) § 753 lg 1 kohaselt, vahekohtu otsust tunnustatakse Eestis ja täitemenetlus vahekohtu otsuse põhjal toimub üksnes juhul, kui kohus on otsust tunnustanud ja tunnistanud otsuse täidetavaks. Lg 2 kohaselt, kohus jätab vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistab vahekohtu otsuse, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks. See on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-142-15 p 15. 4. Käesoleval juhul jätab kohus avaldaja vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistab Tallinna Vahekohtu 16.03.2015 otsuse nr XXXXalljärgneval põhjusel. Vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus lahendatakse
Hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt (
lg 7) peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus peab vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kontrollima omal algatusel avalduse seadusele vastavust, sh seda, kas esineb alus tühistada vahekohtu otsus
lg-s 2 sätestatud alustel.
lg 2 kohaselt tuleb vahekohtu otsuse tühistamise eeldusi kontrollida ka vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses.
lg-st 3 järelduvalt tuleb kontrollida vähemalt neid aluseid, mida kohus peab tühistamismenetluses kontrollima ka omal algatusel.
lg 2 p 2 kohaselt kontrollib kohus tühistamismenetluses omal algatusel (või poole avalduse alusel), kas vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korraga või heade kommetega. See on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-186-15 p 12.
lg 2 p 1 järgi kohus tühistab vahekohtu otsuse poole avalduse alusel või omal algatusel, kui kohus teeb kindlaks, et vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus, mh siis, kui vahekohtu kokkulepe on tühine. Riigikohus on lahendis 3-2-1-150-14 p 14 asunud seisukohale, et lisaks
nõuetele tuleb kohtutel vahekohtu kokkuleppe kehtivuse hindamisel arvestada võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsiooniga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Kohus selgitab, et tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda võlga tsiviilkohtumenetluse korras. Käesolevas asjas sõlmis tarbija majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud laenuandjaga 09.04.2013 laenulepingu nr xxxx ja nõustus vahekohtu kokkuleppega nr xxxx , millega on majandus- ja 3 2-16-18928 kutsetegevuses tegutsev laenuandja jätnud laenu tagasimaksmise kohustuse rikkumise korral endale võimaluse pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu asemel vahekohtu poole (tl 35). Vastavalt isePankuri vahekohtu reglemendi punkti 5.3 järgi vahekohtu otsus on lõplik ja pooltele siduv ning ei kuulu edasikaebamisele. Punkti 5.9 kohaselt jõustub otsus otsuse tegemise päeval. Tallinna Vahekohtu 16.03.2015 otsuses nr XXXX puudub märge otsuse edasikaebamise võimalusest. Vahekohtu kokkuleppe nr xxxx punktist 1 nähtuvalt on laenulepingu lahutamatuks osaks vahekohtu kokkulepe. Laenulepingu jõustumise eelduseks on avaldus ja nõusolek kõikide laenulepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks Vahekohtus. Eeltoodut arvestades on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja võtnud tüüptingimusega tarbijalt võimaluse kaitsta oma õigusi kohtus, mistõttu on vahekohtu kokkulepe VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 10 järgi tühine. Heas usus tegutsev professionaalne laenuandja ei saa mõistlikult eeldada, et selline kokkulepe on tarbija huvides ja et tarbija igal juhul nõustuks jätma laenuandja otsustada küsimuse, kas nendevaheline vaidlus lahendatakse kohtus või vahekohtus. Kohus peab vajalikuks märkida, et alates 01.07.2015 sätestab
lg 1 p 3, et vahekohtu kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Kuna vahekohtu kokkulepe on tühine, tühistab kohus
5. Menetluskulud jäävad
6.
lg 4 kohaselt vahekohtu otsuse tühistamise määruse ja vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.