Kriminaalasi nr . 1-15-5021 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 2. nov

§311

, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.2, p.4, p.5, p.9, § 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON :

1. Süüdi tunnistada Heino Mertsin mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 25 lg.2- § 199 lg. 2 p.7,8 järgi ja karistuseks
2. Süüdi tunnistada Heino Mertsin KarS § 183 lg.2 p.1,2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg.1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.07.201328.07.2013, s.o. 3 päeva ja 24.01.2016-27.01.2016, s.o. 4 päeva, kokku 7 päeva ja lugeda selles osas karistus kantuks. Kanda jääb karistust 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 23 päeva vangistust. Rakendades KarS § 65 lg.2 sätteid moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.02.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi eest 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 21 päeva vangistust.
3. Karistuse kandmise algust Heino Mertsini puhul arvestada alates tema ilmumisest karistust kandma.
4. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Heino Mertsini suhtes jätta muutmata kuni karistuse kandmisele ilmumiseni.
5. Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed: 5.
6. Koondpakendist, milles DNA proovid (pakend nr . 1, pakend nr . 2, pakend nr . 3) ja taskulamp (pakend nr . 4) hävitada kolm DNA prooviga pakendit nr .
7. 2 ja 3 kohtuotsuse jõustumisel. Pakendis nr . 4 olev taskulamp vabastada asitõendi staatusest ja tagastada selle omanikule Heino Mertsinile kohtuotsuse jõustumisel. 5.2.CD-plaat kõneeristustega (ümbrikus, tl.44) jätta kriminaalasja toimikusse. 5.3.pakend 1OVKP, milles OÜ Cargobus veoleping/arve hävitada kohtuotsuse jõustumisel.. 5.4.pakend 2OVKP, milles mobiiltelefon NOKIA imei koodiga 351528049620045 vabastada asitõendi staatusest ja kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule xxxxxxxxxxx. 5.5.pakend 2OVAV, mille sees pappkast rösteriga hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 5.6.pakend 1OVAV, mille sees rösteri küljepaneel ja tühjad minigrip kotid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Kriminaalmenetluse kulud: Heino Mertsin’i menetluskulud on: 1) sundraha 645 eurot (

§ 179

lg.1 p.2); 2)ekspertiisitasud kokku 2450 eurot, millest Heino Mertsinile langev osa 1225 eurot (

§ 175

lg.1 p.3); 3) tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 528 eurot (

§ 175

lg.1 p.4); 4)kriminaalasja toimikust koopiate tegemise kulud 1 euro (

§ 175

lg.1 5); 5)tunnistajatasu 38,56 eurot (

§ 175

lg.1 p.2) Kokku on teadaolevad menetluskulud 2436,56 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend kuus eurot 56 senti ) eurot.

