetas arvetel nimetatud sõidukid Leedu ja Poola ettevõtjatelt, tasudes nende eest variäriühingute kaudu kokku 918 900 eurot. OÜ S arvetel nimetatud varuosasid summas 10 800 eurot pole P OÜ üldse soetanud ning vastavad arved on koostatud üksnes eesmärgiga viia OÜ-st P raha maksuvabalt välja. Seetõttu saab P OÜ poolt OÜ-le S tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotuks lugeda vaid 918 900 euro ulatuses ehk selle summa ulatuses, mis reaalselt jõudis Leedu ja Poola ettevõtjateni, ülejäänud osas aga (1 293 600-918 000=375 000) on tegemist P OÜ ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, mis kuulub maksustamisele 93 675 euro suuruse tulumaksuga. Tehingute mittetoimumisele viitavad järgmised asjaolud: OÜ-de P ja S esindajate seletused tehingute asjaolude, iseäranis sularaha üleandmise kohta on vastuolulised; vaatlusaluste tehingute tegemine OÜ S vahendusel oleks P OÜ jaoks majanduslikult ebaloogiline, arvestades, et viimasel oli varasemast endal kogemusi sarnase kauba tellimisel otse teistest liikmesriikidest ning sellisel juhul olnuks kaup oluliselt soodsam; OÜ-l S on reaalse majandustegevuseta variäriühingu tunnused; OÜ S nimel arvete koostamist ja väljastamist korraldas ning selle juhatuse liikmele ML-le andis vastavaid korraldusi ning tõenäoliselt esines ka viimase nimel kolmandate isikute ees AS, kelle puhul on tuvastatud suhtlus P OÜ juhatuse liikme RP-ga, milles räägiti muu hulgas OÜ-le S üle kantud raha osalisest tagastamisest RP-le. MTA järeldab seni kogutud teabe põhjal, et P OÜ juhatuse liige RP soetas AS ja P OÜ töötaja ES kaasabil Leedu ja Poola äriühingutelt sadulveokeid, kajastades soetuse OÜ-lt S oma käibemaksuarvestuses fiktiivsete arvete alusel lubamatu käibemaksueelise saamise eesmärgil. Kuivõrd seni tuvastatud asjaoludel võib järeldada, et P OÜ on toime pannud maksupettuse, on tõenäoline, et isik võib astuda samme tuvastatava maksuvõla sissenõudmise vältimiseks. P OÜ pearaamatu kohaselt on äriühingul pidevalt suurenev laenukoormus, pangakontol puuduvad vahendid tõenäoliselt määratava maksukohustuse täitmiseks, äriühingul pole kinnisvara ega väärtuslikku registervara. Varem on haldusasjas nr 3-16-2355 tehtud määruse alusel arestitud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX asitõendina ära võetud 21 835 eurot sularaha ning P OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõigused ja rahalised õigused AS DNB Pank vastu kokku 110 500 euro ulatuses. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui P OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt on tagatise suuruseks koos täitekuludega 371 130 eurot (309 275 eurot + 61 855 eurot (täitemenetluse võimalik kulu – 20% nõude summast)), valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetletule. Kui P OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 309 275 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.01.2017 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa aresti seadmiseks P OÜ ettemaksukontole summas 176 940 eurot. Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhaldur on kinnitanud, et kontrollib P OÜ maksude tasumise õigsust. Taotluses esitatud selgituste ja taotlusele lisatud tõendite valguses on maksuotsuse tegemine usutav ning pole alust väita, et selline maksuotsus oleks ilmselgelt õigusvastane. Maksuhalduri seisukoht, et P OÜ on toime pannud maksupettuse, näib seni kogutud tõendite valguses pigem põhjendatud. Sellesisulist kahtlust õigustavad kriminaalmenetluses saadud tõendid AS suhtlusest P OÜ juhatuse liikme ning töötajaga, nagu ka see, et vaadeldavate kaupade soetamine OÜ-lt S oli P OÜ jaoks majanduslikult ebaloogiline, sest nende soetamine otse teiste liikmesriikide äriühingutelt olnuks majanduslikult soodsam ja taotlusest nähtuvatel asjaoludel oli P OÜ töötajatel sarnaste kaupade teistest liikmesriikidest soetamiseks vajalik kogemus olemas. AS ning RP vahelise suhtluse kohta kogutud tõendid koosmõjus ühelt poolt asjaoludega, millest nähtub, et OÜ S juhatuse liikme ML tegevus oli AS kontrolli all (AS isiklikust arvutist leiti OÜ S raamatupidamisdokumendid, samuti olid tema käes ML allkirjapitsat ja ID-kaart) ning teisalt 2

