3-14-85/50

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-85 Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R. K kaebus Justiitsministeeriumi vanglate relvastatud eriüksuse (RÜ) poolt 28.03.2011 tekitatud 8000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R. K Vastustaja –Justiitsministeerium, V. T Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulu poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.06.
3. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Vanglate relvastatud üksus toimetas 28.03.2011 R. K saatebussis Viru Vanglast Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuistungile (sõidu kestvus 1 t 40 minutit) ja tagasi ( sõidu kestvus 1 t ja 35 minutit). Kaebaja lukustati bussis eraldi ühekohalisse kambrisse, mille laius oli 0,6 m, pikkus 0,85 m ja kõrgus 1,49 m, kokku 0,51 m2 (tl 78). Ohjeldusmeetmena paigaldati talle käe- ja jalarauad. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. R. K esitas
6. jaanuaril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Justiitsministeeriumilt välja 8000 eurot hüvitist mittevaralise kahju eest, mis tekitati tema ebainimliku kohtlemisega ja inimväärikuse alandamisega. Kaebaja selgitas, et talle paigaldati keskelt jäigalt ühendatud käe- ja jalarauad, mis ühendati omavahel 1 ketiga. Ta ei olnud turvavööga kinnitatud, mistõttu järskudel manöövritel liikus ta vastu seina, mis oli talle valulik. Ta tundis meeleheidet, nördimust, muret, stressi, solvumist ja hirmu. Tema heaolu oli langenud. Polnud vajadust eriüksuse kasutamiseks ning korraga käe- ja jalaraudade kasutamiseks. Saatebussis viibis ta 4 t ja 30 minutit lukustatud üksikkongis, mille suurus oli 0,51 m
7. Kaebaja märgib, et alates 19.09.2007 kuni 05.03.2010 ei ole talle koos ega eraldi võetuna korraga käe- ja jalaraudu kohaldatud. Esimest korda kohaldati talle saatmisel koos käe- ja jalaraudu 05.03.2010, mille ta vaidlustas hüvitamiskaebuses haldusasjas nr 3-11-
8. Kaebaja märgib kaebuses, et tulenevalt EIK praktikast transporditingimuste kohta peab ta enda kohtlemist õigusvastaseks.
9. Vastustaja Justiitsministeerium on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole saatmisel rikutud ja tema inimväärikust ei alandatud. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebajat etapeeriti 28.03.2011 avalikkuse ja ajakirjanduse kõrgendatud tähelepanu all oleva kriminaalmenetluse kohtuistungile, kusjuures kaebajale oli esitatud mõrvasüüdistus ning teda ähvardas uus kriminaalkaristus, mis võis muu hulgas mõjutada kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalusi ja tähtaega. Kaebajat saadeti ühes etapibussis koos kahe teise eluaegset vanglakaristust kandva kinnipeetavaga, mis suurendas saatmise riske. Mitme kinnipeetava korraga saatmine on tavapäraselt suurema ohuriskiga. Arvestades, et sel korral saadeti korraga mitut ohtlikku kinnipeetavat, oli risk tavapärasest oluliselt kõrgem. Kusjuures kaebaja on suurt kasvu ja füüsiliselt tugev ning oli varem hoolimata käeraudadest etapibussist põgenenud. Jõhvi ja Tallinna vahemaa läbimine võtab tavapäraselt aega umbes kaks tundi. Liikumismarsruut kulgeb mööda avalikku maanteed, kus liiklesid samal ajal ka teised sõidukid. Liiklusega võib üldtuntud riskina kaasneda võimalus sattuda liiklusõnnetusse või liikumine võib olla häiritud tulenevalt teel aset leidnud liiklusõnnetusest. Mõlemad võivad tingida sõiduki liikumise aeglustamist või seismajäämist enne sihtpunkti. Samuti võib saatebussil tekkida tehniline rike. Eelnimetatud jms riskid võivad tuua kaasa vajaduse võtta saadetav kinnipeetav saatebussist välja. Väljaspool suletud vangla territooriumi toimuv kinnipeetava saatmise kestel avalikus ruumis autost väljavõtmine tingib