§ 180

lg.1, lg.3 alusel määrata Heino Mertsini hüvitatavaks menetluskulude summaks 2436,56 eurot ja mõista Heino Mertsinilt välja 2436,56 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend kuus eurot 56 senti) eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfo dokumendis. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 23.novembril 2016.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus arutas üldmenetluse korras Heino Mertsin’ile esitatud järgmist süüdistust: Heino Mertsinit süüdistatakse selles, et tema pani toime narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, isikute grupis koosxxxxxxxxxxxxxx, mis seisneb selles, et Heino Mertsin ja xxxxxxxxxx omandasid ühiselt 26.03.2012 Tallinna linnas 6,10 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 0,54 grammi amfetamiini eesmärgiga see edasi anda xxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxx saatis eelneva kokkuleppe alusel xxxxxxxxxx ja Heino Mertsiniga nimetatud narkootilise aine 26.03.2012.a Tallinnast Tartu linna, Turu 2 asuvasse OÜ Cargobus teeninduspunkti xxxxxxxxxxxxxx Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning 3 narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Seega Heino Mertsin pannes toime narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise edasiandmise eesmärgil ja edasiandmise, grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, pani toime KarS § 183 lg2 p1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Heino Mertsinit süüdistatakse selles, et tema grupis koos xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx kaasaaitamisel, 26.07.2013.a. ajavahemikul kella 14.00-st kuni kella 19.00-ni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs tungis sisse xxxxxxxkinnistul asuvasse xxxxxxxxxxxxxxxkuuluvasse talumajja ja kõrvalhoonesse, kust püüdis võtta ära võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxx kuuluvaid erinevaid metallesemeid koguses ca 2 tonni väärtusega 264 eurot ning 5 kg messingust mürsuhülsse väärtusega 12 eurot, 1 kg vasktorusid väärtusega 2.80 eurot ning 2 kg alumiiniumi väärtusega 2 eurot, milline tegevus jäi pooleli Heino Mertsini tahtest olenemata põhjustel. Seega Heino Mertsin pannes toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja isiku kaasaaitamisel, sissetungimisega, pani toime KarS § 25 lg2- § 199 lg2 p7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti Heino Mertsin, Jan Kittus ja Ragne Nädal (käesoleval ajal Savolainen) kohtu alla määrusega 7.09.2015 neile esitatud süüdistuses. Määratud kohtuistungile 4.11.2015 Heino Mertsin ja Jan Kittus ei ilmunud. Kohus määrusega 4.11.2015 kuulutas H.mertsini ja J.Kittuse tagaotsitavaks, määras sundkorras kohtuistunile toomise. H.Mertsini ja J.Kittuse tabamine ja kohtuistungile sundtoomine ei õnnestunud. Kohus määrusega 10.11.2015 kohaldas kohus H.Mertsini ja J.Kittuse suhtes tõkendina vahistamist ja määras tagaotsimise jätkamise. Heino Mertsin tabati 24.01.2016, kohus asendas tõkendi vahistamine tõkendiga elukohast lahkumise keeld 27.01.
3. Jan Kittus tabati 08.05.
4. Kohus pidas asjas kohtuistungi 19.08.2016, kus süüdistus Ragne Savolaineni ja Jan Kittuse osas eraldati kokkuleppemenetluseks. Kohus jätkas Heino Mertsinile esitatud süüdistuse arutamist üldmenetluses. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungid 07.septembril-02.novembril
5. Heino Mertsin ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Prokurör taotles H.Mertsini süüdi tunnistamist ja karistamist. Kaitsja kohtulikus vaidluses taotles kaitsealuse õigeksmõistmist mõlemas esitatud süüdistuses. Kummagi süüdistuse süüteokoosseis ei ole täidetud, uuritud tõendid esitatud süüdistust ei tõenda. Heino Mertsini versioonid toimunust on tõenduslikult usutavad, tõendite uurimisel ilmnenud vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära kannatanu, tunnistajad ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et Heino Mertsin tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 25-lg2-§ 199 lg.2 p.7,8 järgi. Heino Mertsini süü selles, et tema 26.07.2013.a. kella 14-19 vahel sissetungimisega koos Jan Kittusega ja Ragne Nädala (praegu perekonnanimi Savolainen) kaasaaitamisel pani toime 4 Karry Kukkele kuuluva vara omastamise katse, on tõendatud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: 1) Kannatanu xxxxxxxxxxxütlustega kohtuistungil (tl.16-18 IIkd), millest selgub, et tema ei ole Heino Mertsiniga ega ühegi teise süüdistuses nimetatud isikuga varem kokku puutunud, kannatanule kuulub xxxxxx kinnistu xxxxxxkülas, kus asuvatel hoonetel olid uksed-aknad ees ja suletud asendis, mitte lukus. Rehe all ja küüni all oli metallesemeid, mille kannatanu omandas koos hoonetega, ostu-müügi tehingu teel. Kinnistul võis kevadest saati olla hein niitmata. Kannatanu oli lähimate naabritega (xxxxxxxxxxxx) kokku leppinud, et nad hoiavad kinnistul silma peal. Ema helistas kannatanule, et on intsident ja kohale sõites olid kohal politseipatrull ja süüdistatavad. Hoonete uksed olid lahti, auto hoovis ja suur hulk metallesemeid hoonetest välja toodud, sorteeritud, hunnikutesse pandud, osa autosse pandud. Oli sorteeritud nii, et plekk ja peenem metal eraldi hunnikus, suuremad asjad eraldi. Silma järgi hinnates võis metalli olla välja toodud umbes 2 tonni. Auto juurde oli toodud väärtuslikum metall- vask, messing. Kannatanu osutab, et temale näidatud fotol nr . 12 on messingist mürsuhülsid ja vasktorud, vaske võis olla umbes kilo ja messingit oli tegelikult 15 kilo- üleandmisel kaaluti ära. Fotorl 13 on alumiiniumtraat, mis oli õuele toodud, alumiiniumi oli mujale ka hunnikusse toodud. Kogu õuele ladustatud metall pärines kannatanu hoonetest. Kannatanu viis õuele toodud metallist hiljem osa kokkuostu, kus metall kaaluti, kaal oli umbes 2,5 tonni, maksti üle 500 euro kindlasti. Uurijale nimetas ta summa 264 eurot, see oli internetist võetud hinna järgi, seal oli kõige odavam hind 132 eurot tonn. Õuele toodud metallist sorteeris kannatanu osa välja ja jättis endale, ei viinud metalli kokkuostu, seda võis umbes 500 kilo veel olla. Kannatanu kinnistuni viib eratee, selle ääres- enne kannatanu maja ja pärast seda- on naabrite kinnistud, liiklus on teel väga harv, liiguvad ainult kohalikud. 2) Kannatanu xxxxxxxandis kohtuistungil üle metalli üleandmise-vastuvõtmise aktid (tl.172-174 Ikd), millest nähtub, et kolme erineva akti alusel on antud üle terasplekki ja gabariitse terase jäätmeid kokku 2470 kilo 518,59 euro väärtuses, roostevaba terase jäätmeid 1 kilo 0,80 euro väärtuses, messingu segajäätmeid 15,10 kilo 42,28 euro väärtuses, vase segajäätmeid 0,20 kilo 0,82 euro väärtuses ja alumiiniumvalu jäätmed terasega 19 kilo 6,94 euro väärtuses. 3) Toimikus olevatelt fotodelt 9-13 (tl.158-159 Ikd), 34-42 (tl.164-167 Ikd) nähtub, et kannatanu xxxxxxxxxxxxe kuuluva xxxxxx talu õuele on toodud vaskmaterjali, alumiiniummaterjali, kõrvalhoonete ette on ladustatud erinevaid metallesemeid mitmes erinevas hunnikus, sõiduauto Opel Corsa pagasiruumi on pandud erinevaid esemeid. 4) Tunnistaja xxxxxxxxxx ülekuulamisel on tunnistaja üle andnud 33 fotot (tl. 1-6 IIkd), mille tunnistaja ja temaga kaasas olnud naaber tegid sündmuskohale jõudes, s.h. foto 13 tl.2 IIkd, millel sõiduauto Opel Corsa pagasiruumis messingust mürduhülss, traati ja stange. Need tõendid tõendavad, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx kuuluva kinnistu hoonetest on valja toodud, sorteeritud ja hunnikutesse ladustatud erinevaid metallesemeid, suurematest hunnikutest eraldi on vask- ja alumiiniumesemeid, tunnistaja xxxxxxxxxx saabumisel sündmuse juurde oli osa esemeid, nt messingust mürsuhülss, traati ja autostange paigutatud sõiduauto pagasiruumi. Kannatanu müüs süüdistatava (ja tema kaaslaste) poolt hoovile tassitud metallist osa metalli hiljem kokkuostjale Cronimet, selle kaal oli kokku umbes 2500 kilo, maksumus 569,43 eurot. 5) Tunnistajaxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et kui ta 2013 juulis xxxxx majapidamisest möödus ja läks naabri poole, nägi ta sinist Opel Corsat ära sõitmas ja kaks meest läksid 5 xxxxx majapidamise poole. See oli umbes kella 14-15 ajal. Kella 6-7 ajal õhtul tuli see sinine auto uuesti, keeras xxxxxxhoovi sisse. Tunnistaja läks naabriga vaatama, et kas on omanik või keegi teine, tundus kahtlane. Tunnistaja läks xxxxx õuele, kus nägi, et õuel oleva auto uksed olid lahti, toast tuli mees, kellel oli Družba või mingi mootorsae silinder käes. Teine mees tuli küüni alt, tal oli ka midagi käes, aga tunnistajale ei meenu, mis asi. Mehed laadisid asju auto pagasnikusse ja üks mees ütles, et omanik on nad BMW-ga sinna toonud. Autos olid messingust mürsuhülss, traati, autostange. Tunnistajale jäi mulje, et toimub vargus- vanarauda oli hoonetest välja veetud, sorteeritud. K ui tunnistaja naabriga kohale jõudis, siis asjade autosse laadimist enam ei toimunud. Družba silinder oleks ka pagasnikusse mahtunud. Üks naine istus autos juhiistmel, naine ütles, et tema ei tea midagi, teda kutsuti järgi. Tunnistajaga kaasas olnud naaber tegi pildid (tl.1-6 IIkd) ja need andis tunnistaja uurijale, foto 34 ei ole sellelt sündmuskohalt tehtud. Tunnistaja osutab fotol nr . 1- see mees ütles, et omanik tõi neid siia. Kohus konstateerib: Fotol nr. 1 on Heino Mertsin. Tunnistaja sõnul ei ole ta enne seda sündmuse päeva xxxxx kinnistul liikumist näinud. Küla on väike, auto liikumine ja kaks võõrast meest kilekottidega olid juba kahtlased. Tunnistaja oma kaaslasega võtsid Opeli võtmed ära ja inimesed ei oleks saanud hoovilt ära sõita, nad näisid närvilised, aga konflikti ei tekkinud. Hoovil olnud meestel omaniku telefoninumbrit ei olnud. Tunnistaja kaaslasega kutsusid politsei ja jäid kohapeale kuni politsei saabumiseni. 6)Fotodelt tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde (tl.1-6 IIkd) nähtub sõiduauto Opel Corsa xxxxxxx, mille roolis Ragne Nädal, õuel prillidega mees- Heino Mertsin, on Jan Kittus, sõiduautol on uksed ja pagasnikuluuk avatud, pagasnikus mürsuhülss (sama, mis fotol 12 tl.159 Ikd), hoovil on erinevates hunnikutes erinevaid metallesemeid kuju ja otstarbe järgi sorteerituna. Neis tõenditest järeldub, et süüdistatav tuli koos kaaslastega kinnistule sinise Opel Corsaga umbes kella 14 paiku päeval, sõiduk lahkus, ja kella 6-7 paiku õhtul nad veel kandsid hoonetest esemeid välja. Opel Corsa tuli Kukke kinnistule tagasi kella 6-7 paiku õhtul. Esemete väljakandmine lõppes tunnistaja saabumisel sündmuskohale. Metallesemed olid kinnistu hoovil laotud hunnikutesse, osa paigutatud sõiduauto Opel Corsa pagasiruumi. 7)sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl.155-169 Ikd) on fikseeritud, et kinnistu asu suurtest teedest eemal, xxxxxxküla teelt on kinnistuni umbes 100 meetrit. Politsei saabumisel on kinnistul sinist värvi Opel Corsa reg. nr . xxxxxxx, isikud Heino Mertsin, Jan Kittus ja Ragne Nädal. On loetletud sõiduautos ja pagasiruumis olevad esemed, nende hulgas metallesemeid ei ole. 8)politsei patrullilehest 26.juuli 2013 kohta (tl.148-150 Ikd) nähtub, et kell 19.06 on väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxso tallu, kus kinni peetud kohapeal vanametalli varastada püüdnud Heino Mertsin, Jan Kityus, Opel Corsa juht Ragne Nädal. Kinnipeetud on politseile öelnud, et täna kella 9 ajal Tartu turul on keegi kutsunud neid hoonetest vanametalli välja vedama. Ragne Nädal ütleb politseile, et Heino Mertsin kella 16 paiku helistas talle ja kutsus järgi. Sellest järeldub, et pärast tunnistajaxxxxxxxsaabumist sündmuskohale tõsteti sõiduauto pagasiruumis asuvad mnetallesemed pagasiruumist välja õuele maha. 6 9)kõneeristuste väljavõttest (tl.154 Ikd ja uurija analüüsist tl. 152-153 Ikd) nähtub, et 26.juulil 2013 on Heino Mertsini ja Jan Kittuse vahel toimunud viis telefonikõnet ajavahemikus kell 9:48 kuni 14:07, mille käigus on mõlemad telefonid (Heino Mertsini number xxxxxxxx ja Jan Kittuse number xxxxxxxx) asunud Tartu linna mastide piirkonnas. Kolmel korral on H.Mertsin helistanud Jan Kittusele ja kahel korral Jan Kittus Heino Mertsinile. 26.juulil 2013 on Heino Mertsini ja Ragne Nädala vahel toimunud kaks telefonikõnet, kell 18:03:33 ja kell 18:08:38, mille ajal on Heino Mertsini telefonxxxxxxxx0 asunud Lähte ja Pataste masti piirkonnas ja Ragne Nädala telefon xxxxxxxx on asunud Tartu linnas masti piirkonnas. Mõlemal korral on helistajaks olnud Ragne Nädal. Nendest tõenditest järeldub, et 26.juuli päeva hommikupoolse aja on nii Heino Mertsin kui Jan Kittus viibinud Tartu linnas. Ragne Nädal on kella 14-15 ajal saabunud oma sõiduauto Opel Corsaga kannatanu xxxxxxxxxxx kinnistu lähedale teele, ja õhtul kella 18-19 vahel uuesti sama kinnistu juurde, kuid enne seda on ta kahel korral teinud telefonikõne Tartu linnast Heino Mertsinile, kes asus sel ajal kannatanu kinnistul. 10) xxxxxxxxxxxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi 12.septembril (tl.42-44 IIkd). Tunnistaja andis ütlusi, et Heino Mertsin tahtis kusagile linnast välja tööle minna ja küsis, kas tunnistaja saab teda viia. Kütte lubas ta kinni maksta, päeva lõpus pidi raha saama. Mertsin ja tunnistaja olid tunnistaja ema juures xxxxxxx tänavas, seal oodati Jan Kittust, kes pidi ka tulema. Mertsin juhatas teed, keeruline oli sõita. Kusagil kruusateel pani tunnistaja Mertsini- Kittuse maha, maja juures tee otsas, seal nagi ta ka kedagi, kes tuli rolleriga vastu. Mertsinil-Kittusel oli vist mingi tööriiete kott kaasas, tunnistaja maja juurde ei sõitnud, järgitulemise kohta kokkulepet ei olnud. Mingil ajal helistas Mertsin, kutsus järgi- et tööandja ei tulnud ja palka ei saanud. Mertsin ütles, et tunnistaja sõidaks maja hoovi, ta helistas Mertsinile siis kui oli kruusateel. Tunnistaja sõitis autoga maja hoovi, seal oli metalli hunnikutes. Kittus pani pagasnikusse tööriided ja Mertsi pani vist mingid metallijupid. Tunnistajale seletas Mertsin, et töötasu ei saanud ja sellepärast võttis metalli. Tunnistaja oli hoovil 5-10 minutit kui tuli jälle see roller, kes hommikul. Kaks meest tulid, ütlesid, et võõras territoorium. Pagasnik tehti lahti ja seal oli metall. Tunnistaja küsis siis Mertsinilt, mis toimub ja too seletas, et kuna töötasu ei saanud, siis võtsid metalli. Tunnistaja sai aru, et vargus toimub. Metall tõsteti pagasnikust välja auto kõrvale maha kui politseid oodati. Tagasiteel andis Kittus tunnistajale 5 või 10 eurot bensiinirahaks. Tunnistaja annab ütlusi, et ta võis tol päeval ka ise Mertsinile helistada kui järgi sõitis- ta ei olnud kindel, kuhu sõita. 11)xxxxxxxtus andis kohtuistungil ütlusi 22.09.2016 (tl.54-58 IIkd), et ta helistas tol päeval Mertsinile ja siis lõuna paiku Mertsin talle tagasi, et pakuti tööd. Töö pidi olema mingi metalli väljavedamine, saadava palgaraha pidid nad Mertsiniga pooleks tegema. Kuskilt kaltsukast ostis tööriided, kella 5-6 pidi Kittus Tartus tagasi olema. Mertsiniga kokku sai ta kusagil kesklinnas lõuna paiku, Mertsinil oli auto, Ragne oli roolis, Heino juhatas teed. Kui kohale jõuti, ütles Kittus Ragnele, et ta peab kuuesele bussile jõudma ja selleks ajaks Tartusse tagasi saama. Ragne vastas, et ta proovib tulla. Tunnistaja sõnul oli õuel juba rauatükke, kuuriuksed olid lääpa vajunud, sealt hakkasidki nad metalli välja vedama. Oli jutt, et kuurialune tuleb tühjaks teha, ühe päevaga ei oleks seda jõudnud. Sorteerida polnud seal midagi, kõik oli raud ja messingit ja alumiiniumi paar kilo. Tunnistaja andis ütlusi, et keegi pidi selle metalli sealt ära viima, aga tunnistaja ei tea, kes ja mis. Heinole oli öeldud, et raha saab siis kui metall on ära viidud. Palka pidi saama äraviidud metalli kaalu pealt. Metalli väljavedamise tööd tehti mõned tunnid, siis tuli Ragne ja siis tuli see rolleriga tegelane ka. Too hakkas küsima, et mist e siin teete, Heino läks temaga rääkima. Kutsuti politsei. Tunnistaja sõnul oli ta eemal ja juttu ei kuulunud. Pagasnik tehti lahti, seal oli vist mingit metalli ka, messingit. Tunnistaja sõnul ta ei 7 tea, kuidas metall autosse sai. Ta ei saanud aru, et see vargus on- mingi inimene pakkus tööd. Tunnistaja arvates Mertsin helistas tööandjale kui see rollerimees tuli, aga ta ei saanud tööandjat kätte. Metalli jäi kuuri alla veel ja tunnistaja ei tea, kes selle pidi välja vedama, raha pidi saama siis kui kuur tühi. Tunnistajal ei olnud Mertsiniga juttu sellest, et peab veel tagasi tulema. Raha pidi saama Mertsin selle inimese käest, kes tööd pakkus, ja Kittus arvas, et kui Mertsin raha saab, siis saab tema ka. Raha saamine pidi olema siis kui metall ära viidud. Jan Kittuse arvates tuli see inimene, kes tööd pakkus, üles leida ja küsida oma töötasu. Tunnistaja Kittuse arvates ju siis Mertsinil oli tööandja telefoninumber kui ta tööasja kokku leppis. Jan Kittus eitab metalli autosse panemist- tema ei ole midagi autosse pannud. Ta ei tea, palju töö eest pidi raha saama ja ei tea ka tööandjat. Tööd pakuti Heinole, kes kutsus appi, et on võimalus raha teenida. Tunnistajad R.Savolainen ja J.Kittus on üle kuulatud