(6)3-17-21 asjaoluga, et ML ja RP on andnud iseäranis sularaha üleandmise kohta väga erinevaid seletusi, õigustavad järeldust, et P OÜ osales maksupettuses. Seega on kõnealuse kontrollimenetluse raames võimalik sellise maksuotsuse tegemine, millega suurendatakse P OÜ maksukohustust kokku 309 275 euro võrra. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul puudub arvestatav vara, millele sissenõuet pöörata ning maksumenetluses kogutud tõendid viitavad maksupettusele. Kui isik on juba kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks, on põhjust kahtlustada, et ta võib seda teha ka tulevikus, sealhulgas maksukohustuse kindlaksmääramise korral maksuvõla sissenõudmise takistamiseks. Maksuhaldur on oma seisukohti veenvalt põhistanud ning arvestades maksupettuse toimepanemise kahtlust, OÜ P majandustegevuse näitajaid (vähene vara ja suured laenukohustused) ja võimaliku määratava maksukohustuse suurust, on põhjendatud kahtlus, et tulevase maksuotsuse sundtäitmine võib muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ettevõtja käibevahendite kasutamise takistamine (iseäranis pangakontode arestimine, aga ka maksuhalduri ettemaksukonto arestimine) veel enne maksuotsuse tegemist peaks üldjuhul, vähemalt tegutseva ettevõtja puhul, olema erandlik meede, kuna sellise meetme rakendamine võib kaasa tuua ettevõtja tegevuse lõppemise. Selliste ennetavate meetmete võtmine

§ 1361

alusel on võimalik, kui maksukohustuse tekkimine näib oluliselt tõenäolisem kui selle mitte tekkimine ja/või kui võimalus, et maksuvõla hilisem sundtäitmine osutub vastasel juhul raskendatuks, on oluliselt suurem kui vastupidine võimalus. Praegusel juhul on need eeldused täidetud. Taotlusele lisatud ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid on maksupettuse toimepanemise osas pigem veenvad, samuti on P OÜ majandustegevuse iseloomu arvestades usutav, et maksukohustuse määramise korral ei pruugi äriühingu tegevus jätkuda. Seni on maksuhaldur taotluse kohaselt teinud varasema kohtumääruse alusel toimingud 132 335 euro ulatuses tekkiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Seega on tõenäoliselt tekkiva maksuvõla täitmine tagamata 176 940 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on usutav, et kui vabastada praegu ettemaksukontol olevad ning sinna vahepeal laekuvad enammakse summad, ei ole maksuhalduril neid enam hiljem võimalik tagasi saada.

  1. P OÜ esitas halduskohtu määruse peale 24.01.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 09.02.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. P OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 05.01.2017 määrus. 1) Läbiviidava maksumenetluse eeldatavaks tagajärjeks ei ole P OÜ maksukohustuse suurendamine. Maksuhalduri väited maksupettuse kohta on paljasõnalised. Asjaolu, et P OÜ juhatuse liige suhtles AS ja enda koostööpartneri OÜ S juhatuse liikmega, ei ole tõsiseltvõetav tõend maksupettuse toimepanemise kohta. Samuti ei saa maksupettuse toimepanemist järeldada asjaolust, et P OÜ kasutas S OÜ vahendusteenust. P OÜ on tegelenud Saksamaalt sõiduautode toomisega, kuid puudusid kontaktid veokite ostmiseks Poolast ja Leedust. Selleks oligi P OÜ-l vaja OÜ-d S. 2) Täidetud ei ole eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus on ekslikult leidnud, et P OÜ-l puudub arvestatav vara. P OÜ on püsivalt tegutsev äriühing, millel puudub maksuvõlg ning mis on viimastel aastatel teeninud kasumit. Seisuga 31.10.2016 omas 3