kõrgendatud põgenemis- ja ametniku vastase ründe riski. Vanglateenistus tagas ühtlasi ühiskonna turvalisust. Saatemeeskonnaga ja saatebussiga ei olnud võimalik kõiki riske piisavalt maandada. Käesoleval juhtumil kohaldati ohjeldusmeetmeid VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 5 ning § 70 lg 1 alusel. Nende normide kohaselt on ohjeldusmeetmete kohaldamine kaalutlusotsus. Kaebajale käe- ja jalaraudade kohaldamisel kaaluti asjaolusid, mis on välja toodud Justiitsministeeriumi 25.03.2014 vastuses ja käesolevas vastuses. Vaidlusaluse toimingu ajal, so 28.03.2011, kehtinud vangistusseaduse redaktsiooni § 70 lõige 1 lause 2 andis aluse kasutada ohjeldusmeetmeid ka kinnipeetava saatmisel. § 70 lõike 1 lause 3 kitsendas ohjeldusmeetmete kasutamist saatmisel ja piiras jalaraudade kasutamist. Jalaraudu võis kasutada üksnes kinnipeetava saatmisel või tema vanglasisesel paigutamisel. Ükski vangistusseaduse säte aga ei keelanud kasutada korraga mitut ohjeldusmeedet. Ohjeldusmeetmete kasutamisel tuli lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Kaebaja on eluaegse vanglakaristusega karistatud kinnipeetav, kes on kahel korral kohtulikult karistatud saatmistel vahistatuna põgenemise eest 07.06.1996 ja 02.01.1997 kohtuotsustega. Kuigi nendest põgenemiskatsetest oli saatmise hetkeks möödunud üle kümne aasta, ei olnud vastustajal alust eeldada, et uus põgenemiskatse on täielikult välistatud. Asjaolu, et kinnipeetav ei ole pärast nimetatud põgenemisi rohkem saatmisel põgenenud, ei välista võimalust, et isik seda uuesti üritab. Käe- ja jalaraudade kohaldamist 28.03.2011 õigustasid individuaalne riskihinnang ning konkreetse juhu asjaolud: pikk 2 vahemaa, liiklusohud, kahe kinnipeetava etapeerimine ühes bussis, etapeerimine kohtuistungile, kus võis tõenäoliselt halveneda kaebaja olukord.
10. Kinnipeetavate saatmiseks kasutatava saatebussi üksikkambri suurust on Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus hinnanud haldusasjas nr 3-14-50790, kus kohtumenetluse pooleks oli Tartu Vangla. Kohtud hindasid olukorda, mis oli samasuguses saatebussis, kui kõnesolevas kohtuvaidluses. Kui Riigikohtu poolt otsuses nr 3-3-1-56-15 käsitletud etapibussi üksikkamber oli 600 mm lai ja 750 mm pikk (põrandapinda 0,45 m2), siis kõnesolevas asjas on ja haldusasjas nr 3-14-50790 oli ühekohaline kamber minimaalselt 600 mm lai ning 850 mm pikk (põrandapinda 0,51 m2). Kinnipeetava etapeerimine kestis haldusasjas nr 3-14-50790 kauem kui kõnesolevas haldusasjas. Kohtud asusid selles asjas seisukohale, et saatebussi kambri suurust ei saanud pidada inimväärikust alandavaks. Kohtute argumentidest lähtuvalt oleks õiguspärane ka ühekohalise kambri suurus käesolevas kohtuasjas. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-14-50790 jõustus 30.06.
12. Justiitsministeeriumi hinnangul on selge, et saatebussi kamber oli piisavalt lai (saatebussi kambri on vastustaja kirjeldanud oma 25.03.2014 vastuse nr 13-3/14-12803). Kaebajale oli tagatud saatebussi kambris pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga, ei saa sellises kambris saatmine põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Justiitsministeeriumi sellise lähenemisega nõustus ka Riigikohus otsuse nr 3-3-1-56-15 punktis
13. Ühekordne veidi üle kahe tunni kestnud etapeerimine kirjeldatud oludes ei alandanud kaebaja inimväärikust ei bussikongi mõõtmete alusel eraldivõetuna ega kogumis ohjeldusmeetmete kasutamisega. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kaebaja R. K hüvitamisnõue rajaneb väidetavalt põhjendamatul käe- ja jalaraudade ja relvastatud üksuse kasutamisel ning saatebussi lukustatud üksikkongis viibimisel, mille suurus oli 0,51 m2 4 t ja 30 vältel.