§ 2871

lg.5 korras kui isikud, kes on samas kuriteos süüdi tunnistatud, kuid nad ei soovinud kasutada õigust ütluste andmisest keelduda. Nende tunnistajate ütlustes on omavahelised vastuolud erinevates detailides : kus saadi linnas kokku ja sõitma hakati, kas lepiti kokku, et Ragne tuleb pärast järgi ja viib nad linna. Ühetaoliselt kinnitavad nende tunnistajate ütlused, et teed sellesse kohta, kuhu sõideti teadis üksnes Heino Mertsin ja et rollerimeeste (tunnistaja xxxxxxxxxxxteise naabriga) tulles oli Ragne auto pagasnikus metalli- messingit, vist ka alumiiniumi. 12) Heino Mertsin andis ütlusi kohtuistungil 20.oktoobril 2016. Heino Mertsin andis seletuse, et turuvarblasena tööd otsides oli ta kella 6 paiku Tartus turu juures ja leidis tööd- keegi xxxxi nimeline pakkus lammutus- ja ehitustööd. Hoone tuli täiesti tühjaks teha- metall välja viia, hiljem uued aknad ja seinad panna. Esmaspäeval pidi tulema veoauto ja kraana, et hoonetest suurem metall välja tõsta ja metall minema viia. Tööpakkuja kohta ei küsi keegi rohkem midagi, oli Mertsinist noorem mees, kes sõitis tumeda Audiga. Töökoht oli linnast väljas xxxxxxxl, kus Mertsin käis tööpakkujaga tööd vaatamas ja kella 8 paiku oli juba Tartus tagasi. Mertsin pidi otsima abilised ja transpordi, millega käia ja pidi ise objektile tagasi minema. Ta hakkas linnas transporti otsima ja kui Ragne nõustus teda kohale viima, siis alles hakkas paarimeest otsima. Tööd oli kaheks päevaks. Tööandja (peremees) pidi raha maksma igal õhtul ja pidi sel päeval õhtupoolikul kella 4-ks järgi tulema. Ei tulnud, siis hakkas Mertsin otsima, kuidas linna tagasi saada, helistas Ragnele. Keegi teine ei oleks osanud sinna sõita ja raha ka ei olnud, et maksta. Sellepärast laskis Ragnel autoga hoovile sõita, et vaske ja alumiiniumi peale panna ja selle müügist Ragnele maksta. Mertsin ei saanud selle ajani arugi, et vargus on, kuni tulid naabrid ja küsisid, kas luba on. Tööandja lubas tal objektilt kaasa võtta neid asju, mis Mertsinil vaja on- vanu laelaudu näiteks, Mertsin arvas, et ju siis on luba igasuguseid asju kaasa võtta. Tööandja pidi andma ka kõik tööriistad, mis vaja on. Esimesel päeval polnud vaja midagi. Tööandja ei küsinud Mertsinilt telefoninumbrit ja Mertsin ka ei küsinud tööandja kontaktandmeid ega muid andmeid. Kohus leiab, et need Heino Mertsini ütlused on detailides vastuolus nii tunnistajate Savolaineni kui Kittuse ütlustega ja ei sobi kokku muudest tõenditest tuleneva teabega. Nii on vastuolus Mertsini ütlused, et ta helistas Kittusele peale lõunat, tunnistaja J.Kittuse ütlustega selle kohta, et Kittus ise helistas Mertsinile. Et 26.juulil 2013 helistas Jan Kittus Heino Mertsinile kell 9:48, seejärel H.Mertsin kell 12:29 ja kell 12:47 Jan Kittusele. Seejärel J.Kittus kell 13:39 H.Mertsinile ja kell 14:07 Mertsin Kittusele nähtub kõneeristusest ( tl.154 Ikd). Selline helistamiste jada ja omavaheline kontaktisolemine alates hommikust on vastuolus H.Mertsini ütlustega selle kohta, et ta esmalt otsis transpordi ja alles seejärel hakkas otsima paarimeest. 8 H.Mertsini ütlused selle kohta, et ta helistas Ragnele ja kutsus järgi (kui selgus, et peremees ei ilmu) on vastuolus tunnistaja J.Kittuse ütlustega selle kohta, et Ragne oli järgi kutsutud- juba siis Ragnele öeldud kui Ragne neid objektile viis- nii, et Kittus jõuaks Tartusse kella kuuesele bussile. Kõneeristustest (Ikd tl.154) nähtub, et Ragne Nädal on 26.juuli kell 18:03 ja 18:18 helistanud Heino Mertsinile, Heino Mertsin Ragnele helistanud ei ole. Ragne Nädal on helistamise ajal olnud Tartus (Maarjamõisa) masti piirkonnas. Seega on tõepärane, et Ragne järgitulemine lepiti kokku juba siis kui Mertsin ja Kittus objektile viidi ja Mertsini ütlused selle kohta, et ta hakkas järgitulijat otsima ja helistama alles siis kui selgus, et peremees ei tule, ei ole tõelevastavad. Heino Mertsini ütlused selle kohta, et majaomanik tõi hommikul ta objektile tumeda Audiga, on vastuolus tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustega selle kohta, et ta rääkis hoovil ühega meestest, tunnistaja osutab H.Mertsinile, kes ütles, et omanik tõi neid musta BMW-ga. H.Mertsini ütlused selle kohta, et Tartu turult tuli ta omanikuga objektile kella 6 paiku ja oli linnas tagasi juba kella 8-ks on vastuolus nende ütlustega, mida ta andis kohapeal politsei saabudes-et kella 9 paiku kohtuti turul tööpakkujaga (politsei patrullileht tl.148-151 Ikd). Kohus leiab, et Heino Mertsini ütlused sündmuse kulgemise kohta 26.juulil 2013 on vastuolus muudest allikatest pärinevate tõenditega ja osaliselt ümber lükatud objektiivseid andmeid sisaldavate tõenditega (kõneeristustega), mistõttu H.Mertsini ütlusi ei saa nende ebausaldusväärsuse tõttu tõendina 26.juuli 2013 kohta arvesse võtta. Lisaks sellele, et Heino Mertsini ütlused on vastuolus muude tõenditega ja ümber lükatud faktiliste asjaolude alusel, ei ole Heino Mertsini kirjeldus sündmuse kulgemise kohta eluliselt usutav. Olukord, kus nn turuvarblane viiakse objektile tööd vaatama, antakse talle vabad käed otsida ise liikumiseks transport, paarimees töötegemiseks ja luba viia objektilt endale kaasa, mis vaja, küsimatavahetamata mingeid kontaktandmeid, ei ole tõepärane. Kohus leiab, et Heino Mertsin on tema enda poolt välja mõeldud versiooni esitanud enda õigustamiseks, et vabaneda tema vastu esitatud vargusesüüdistusest, andmata seejuures mitte mingeid andmeid tema versiooni kontrollimiseks. KarS § 199 lg.2 p.7,8 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on: võõras vallasasi, selle ebaseadusliku omastamise eesmärk, toime panemine grupi poolt ja sissetungimisega. Süüteokatse KarS § 25 lg.2 järgi algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kohtule esitatud ja objektiivselt kontrollitud tõenditega on määratletav kogum ehk vara hulk, millele oli Heino Mertsini (ja kaaslaste) tegevus suunatud- see on metalli hulk, mis oli hoonetest välja veetud ja kuhjatud hunnikutesse. Kannatanu on selle metalli hiljem realiseerinud hinnaga rohkem kui 500 eurot ja kaalus umbes 2500 kilo. S.t., et varguse katse hõlmas vara vähemalt süüdistuses märgitud väärtuses (264 eurot) ja koguses (2 tonni). See metalli hulk oli äraviimiseks hunnikusse kuhjatud ja tunnistaja saabumise ajaks osa sellest autole laaditud. Varguse toimepanija ettekujutus oma teost oli: metall tuleb hoonetest välja tuua, transpordivahendile laadida ja ära viia (ära võtta). Sellise ettekujutuse tuvastamine Heino Mertsini kui toimepanija puhul on kohtule esitatud tõendite alusel osutunud võimalikuks. Metall on hoonetest välja toodud, osaliselt transpordivahendile laaditud ja lõpule viimata on äraviimine. Seetõttu jääb tegu lõpetamata süüteoks ehk katse staadiumi. 9 Süüteokatse karistatavuse selgitamisel (ehk piiritlemisel, kas tegemist on teoga, mis ulatub karistatava katseni ega jää mittekaristatavasse ettevalmistamisstaadiumi) tuleb abiks võtta subjektiiv-objektiivne ja muljeteooria. Subjektiivne teooria tähendab siin, et tuleb määratleda, missugune oli toimepanija ettekujutus oma teost. Uuritud tõendid tõendavad, et H.Mertsini ettekujutus teost oli, et metall tuleb hoonetest välja tuua, transpordivahendile laadida ja ära viia. Uuritud tõendid tõendavad, et H.Mertsin tegutses kavatsetult plaaniga vargus sellisel viisil täide viia. Fakt, et esemed olid laaditud autosse, kinnitab, et sellise tegevusega astus H.Mertsin üle sellestki piirist, mida ta ise kirjeldas kui omaniku poolt lubatut (et omanik käskis metalli hoonetest välja kanda). Sellega H.Mertsin väljus väidetava omaniku poolt seatud raamist ja manifesteeris selget omastamistahet, äravõtmistahet. See tähendab, et ei saa rääkida mingist omanikust ja tema juhiste täitmisest. H.Mertsin oli vahetult alustanud kavandatud süüteo- varguse- toimepanemist: ta oli varguse objektiks oleva metalli hoonetest välja kandnud. See on süüteokatse objektiivse koosseisu tunnus, seejuures piisav tunnus, et lugeda teo toimepanija jõudnuks ettevalmistavast staadiumist karistatavasse süüteokatse staadiumisse. Tegelikkuses oli H.Mertsin jõudnud veelgi kaugemale- ta oli varguse objektiks oleva metalli osaliselt juba transpordivahendilegi laadinud. Objektiivsele kõrvaltvaatajale jäi mulje, et pannakse toime välja kantud metalli vargust. Nii ütles ka tunnistajaxxxxxxxx Seega: tegemist on karistatava teoga- KarS § 25 lg.2-§ 199 lg.2 p.7,8 järgi. Sellise õigusliku hinnangu andmist võimaldavad kõik uuritud tõendid: tegemist oli H.Mertsinile võõra varaga, omanik xxxxxxxxxx ei olnud andnud talle luba selliseks tegevuseks. Ka H.Mertsinile endale teadaolevalt oli tegemist võõra varaga- ta ei oska meile nimetada omanikku ega õigustatud isikut. H.Mertsin ei eita, et hoonetest välja kantud metall ei kuulu talle. See metall on talle võõras vara. Samas ei tea ta ka nimetada, kellele see kuulub, isik, kellest H.Mertsin räägib kui omanikust on ka H.Mertsinile teadmata ja võõras. Seetõttu ei saa H.Mertsin kaitsta ennast väitega, et tal oli omaniku luba (korraldus), kuna omanikku ta meile nimetada ei osanud. Tõendamist on leidnud, et metalli omanik oli xxxxxxxxxk ja xxxxxxx ütlustega on ümber lükatud H.Mertsini ütlus, et oli olemas keegi õigustatud isik, kelle loa alusel ta tegutses. Sellist õigustatud isikut ei saanud olemas olla. Hüpoteetilises olukorras- kui selline isik oligi olemas- siis H.Mertsin võttis riski ja läks välja kandma metalli, mille väidetavat omanikku ta ei teadnud ei nime- ega nägupidi, ega ka muude identifitseerimist võimaldavate andmete järgi. See oli H.Mertsini kui varga risk. Teo toimepanija tahtlus, käesolevas asjas kavatsetuse vormis, oli suunatud kogu metallikogumile, mis oli hoonetest välja kantud. Ka H.Mertsin ise ja J.Kittus andsid ütlusi, mis kirjeldab nende teo piire ja tahtluse ulatust: et hoonetest tuli välja kanda kogu metall, metall tuli sorteerida. See on süüteokatse subjektiivne tunnus, mis määratleb teo ja tahtluse ulatuse. Et nii ka käituti, tõendavad fotod, kannatanu xxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxx ütlused. Autole jõuti sellest kogumist laadida väike osa- nende tahtest olenematutel põhjustel. Ei ole mingit õiguslikku ega faktilist põhjendust metallikogumi jagamisel kaheks nagu on esitatud kaitsja kaitsekõnes. Kogu äraviimiseks valmispandud metall on käsitatav kui ühest tahtlusest hõlmatud süüteoobjekt, mille hulgas erinevaid metallesemeid umbes 2 tonni väärtusega 264 eurot ja messingust, vasest ja alumiiniumist eraldi loetletud esemed väärtusega kokku 16,80 eurot. S.o. väärtuses, mis ei võimalda jäämist väärteo piiridesse. Tegu on toime pandud Heino Mertsini ja Jan Kittuse poolt, s.t. grupi poolt, kannatanu on kinnitanud, et tema hoonete sissepääsud olid suletud asendis, mis tähendab teo toimepanemist sissetungimisega. Ragne Savolainen (tol ajal nädal) aitas teo toimepanemisele kaasa 10 transportimisega sinna ja tagasi. Tegu jäi lõpule viimata toimepanijatest mitteolenevatel põhjustel- kohale tulid naabrid, kes teatasid omanikule ja politseisse. Seega Heino Mertsin pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja isiku kaasaaitamisel, sissetungimisega, s.o. KarS § 25 lg2- § 199 lg2 p7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Heino Mertsinile on esitatud süüdistus KarS § 183 lg.2 p.1, 2 järgi süüteo toimepanemises 26.03.2012.a. Sel kuupäeval oli KarS § 183 sõnastatud järgmiselt:

§ 289

lg.1 alusel xxxxxxxxxxo kohtueelses menetluses antud ütlused 26.03.2012 tl.115, kus tunnistaja andis ütlusi: kõigepealt helistas mulle Heino. See oli täna hommikul või lõuna paiku. Ta ütles, et tuleb üks pakk, röster, sellele tuleb järgi minna. Tunistaja kinnitas kohtuistungil (tl.41 pöördel IIkd), et jah nii oli, nad kordamööda helistasid. 2)tunnistaja xxxxxxxxd andis kohtuistungil 07.09.2016 ütlusi, et temale helistas xxxxxxxxxxx, kutsus kaasa, üks pakk, röster pidi tulema. Paki pidi kätte saama Tartu bussijaamast, Cargost. Bussijaama jõudnud, jäi tunnistaja välja ootama, xxxxxxxxxxxxläks sisse. Tunnistaja nägi läbi klaasi, et teenindaja andis xxxxxxx paki ja siis kohe xxxxx arreteeriti, ka tunnistaja võeti kinni , tehti narkotest. 3)xxxxxxxxxxxxkinnipidamise protokoll (tl.175-177 Ikd), milles fikseeritud 26.03.2012 kell 18:55 Cargobus teeninduspunkti ees xxxxxxxxxxx kinnipidamine, kinnipidamisel ära võetud OÜ Cargobus veoleping/arve, millel Saatja: Jan Kittus, telefon xxxxxxxx, saaja xxxxxxxxxxx. Võeti ära mobiiltelefon ja kileteibiga suletud pappkast, millel kirjed Saaja xxxxxxxxxxx, saatja Jan Kittus, pappkast pakendatud, pakend 3OVKP. 4)pakend 3OVKP vaadeldi (asitõendi vaatlusprotokoll tl.180-183 Ikd), selles pappkast kirjaga SEVERIN, kastis valge kahe avaga röster. Röster vaadeldud, avatud, eemaldatud otsapaneelid ja küljepaneelid. Ühe küljepaneeli sisemisel küljel kileteibi abil kinnitatud minigrip kilekotid, 11 milles hele pulbriline aine. Kileteipi ei eemaldatud, et mitte hävitada ekspertiisi teostamiseks vajalikke jälgi. Seetõttu pole võimalik kokku arvutada, palju minigrip kilekotte on teibi all peidus. Kilekottidel on musta markeriga kirjutatud tähised O ja R. Rösteri küljepaneel koos kileteibiga kinnitatud minigrip kilekottidega (Pakend nr . 1OVAV) ja pappkast rösteriga (pakend nr . 2OVAV) pakendati eraldi pakenditesse. Need tõendid tõendavad, et röster, milles kileteibiga kinnitatud minigrip kilekotid, saabus saadetuna Heino ja Jani poolt xxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxo suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud määrusega 04.06.2013 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (tl.178-179 Ikd). 6) OÜ Cargobus veoleping/arve, millel märgitud paki saatja Jan Kittus (telefon xxxxxxxxx) ja saaja xxxxxxxxxxx on vaadeldud (tl.184-186 Ikd), samuti vaadeldud ja kirjeldatud xxxxxxxxxxxlt ära võetud telefon (tl.187- 193 Ikd) nr. xxxxxxxxxxxxx IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxOn fikseeritud viimati valitud numbrid: 25.märtsil neli kõnet nimele “Jann” ja 26.märtsil üks vastamata kõne Jannilt. Janni telefoninumber on xxxxxxxxxxxx 7) Ekspertiisiakt n r. 12E-AN0321 (tl.194-195 Ikd), millega vormistatud narkootilise aine ekspertiisi käik ja eksperdiarvamus. Ekspertiisiks on esitatud pakendis nr . 1OVAV olev roosa pulber 12 minigrip kilekotis, mis on teibiga kinnitatud rösteri küljepaneelile. Roosat pulbrit oli kokku 6,10 grammi ja sisaldab 12% amfetamiinsulfaati, pulbris on 0,54grammi amfetamiini. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Selle keskmine ühekordne kogus ühele isikule on 130 mg ehk 0,13 grammi, keskmine kogus kümnele inimesele 1,3 grammi (tl. 196-197 Ikd). 8) Ekspertiisiakt n r. 12E-GE0339 (tl.7-12 IIkd) , millega on vormistatud 29.05.2012.a. läbi viidud DNA ekspertiisi käik ja eksperdiarvamus. Analüüsiks võeti xxxxxxxxxxx võrdlusproov, kaks proovi rösteri küljepaneelilt, viis proovi teibilt ja kuus proovi minigrip kilekottidelt. DNA analüüsi läbiviimise meetodid on uuringus nimetatud ja kirjeldatud, inimese DNA tüpiseerimise meetod, mida ekspertiisil kasutati, on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt , akrediteerimistunnistus n r. L