(6)3-17-21 P OÜ varasid summas 714 970,10 eurot, sh põhivarasid summas 413 485,50 eurot, samas kui kohustusi oli vaid summas 413 355,16 eurot. Võrreldes
  1. aastaga on P OÜ majanduslik seis paranenud. P OÜ majanduslik seis on hea, tema tegevus on jätkusuutlik ning pole alust arvata, et P OÜ ei suuda täita temale pandavaid kohustusi. Asjaolu, et P OÜ täidab liisingulepinguid, näitab, et äriühingul puudub tegevuse lõpetamise kavatsus. Katse viia äriühingust varasid välja lõppeks ilmselt klientide ja varade (liisitud veokid) kaotusega. Seda, et P OÜ-l puudub kavatsus hoiduda maksukohustuste täitmisest, näitab ka asjaolu, et kuigi võimalikust maksukohustusest ollakse teadlikud juba alates
  2. aasta maist, on äriühing varade vähendamise asemel neid hoopis suurendanud ning lisaks sõlminud 22.11.2016 uue liisingulepingu. 3) Ettemaksukonto arestimine on ebaproportsionaalne meede. Maksuhaldur on juba varasemalt arestinud P OÜ varad 132 335 euro ulatuses. P OÜ-l pole kavatsust ettemaksukontol asuvaid vahendeid ettevõttest välja viia, vaid ta kasutaks neid igapäevases majandustegevuses. P OÜ-l oli plaanis ettemaksukontol asuvat raha (16 458,74 eurot) kasutada liisingulepingust tuleneva makse summas 17 000 eurot tasumiseks. Kui P OÜ liisingumakset ei tasu, võib liisinguandja liisingulepingu lõpetada. Ettemaksukonto arestimise tõttu võib P OÜ sattuda olukorda, kus ta ei suuda ka teisi liisingulepinguid täita ning satub ohtu tema võime tegeleda oma majandustegevusega (autoveod Eestis ja Euroopas). Kui P OÜ muutub maksejõuetuks, kaotavad töö äriühingu seitse töötajat ning riigil jäävad saamata nendelt makstavad tööjõumaksud.
  3. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1)

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või leiab aset selle tasumisest kõrvalehoidumine, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid sooritamata võib maksusumma jääda tasumata. Loa taotlemisel esitatud tõendid ei ole ebamäärased. 2) P OÜ esitatud materjalidest nähtub, et tema kohustused on võrreldes

  1. aastaga suurenenud. Seega ei vasta tõele määruskaebuse esitaja väide, et tema olukord on võrreldes
  2. aastaga paranenud. P OÜ pole määruskaebuses ümber lükanud loataotluses esitatud väidet, et äriühingul puudub registervara, millele pöörata sissenõuet. Määruskaebuse esitaja on liisingulepingu sõlmimisega suurendanud äriühingu rahalisi kohustusi, mis vähendavad maksuhalduri võimalusi määratava maksusumma sissenõudmiseks. Pärast kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX algatamist on P OÜ käive vähenenud. Seega ei ole välistatud olukord, et P OÜ muudab end varatuks. Kuna maksuhaldur ei ole taotlenud P OÜ pangakontode arestimist ning määruskaebuse esitaja tegevus on väidetavalt kasumlik, on P OÜ-l võimalik liisingukohustusi täita pangakontodel olevate vahendite arvelt. 3) Maksupettuse toimepanemise kahtlus viitab, et maksukohustuslane võib ka edaspidi proovida maksude tasumisest kõrvale hoiduda. Määruskaebuse esitaja ei ole kummutanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 22.11.2016 kohtumääruse haldusasjas nr 3-16-2355 alusel tehtud arestimistoimingutega ei ole maksuhalduri nõuded piisavalt tagatud. Määruse alusel tehtud täitetoimingutega (aresti seadmine vallasasja omandiõiguse üleandmise nõudeõigusele ja sularahale) tagati maksukohustuse täitmine vaid osaliselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Tallinna Halduskohtu 05.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega 4

(6)3-17-21 pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 130

lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, sh arestida ettemaksukonto.

  1. Vaidlust pole selles, et maksuhaldur kontrollib P OÜ maksude tasumise õigsust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotlusest nähtub, et P OÜ kajastas kontrollitaval perioodil (veebruar–mai 2016) oma maksuarvestuses OÜ S nimel väljastatud arvete alusel 13 veoauto ja veokite varuosade soetust kokku maksumusega 1 078 000 eurot ning arvestas nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu summas 215 600 eurot. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et P OÜ-l puudus õigus kajastada OÜ S arveid oma käibemaksuarvestuses, kuna need arved ei kajasta tegelikke majandustehinguid. Maksuhalduri arvates soetas P OÜ arvetel nimetatud sõidukid otse Leedu ja Poola äriühingutelt ning veokite varuosi pole üldse soetatud. Samuti plaanib maksuhaldur määrata OÜ S arvete alusel tegelikest kuludest enam makstud summalt (374 700 eurot) ehk ettevõtlusest välja viidud rahalt tulumaksu 93 675 eurot. Ringkonnakohus märgib, et täitmist tagavate toimingute kontekstis ei ole nõutav maksuotsuse aluseks olevate asjaolude lõplik tuvastamine, vaid kohus peab kontrollima üksnes maksuotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus haldusasjas nr 3-12-2687, p 10). Taotluses toodud asjaolusid ja taotlusele lisatud tõendeid arvestades saab pidada tõenäoliseks maksu määramist summas 309 275 eurot. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud maksupettuse kahtlust. Maksupettusele viitavad maksuhalduri tuvastatud asjaolud kogumis. Määruskaebuse väited, et ainuüksi OÜ-de P ja S juhtorganite liikmete vahelisest suhtlusest ja OÜ S kasutamisest vahendajana ei saa järeldada alluvussuhteid ja kokkulepet maksupettuse toimepanemise kohta, ei kummuta maksuhalduri tuvastatud asjaolusid.
  2. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

