OÜ (registrikood xxxx) äriregistrist kustutamisest.
). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad Rahandusministeerium, võlgnik/ pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). ASJAOLUD 14.03.2017 esitas XxxxOÜ (registrikood xxxx) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 20.03.2017 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutine haldur esitas 04.04.2017 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varade väärtus on 2000 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 57 716,79 eurot. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda rahavoogude ebapiisav prognoosimine ja majandustegevuse riskide hindamine võlgniku tegevusalal muutunud majanduskeskkonnas, s.h käibekapitali puudus ja vähene müügikäive, mille arvelt ei ole suudetud tagada piisav kasumlikkus, et katta jooksvaid kohustusi. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda seega muu asjaolu
Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab ajutine haldur hiljemalt 2017.a märts, mil võlgniku majandustegevus lõppes, üürileandja ütles lepingu üles, töölepingud töötajatega lõpetati ning võlgnikul puudus igasugune võimalus oma majandustegevust jätkata. 05.04.2017 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi lisada ei soovinud, ajutise halduri tasu suuruse osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui 2 võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 500 eurot. raugemise vältimiseks Kohus määras 05.04.2017 kohtumäärusega XxxxOÜ (registrikood xxxx) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 24.04.2017 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme xxxx (isikukood xxxx). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et XxxxOÜ-l (registrikood xxxx) ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgniku vara väärtuseks on 2000 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 57 716,79 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 05.04.2017 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib
lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. 3 Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata võlgniku juhatuse liikme Xxxx. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Xxxx. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot (800 eurot + käibemaks 160 eurot= 960 eurot) ja kulude katteks 43 eurot (35,83 eurot + käibemaks 7,17 eurot= 43 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot (800 eurot + käibemaks 160 eurot= 960 eurot) ja kulude katteks 43 eurot (35,83 eurot + käibemaks 7,17 eurot= 43 eurot).
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotihaldur taotleb ajutise halduri tasu hüvitamist 476,40 euro (s.h käibemaks 79,40 eurot) ulatuses riigi vahenditest ja ülejäänud puuduvas osas nõusoleku korral juhatuse liikmelt Xxxxlt. Kuivõrd Xxxxei ole kohtule oma nõusolekut ajutise halduri kulude kandmiseks avaldanud, siis määrab kohus
lg 4 alusel halduri tasu ja kulutused 476,40 euro (s.h käibemaks 79,40 eurot) ulatuses hüvitamisele riigi vahenditest ja ülejäänud puuduvas osas s.o 526,60 euro (s.h käibemaks 87,77 eurot) ulatuses mõistab välja
lg 4 alusel võlgnikult.
lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.