1. Ekspert on aktis esitanud erinevates proovides tuvastatud segaprofiilid, milles üheksas proovis on DNA analüüsil saadud täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. xxxxxxxxxxxxx pärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Kolmes proovis on DNA analüüsil saadud täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. xxxxxxxxxxxxx pärinev bioloogiline materjal ei ole seostatav nendega. Neil põhjustel xxxxxxxxxxxxx pärineva bioloogilise materjali sisaldumis/mittesisaldumise suhtes tõepära arvutusi läbi ei viidud. Ühest proovist (A121801)võetud materjalis on ilmsiks tulnud suhteliselt suur arv alleele, mistõttu ei ole see proov usaldusväärselt kasutatav. Ekspert esitab selgistused (tl.11-12 IIkd) aktis kasutatud mõistetele ja sõnastustele, mille hulgas mõiste “DNA täisprofiil” tähendab, et alleelid on ilmsiks tulnud kõigs uuritud lookustes, s.t. igas lookuses on ilmsiks tulnud vähemalt üks alleel. 9)Ekspertiisiakt nr . 12E-GE0714 (tl.198-203 Ikd), millega on vormistatud 10.08.2012 läbi viidud DNA ekspertiisi käik ja eksperdiarvamus. Analüüsiks võeti Heino Mertsini võrdlusproov ja Jan Kittuse võrdlusproov, mis on eelnevalt analüüsitud ja kantud Riiklikusse DNA registrisse. Ekspert viis läbi tõepära suhte arvutused ja esitab DNA analüüsi tulemused, kasutades vastavat tarkvara. Ekspertiisiaktis nr. 12E-GE0714 on kirjeldatud ja ekspert on andnud arvamuse 11 erineva DNA proovi kohta, hinnates leitud bioloogilise materjali pärinemist Heino Mertsinilt ja Jan Kittuselt. Eksperdi poolt 12 püstitatud hüpoteeside tõepära suhete järgi on kahes proovis ( üks proov teibilt ja üks proov minigrip kilekotilt) leiduv bioloogiline materjal pärit Heino Mertsinilt ja Jan Kittuselt, kahes proovis (üks proov teibilt ja üks proov teibilt) leiduv bioloogiline materjal on pärit Heino Mertsinilt, kuid kindlalt ei saa välistada Jan Kittuse bioloogilise materjali esinemist, kahes proovis (üks proov teibilt ja üks proov minigrip kilekotilt) sisaldub Heino Mertsini bioloogiline materjal, kuid Jan Kittuse materjali kohta usaldusväärseid järeldusi teha ei saa, kahes proovis (üks proov minigrip kilekotilt ja üks proov minigrip kilekotilt) sisaldub Heino Mertsini bioloogiline materjal, kuid Jan Kittuse oma ei esine. Ühes proovis (rösteri küljepaneelilt) sisalduv bioloogiline materjal pärineb Jan Kittuselt, kuid Heino Mertsinilt pärineva bioloogilise materjali kohta usaldusväärseid järeldusi teha ei saa. Kahes proovis (üks proov minigrip kilekotilt ja üks proov minigrip kilekotilt) sisalduvas bioloogilises materjalis ei saa välistada Heino Mertsini bioloogilise materjali sisaldumist, kuid Jan Kittuse materjali sisaldumise kohta usaldusväärseid järeldusi teha ei saa. Sellise ekspertiisi tulemused tõendavad, et leitud bioloogilise materjali hulgas on 10s proovis (11-st) Heino Mertsini materjal, s.t. ühes proovis Heino Mertsinilt pärinevat materjali ei ole, kuid Jan Kittuselt pärinevat materjali ei ole kuues proovis, samal ajal kui neis proovides on Heino Mertsini materjal. 10)Jan Kittus andis selle süüteoepisoodi kohta seletuse kohtuistungil 22.09.2016, et ta sai amfetamiini Tallinnas venelaste käest. Ta oli Tallinnas Mertsiniga ehitustöödel ühe tööandja juures märtsis
2. Kunagi siis xxxxx helistas talle, tahtis veidi amfetamiini saada. Tunnistaja lubas teada anda, kui on võimalik saada. Mõned päevad edasi oli ta Heinoga tuttava tüdruku juures kui ta helistas ühele venelasele, et amfetamiini saada, 5 grammi. Talle lubati, ta sõitis üksi Lasnamäele, sai 5 grammi ainet kellegi xxxxxxxxi käest, maksis 500 krooni. See oli pakendatud ühte suurde minigrip kotti. Siis läks tüdruku juurde tagasi. Tal oli varem juba saadud Heino Mertsinilt minigrip kotte. Mõne päeva pärast kui tüdruk tahtis oma rösterit ära visata, küsis Kittus selle endale. Ta läks rösteriga oma korterisse. Mõni päev edasi küsis ta töö juures Heinolt teipi, 5 cm laia, ehitusel kasutatakse seda. Mertsin keris talle teipi limonaadipudeli peale, umbes 1,5-2 meetrit. Kittus läks koju, kruvis rösteri mõlemad küljed lahti, tegi aine kaheks, pani kahte kotti, ühte vähem, teise rohkem, ja pani teibiga rösteri külje külge, rösteri sisse. Kottidele kirjutas ta mingid tähed, mis midagi ei tähendanud- Rja V või nii. Ta tõstis aine kahte väiksemasse kotti lusikaga silma järgi ja kolmandasse kotti, mis talle endale jäi, jäi ka natuke ainet. Ühe koti pani teibiga rösteri ühele küljele ja teise koti teibiga rösteri teisele küljele. Siis kruvis rösteri küljed kinni, pani karpi ja karbi teibiga kinni. Viis rösteri Cargobusi ja helistas xxxxxxe, et pakk jõuab kohale sel kellajal, võtku ära. Kohtu nõusolekul avaldas prokurör tunnistaja ütluste usaldusvääruse kontrolliks

§ 289lg.1 alusel Jan Kittuse ütlused 11.12.2012.