§ 1361

lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537 p 12). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna 5

(6)3-17-21 Ringkonnakohtu 12.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-14-52172 p 8 ning 27.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-14-51698 p 9).
  1. Praegusel juhul on põhjust arvata, et hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri kahtlus, et P OÜ on osalenud maksupettuses – kasutanud teadlikult OÜ S võltsarveid oma maksuarvestuses ja selle tulemusel vähendanud oma käibemaksukohustust 215 600 euro võrra ning viinud ettevõtlusest tulumaksuvabalt välja rahalisi vahendeid summas 374 700 eurot – annab põhjust arvata, et see äriühing võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on maksukohustuse vähendamise eesmärgil teadlikult kajastanud maksudeklaratsioonis valeandmeid, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Iseäranis on selline kahtlus põhjendatud praegusel juhul, kus pettuse teel maha arvatud sisendkäibemaksu summa on väga suur ning äriühingul pole piisavalt vahendeid, mille arvelt tasuda eeldatavasti määratavat maksusummat.
  2. Asjaolu, et P OÜ esitatud andmete põhjal on äriühingu majanduslik seis hea, ei välista ettemaksukonto arestimist. P OÜ tegeleb veoteenuse osutamisega, opereerides enda väitel kaheksat veokit. Samas kuulub liiklusregistri järgi äriühingule vaid üks haagis, mis MTA hinnangul on väheväärtuslik. Sellest võib järeldada, et ettevõtte bilansis kajastatud põhivara koosneb suures osas liisitud sõidukitest. Tallinna Halduskohus juba andis 22.11.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-2355 MTA-le loa arestida P OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõigused ja rahalised õigused AS DNB Pank vastu kokku 110 500 euro ulatuses. Liisitud vara ei saa maksuhalduri nõude katteks arestida ning lisaks on oht (iseäranis hiljaaegu liisitud vara puhul), et P OÜ lõpetab liisingumaksete tasumise ning liisinguleping lõpetatakse enne omandi üleminekut. Lisaks väheneb liisitud sõidukite väärtus amortiseerimise tõttu üsna kiiresti. P OÜ on pärast kriminaalasjas kahtlustuse esitamist ja maksumenetluse algatamist (03.11.2016) sõlminud 22.11.2016 uue liisingulepingu, võttes endale suure rahalise kohustuse, mille täitmiseks vajab P OÜ väidetavalt ettemaksukontol asuvat raha (arestimise hetkel 16 458,74 eurot). Määruskaebusele lisatud ettevõtte bilanss on seisuga 31.10.2016 ning seega ei kajasta see ettevõtte varade ja kohustuste praegust seisu, mis on uue liisingulepingu sõlmimisega eeldatavasti oluliselt muutunud. Küll aga on ilmne, et äriühingu ühe aasta kasum ei ole kaugeltki piisavalt suur, et sellest jätkuks maksusumma tasumiseks. Kokkuvõttes on põhjendatud alus arvata, et ettemaksukonto arestimata jätmise korral võib maksukohustus jääda suures osas täitmata.
  3. Ettemaksukonto arestimine ei ole praegusel juhul kõiki asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Olukorras, kus puuduvad muud, maksukohustuslast vähem koormavad võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on ettemaksukonto arestimine proportsionaalne meede. Ringkonnakohus ei pea väga usutavaks, et nimetatud täitmistoimingu tõttu võiks P OÜ muutuda maksejõuetuks. P OÜ tegevuse kasumlikkust arvestades peaks äriühingul olema piisavalt vahendeid liisingumaksete tasumiseks ja muude jooksvate kulude kandmiseks. Kuigi MTA on juba varasemalt halduskohtu loal arestinud P OÜ vara 132 335 euro ulatuses, ei ole sellega kaetud isegi mitte pool eeldatavast maksusummast. Seetõttu on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et maksuhaldur on oma eesmärgid varasema arestimise tulemusel juba saavutanud.
  4. Eeltoodu põhjal jääb P OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.01.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.