15. Selliste ohjeldusmeetmete kohaldamine või eriüksuse kasutamine on kaalutlusotsus. Kohtuistung, millel osalemiseks kaebaja Tallinna Ringkonnakohtusse viidi, oli avalikkuse suure tähelepanu all.
16. Kaebaja kui mitmete raskete kuritegude eest eluaegset vanglakaristust kandva kinnipeetava transportimisega kaasnevad olulised julgeolekuriskid, mida ei pruugi maandada vaid tema kambrisse lukustamine. Riske suurendas see, et lisaks kaebajale transporditi ka teisi eluaegseid vanglakaristust kandvaid kinnipeetavaid. Kaebaja on ise varasemaid põgenemiskatseid tunnistanud. Ka kaebaja individuaalne täitmiskava, milles kaebaja on määratletud kõrgohtliku isikuna, ei välista seda, et tema puhul võib esineda põgenemisoht. Sellises olukorras ei ole määrav, et kaebaja pole viimasel ajal agressiivselt käitunud või põgeneda üritanud. Ohjeldusmeetmete kasutamise õiguspärasus ei sõltu ka sellest, et kaebajat on enne ja pärast ilma raudu kasutamata transporditud perioodil 19.09.2007 kuni 05.03.
17. Sama süüasja erinevatele kohtuistungitele transportimisel võib julgeolukoht olla erinev. Samuti erineb kohtuistungile sõitmine istungilt naasmisest.
18. Kohus leiab, et ohjeldusmeetmete kasutamine oli põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus märgib, et isegi kui raudade kasutamine olnuks õigusvastane, ei olnud tegemist sellise raskusastmega kannatusega, mis kujutaks endast kaebaja inimväärikuse alandamist. Ka ei tekitanud raudade kasutamine kaebajale rahaliselt hüvitatavat tervisekahju. Seega halduskohus nõustub vastustajaga, et ohjeldusmeetmete 3 kasutamine kaebaja saatmisel 28.03.2011 oli põhjendatud. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja sellekohaseid põhjendusi korrata.
19. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole käeraudade ja muude ohjeldusmeetmete kasutamine vastuolus EIÕK art-ga 3 juhul, kui seda tehakse seoses seadusliku kinnipidamisega ning sellega ei kaasne ülemäärase jõu kasutamist ja ülemäärast avalikkusele eksponeerimist.
20. Meetmete kasutamisel tuleb arvestada ohtu, et isik põgeneb, käitub vägivaldselt või põhjustab varalist kahju (vt
21. jaanuari
22. a otsus Kashavelov vs. Bulgaaria, 891/05, p 38 ja viidatud kohtupraktika). Kaebaja ei ole väitnud, et teda oleks raudades ülemäära avalikkusele eksponeeritud. Käesolevas asjas ei ole tuvastanud ülemäärase jõu kasutamist ohjeldusmeetmete kohaldamisel.
23. Kinnipeetavate transporditingimuste õiguspärasuse kontrollimisel on EIK hinnanud kinnipeetavale tagatud isikliku ruumi suurust kogumis muude asjaoludega, sh valgustus ja ventilatsioon, kas igal kinnipeetaval on oma istekoht, reisi kestus ja kitsastes oludes toimunud transpordikordade arv (vt
24. juuli
25. a otsus M.S. vs. Venemaa, 8589/08;
26. jaanuari
27. a otsus Retunscaia vs. Rumeenia, 25251/04;
28. oktoobri
29. a otsus Yakovenko vs. Ukraina, 15825/06).
30. Nimelt tuvastas EIK EIÕK art 3 rikkumise asjas Yakovenko vs Ukraina olukorras, kus vaatluse all oli saateautodes ja raudteevagunites saatmine siis, kui suur hulk kinnipeetavaid viibis ühiste pinkidega kambrites ning kus sellisel juhul oli kinnipeetava kohta üksnes 0,3 – 0,4 m2 ruumi. EIK on oma 25.10.
31. a otsuse punktis 108 (asi Yakovenko vs Ukraina) leidnud, et eeldades valitsuse kasuks, et kaubikus oli kinnipeetava kohta 0,3 m2 ruumi, on see ilmselgelt vähem kui näevad ette CPT standardid. CPT on näiteks oma raportis CPT/Inf