Tunnistaja Jan KIttus eitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selle kohta, et xxxxxxxxxxx ise helistas talle öeldes, et tal on inimene kelle käest ainet saada. Ta ei tea, kuidas see nii kirja saanud on. Jan Kittus eitab ka seda, et aine pakkimine rösterisse toimus samal päeval selle saamisega ja samas korteris, kus olid tüdrukud ja Heino. Prokuröri küsimusele, miks ei ole Jan Kittus rääkinud kohtueelsel uurimisel midagi teibi ümber pudeli kerimisest vastab J.Kittus, et ju siis uurijad ei küsinud nii täpselt. Kaitsja arvates ütlustes vastuolusid ei sisaldu. 11)Süüdistatav Heino Mertsin andis selle süüdistusepisoodi kohta ütlusi 20.10.2016, et ta ei ole omandanud koos Kittusega 2012.a. märtsis narkootilist ainet. Kui ta xxxxxx elas, oli tal alles vanu minigrip kotte. Kittus käis tal seal külas jaanuaris- veebruaris, ta nägi neid kotte ja Mertsin andis kotid Kittusele. Nii võis saada Mertsini DNA minigrip kottidele. Rösteri pakendi teibile võis Mertsini DNA saada nii, et Kittus küsis ehitusobjektil temalt teipi. Mertsin 13 tervet rulli ei andnud, vaid keris rullilt teibi limonaadipudeli peale. Ta pole varem teibi kerimisest rääkinud, keegi pole küsinud. xxxxxxxxxxxx ta teab, aga on täiesti võõras talle. Rösterist teab niipalju, et tema tuttav tüdruk tahtis selle ära visata, Kittus küsis selle endale. Mertsin ei tea, et xxxxx oleks talle kunagi helistanud ja ei tea ka, miks on temaga seotud nii minigripkotid, röster kui teip. Mertsin ei mäleta, et ta oleks rösteri karbist välja võtnud. Minigripkotid pani ta suuremasse kilekotti, sinna jäi Mertsini DNA peale. Kohus vaatles kohtuistungil kohtule esitatud asitõendeid- rösterit pappkastis (pakend 2OVAV) ja rösteri küljepaneeli, millel märgistatud DNA proovide võtmise kohad küljepaneeli siseküljel, märgistatud DNA provide võtmise kohad teibilt erinevatest kohtadest ja märgistatud minigrip kilekotid (pakend 1OVAV). Kõigi nende uuritud tõendites sisalduva teabe kõrvutamisel ja analüüsimisel jõuab kohus veendumusele, et Jan Kittuse poolt antud ütlused ja esitatud versioon selle kohta, kuidas tema üksi pakkis amfetamiini kahte väiksemasse minigrip kotti, kuidas kinnitas need kaks kotti rösteri küljepaneelide sisekülgedele, teipis kinni ja saatis xxxxxxx, kuidas teibi sai ta Mertsinilt, kes keris selle limonaadipudelile, ei ole kooskõlas muude uuritud tõenditega. Need ütlused on ümber lükatud asjas olemasolevate objektiivsete tõenditega. Nii on Jan Kittuse ütlused selle kohta, et ta pakkis amfetamiini kahte väiksemasse kilekotti ja kinnitas teibiga rösteri kummagi küljepaneeli siseküljele ühe koti, vastuolus asitõendi vaatlusprotokollis fikseerituga ja kohtuistungil nähtuga, et minigrip kotid olid üksnes rösteri ühe küljepaneeli siseküljel. Asitõendi vaatlusprotokollis ja fotodel fikseeritu lükkab ümber Jan Kittuse ütlused minigripkottide kinnitamisest mõlema küljepaneeli siseküljele. Ekspertiisiaktis nr . 12E-AN0321 fikseeritu- et rösteri küljepaneeli siseküljele oli teibiga kinnitatud 12 minigrip kilekotti- on vastuolus Jan Kittuse ütlustega selle kohta, et ta kinnitas kaks minigrip kotti, kruvis rösteri küljepaneelid kinni, pani rösteri karpi ja viis Cargobusi. Fakt, et Jan Kittus annab tegelikkusega vastuolus olevaid ütlusi nii kilekottide arvu kui ka nende paigutamise kohta tõendab, et ta ei tea neid asjaolusid. See tähendab, et ta ei olnud see isik, kes pakendas tema enda poolt kirjeldatud viisil amfetamiini minigripkottidesse ja kinnitas minigripkotte rösteri küljepaneeli siseküljele. Ekspertiisiaktist n r. 12E-GE0714 nähtub, et ekspertiisil püstitatud hüpoteesi, et teisel proovil teibil ja proovil minigripkotil O.2 leiduv bioloogiline materjal pärineb Heino Mertsinilt ja kahelt tundmatult isikult, tõepära suhe on 1,6x104 ja 3,6x104; hüpoteesi, et neis proovides leiduv bioloogiline materjal pärineb Heino Mertsinilt ja Jan Kittuselt, tõepära suhe on 8,6x1010 ja 5,8x

1. Esimeses proovis teibilt ja teises proovis teibilt on ekspert analüüsinud bioloogilise materjali pärinemist ja esitanud hüpoteeside tõepära suhted, mille järgi hüpotees, et bilooogiline materjal pärineb Heino Mertsinilt ja kahelt tundmatult isikult on 2,6x103 ja 9,6x103 tõepärasem kui hüpotees, et bioloogiline materjal pärineb kolmelt tundmatult isikult. Jan Kittuselt pärineva materjali sisaldumist ei saa kindlalt välistada, kuid tulemusi andnud lookustes on puudu üks või kaks alleeli. Viiendas proovis teibilt ja proovis minigripkotilt R.4 on hüpoteesi, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Heino Mertsinilt ja kahelt tundmatult isikult, tõepära suhe 2,5x104 ja 4,9x
2. Jan Kittuse bioloogilise materjali sisaldumise kohta neis provides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Proovis minigripkotilt R.1 ja minigripkotilt O.1 on hüpoteesi, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Heino Mertsinilt ja kahelt tundmatult isikult, tõepära suhe 8,7x105 ja 4,1x
3. Jan Kittuselt pärinev DNA profiil ei ole seostatav neist proovidest saadud DNA segaprofiilidega. 14 Rösteri küljepaneelilt võetud teisest proovist on saadud DNA profiil, milles Jan Kittuselt pärineva bioloogilise materjal sisaldumist ei saa välistada, Heino Mertsinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Hüpoteesi, et leitud bioloogiline materjal pärineb Jan Kittuselt ja kahelt tundmatult isikult, tõepära suhe on 1,5x
4. Proovides minigripkotilt R.2 ja R.3 ei saa kindlalt välistada Heino Mertsinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, kuid Jan Kittuselt pärineva materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Sellise ekspertiisi tulemustest järeldub, et võetud proovidest leitud bioloogilise materjali hulgas on 10-s proovis (11-st) Heino Mertsini materjal, s.t. ühes proovis Heino Mertsinilt pärinevat materjali ei ole, kuid Jan Kittuselt pärinevat materjali ei ole kuues proovis, samal ajal kui neis proovides on Heino Mertsini materjal. See tähendab, et narkootilise aine pakkimisega, s.t. edasiandmisega tegeles kindlasti Heino Mertsin ka selles osas, milles Jan Kittus ei tegelenud. Need objektiivsed tõendid lükkavad ümber versiooni selle kohta, et Heino Mertsin üksnes keris teipi töökohal ja et tema materjal võis sattuda minigrip kottidele ammuses minevikus. Seega on objektiivsete uuritud tõenditega ümber lükatud nii Jan Kittuse seletus narkootilise aine üksi pakkimise ja rösterisse paigutamise kohta kui ka Heino Mertsini seletus selle kohta, et ta ei ole narkootilise aine pakkimises Olavi Väikole saadetud rösterisse osalenud. Heino Mertsini osalemist eitavaid ütlusi käsitleb kohus kui valeütlusi oma vastutustest vabanemise eesmärgil. Kohus leiab, et Jan Kittuse ja Heino Mertsini seletus teibi kerimisest limonaadipudelile on seletus tegevuse kohta, mis on tehniliselt teostamatu ja seetõttu välistatud oma olemuselt. Uuritud tõendid tõendavad, et Heino Mertsin koos Jan Kittusega on olnud tegev narkootilise aine pakkimises ärasaatmiseks. Heino Mertsin ja Jan Kittus on tegelenud narkotilise aine Olavi Väikole saamise ja saatmisega koos ja ühise eesmärgiga. See tuleneb ka tunnistaja Olavi Väiko ütlustest selle kohta, et ta teab Heinot ja Jani seoses ühe asjaga- amfetamiini saamisega, ta rääkis telefonitsi nende mõlemaga ja tunnistajale arusaadavalt tegutsesid nad koos. Pakkimine ärasaatmiseks- selle eelduseks on, et narkootiline aine on käsutuses ja omanduses. Pakkimise eesmärk oli edasisaatmine (edasiandmine). Heino Mertsin helistas tunnistaja O.Väikole ja ütles, et tuleb pakk rösteriga. KarS § 183 lg.1 p.1,2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsed tunnused on: narkootiline või psühhotroopne aine, väike kogus ja… ebaseaduslik edasiandmine … või omandamine edasiandmise eesmärgil, isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS käsitletavas jaos sätestatud kuriteo. Uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et Heino Mertsin koos Jan Kittusega omandasid ühiselt Tallinnas 6,10 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 0,54 grammi amfetamiini eesmärgiga anda see edasi xxxxxxxxxxxxxx, pakkisid selle ja saatisd 26.03.2012.a. edasi Tartusse xxxxxxxxxxxxx. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin on narkootiline aine, mille keskmine kogus kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks on 1,3 grammi. Seega koguse 0,54 grammi puhul on tegemist narkootilise aine väikese kogusega NPALS § 31 lg.3 järgi. Heino Mertsin on isik, kes on varem toime pannud ja karistatud KarS § 184 lg.2 p.1,2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest Tartu Maakohtu otsusega 25.02.2010.a. 15 Seega Heino Mertsin pani toime narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise edasiandmise eesmärgil ja edasiandmise grupi poolt, olles isik, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, seega pani toime KarS § 183 lg.2 p.1 , p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ehkki käesoleval ajal on KarS § 183 lg.2 p.1,2 sõnastus mõnevõrra muutunud, ei too see kaasa muutusi Heino Mertsinile esitatud süüdistuse kvalifikatsioonis. Süütegu on H.Mertsini poolt toime pandud otsese tahtlusega, ta on varem selleliigilise kuriteo eest karistatud ja teadlik narkootilise aine käitlemise keelatusest. Heino Mertsin tuleb temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ja mõista karistus. Õigusvastasust välistavad asjaolud mõlema süüteoepisoodi puhul puuduvad. KARISTUSE KOHALDAMINE Heino Mertsin tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg.2- § 199 lg.2 p.7, p.8 ja § 183 lg.2 p.1,2 järgi ja mõista karistus vastavalt süüdistatava süüle, mille hulgas kohus arvestab toime pandud kuriteo raskust, laadi ja vastavalt võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Heino Mertsini käitumises vastutust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 loetelust ei esine, samuti puuduvad vastutust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi. Kohus leiab, et varguse katse, milles kohus H.Mertsini süüdi tunnistab, on toime pandud kavatsetult, läbimõeldud plaaniga, kaasates teist isikut ja kaasaaitajat. Varastada kavatseti kogu hoonetes olev metall. Süütegu jäi lõpule viimata, kuna kohale tulid naabrid, kes teatasid omanikule ja politseisse. Seetõttu jäi kannatanule kahju tekkimata. Just seetõttu hindab kohus Heino Mertsini süüd varguse katses keskmisest väiksemaks. Süüdistuses KarS § 183 lg.2 p.1,2 järgi hindab kohus Heino Mertsini süüd samuti keskmisest väiksemaks. Omandatud ja edasiantud narkootilise aine kogus moodustas vähem kui pool väikese koguse maksimaalsest võimalikust määrast. Heino Mertsin on varem Kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Viimane karistus on talle mõistetud Tartu Maakohtu 25.02.2010.a. otsusega KarS § 184 lg.2 p.1 alusel, karistuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud 24 päeva vangistust. Selle reaalse vangistuse ärakanmdiselt vabanes Heino Mertsin ennetähtaegselt 13.09.2011.a. elektroonilise järelevalve alla ja katseajaga kuni 12.detsember 2013.a. (Tartu Maakohtu määrus 02.09.2011 tl.241-244 Ikd). Ennetähtaegsel vabastamisel määras kohus Heino Mertsinile muu hulgas kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, mitte viibida seltskonnas, kus on narkootilise aine tarvitajaid. Kohus on eespool tuvastanud, et Heino Mertsin pani KarS § 183 lg.2 p.1,2, järgi kvalifitseeritava teo toime 26.03.2012.a., s.o. umbes viis kuud pärast ennetähtaegset vabanemist ja ajal, mil tema suhtes kehtis narkootiliste ainete tarvitamise ja selliste tarvitajate seltskonnas viibimise keeld. Varguse katse pani ta toime 26.07.2013.a . s.o. ajal, mil katseaja lõpuni jäi veel viis kuud. Seega on mõlemad uued kuriteod toime pandud eelmise kuriteo eest määratud katseajal ja rikkudes temale ennetähtaegsel vabanemisel määratud kohustusi. Eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa on 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör taotles karistuseks mõista vangistuse mõlema süüteoepisoodi järgi, millele liita 25.02.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, lõplikuks karistuseks 3 aastat 8 kuud 21 päeva vangistust. 16 Kohus leiab, et Heino Mertsinile tuleb mõista KarS § 183 lg.2 p.1,2 järgi karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 25 lg.2- § 199 lg.2 p.7,8 järgi mõista karistuseks 6 kuud vangistust, s.o. mõlema süüteo eest vangistus alla sanktsiooni keskmise määra. Mõistetud karistused tuleb liita KarS § 64 lg.1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat. Karistuste liitmisel KarS § 64 lg.1 alusel võtab kohus arvesse, et mõlema süüteo toimepanemisest on möödunud suhteliselt pikk aeg, mistõttu kohus ei liida karistusi täies ulatuses. Mõistetavaks liitkaristuseks saab 1 aasta 2 kuud vangistust. Mõistetava liitkaristuse hulka tuleb KarS § 68 lg.1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.07.2013-28.07.2013 (tl.170-171 Ikd) 3 päeva ja kohtumenetluses vahi all viibitud aeg 24.01.2016-27.01.2016 (tl.78-85 Ikd) 4 päeva, kokku 7 päeva. Liitkaristust on kanda 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust. Seda karistust tuleb suurendada KarS § 65 lg.2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Heino Mertsinile Tartu Maakohtu 25.02.2010.a. otsusega mõistetud karistusest 4 aastat 10 kuud 24 päeva vangistust on kantud 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust ja ärakandmata osa on 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel liitmisreegel on imperatiivne, lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi tuleb Heino Mertsinile mõista karistus 3 aastat 4 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 56 lg.2 korras märgib kohus, et Heino Mertsinile muuliigilise karistuse kui vangistuse mõistmine ei ole seaduslik ega põhjendatud. Heino Mertsini karistamine rahalise karistusega ei vastaks toimepandud süütegude raskusele, liigile ega toimepanija isikule- ta on mitmekordselt karistatud just samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Heino Mertsin taotles võimalust kohaldada temale üldkasulikku tööd. Sellise võimaluse andmine on välistatud KarS § 69 lg.1 sätetega, mis näeb ette üldkasuliku töö võimaluse juhuks kui mõistetav vangistus jääb alla kahe aasta. Käesoleval juhtumil on Heino Mertsinil eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust, s.t. pikem kui kaks aastat. Lisaks sellele- Heino Mertsin on juba ühel korral vabastatud tolle vangistuse kandmiselt- kui teda ennetähtaegselt vabastati. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud mõista karistuseks reaalne vangistus, millele liidetakse eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa. Heino Mertsinile on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis jääb muutmata kuni tema karistuse kandmisele ilmumiseni. Asitõendid Asitõendid on antud üle menetlejale (käesoleval ajal kohus). Asitõendid tuleb kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg.1, lg.3 p.1, p.2, p.4 alusel hävitada, jätta kriminaalasja toimikusse või tagastada omanikule. Menetluskulude jaotus

§ 180lg.

1 sätestab: süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse

§ 175lg.

1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 2 alusel 645 eurot; tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 528 eurot

§ 175lg.

1 p. 4 alusel, kriminaalasja toimikust koopiate tegemise kulu 1 euro (

§ 175

lg.1 p.5 alusel), tunnistajatasu xxxxxxxxxxxx ja Ragne Savolainenile kokku 38,56 eurot (

§ 175lg.1 p.2).

Asjas on tehtud ekspertiisikulusid kokku 2450 euro ulatuses, millest narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot (tl.195 Ikd), DNA ekspertiisi kulu 855 eurot (tl.206 Ikd) ja DNA ekspertiisi kulu 1539 eurot (tl.13 IIkd). Narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot on osaliselt 17 (1/3 ulatuses) jäetud otsustada xxxxxxxxxx väärteomenetluse käigus, osaliselt määratud Jan Kittuse kanda (Tartu Maakohtu otsus 19.08.2016 kriminaalasjas 1-16-7117). Kõik ekspertiisid on teostatud KarS § 183 lg.2 p.1,2, järgi kvalifitseeritava kuriteo menetlemisel, need on olnud vajalikud ja tulemuse saavutamiseks põhjendatult läbi viidud, seega tuleb nende kulude jaotus otsustada

§ 180lg.2 alusel Heino Mertsini ja Jan Kittuse vahel.

Kohus peab põhjendatuks, et Heino Mertsini kanda jääb ½ ekspertiisikuludest 2450 eurot (selle hulgast on juba välja arvatud xxxxxxxxxxx väärteomenetlusele langev osa), Heino Mertsini ekspertiisikulu on 1225 eurot. Kokku teadaolevad kriminaalmenetluse kulud seega 2436,56 eurot.

§ 180

lg.1, lg.3 alusel määrab kohus Heino Mertsini hüvitatavaks menetluskulu summas 2436,56 eurot ja mõistab selle H.Mertsinilt riigi tuludesse välja. Määrata, et Heino Mertsinil tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 2436,56 eurot. H.Mertsinil tuleb menetluskulude hüvitis kanda Rahandusministeeriumi vastavale arvele. Koos kohtulahendiga antakse Heino Mertsinile maksedokument

§ 159lg.3, lg.4 alusel, mis sisaldab maksete tegemiseks vajalikke andmeid.

Menetluskulude riigi tuludesse vabatahtliku tasumise tähtaeg (

§ 417lg.2) on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 18 19