← Eesti

3-14-51753/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2016; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-51753 Haldusasi OÜ Rimeeda kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.07.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/11553-10 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Rimeeda, lepinguline esindaja v.adv. Janek Väli; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
  2. Jätta kaebaja 15.01.2016 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ning kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata;
  3. Jätta kaebus rahuldamata Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.02.
  4. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Maksu- ja Tolliamet kontrollis 06.11.2012 korralduse nr 12.2-3/11553-1 alusel OÜ Rimeeda käibemaksu igapäevase arvestamise ja tehingute dokumenteerimise ning töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil - august
  7. Maksu- ja Tolliameti 11.07.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/11553-10 suurendati OÜ Rimeeda
  8. aasta augustikuu käibedeklaratsioonil ühendusesisest kauba soetust summas 66 364 eurot ja 07 senti ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 13 272 eurot ja 81 senti; vähendati
  9. aasta augustikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 14 146 eurot ja 22 senti; määrati tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 14 146 eurot ja 22 senti ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt vastavates summades 3 662 eurot ja 99 senti ning 992 eurot ja 77 senti. Määratud ja tagasi nõutav summa on maksuotsuse kohaselt kokku 18 801 eurot ja 98 senti (tl 48-57).
  10. OÜ Rimeeda esitas 13.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 11.07.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/11553-10 tühistamise nõudes (tl 6-10).
  11. Tallinna Halduskohtu 22.09.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 91-92). OÜ Rimeeda kõrvaldas kohtumääruses märgitud puuduse 22.09.2014 teatades, et on täiendava riigilõivu tasunud ja esitas ka tõendi (tl 97).
  12. Tallinna Halduskohtu 26.09.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 98). Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 28.10.
  14. Maksu- ja Tolliamet esitas 25.11.2015 kohtumenetluse kiirendamise taotluse (tl 168-169).
  15. Tallinna Halduskohtu 15.12.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 170). Tallinna Halduskohtu 03.02.2015 määrusega lükati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg edasi (tl 192). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  16. Kaebaja on seisukohal, et augustis 2012 on ta korrektselt arvestanud, deklareerinud ja tasunud kõik maksud. Vastustajal puudub alus nõuda või määrata juurde mistahes makse, sest vastustaja maksuotsuses tehtud järeldused on oletuslikud, tõendamata ja vastuolus vastustaja poolt kogutud tõenditega. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus ei vasta HMS § 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele, mistõttu tuleb maksuotsus tühistada.
  17. Kaebaja selgitab, et oli sunnitud ostma kaupa Eesti müüjalt, sest võlgnevuste tõttu olid ärisuhted välispartneritega rikutud. Vastustaja on teinud ennatliku ja põhjendamatu järelduse, et kuna kaebaja juhatuse liige Janek Raap on teinud koostööd Läti ja Leedu ettevõtetega, siis need ettevõtted olid valmis tarnima kaupasid ka kaebajale. Kaebajal on olnud välistarnijate ees korduvalt võlgnevusi ning mitmete arvete tasumine on hilinenud. Kaebaja oli sattunud nn. „musta nimekirja“ ning talle keelduti kaupa müümast või kui müüdigi, siis üksnes majanduslikult ebasoodsatel tingimustel. Olukorras kus kaebajal puudusid vahendid ettemaksu tasumiseks tarnelt, osteti kaup R Konstruktsioon OÜ-lt. Nüüdseks on võlgnevused tasutud ja tänaseks on ettevõtete vahelised suhted paranenud, kuid sellest asjaolust ei saa teha järeldust, et augustis 2012 oli kaebajal võimalus osta kaupu välisriikide müüjatelt. Maksuhaldur oleks pidanud uurima R Konstruktsioon OÜ-lt seoseid välistarnijatega, sest kaebajal puudub vastav informatsioon. Vastustaja oli teadlik, mis põhjustel kaebaja oli sunnitud ostma kaupasid R Konstruktsioon OÜ-lt, kuid vaatamata sellele on maksuotsuses tehtud vale järeldus. Maksuotsuses puudub põhjendus selles osas, kuidas tehingute tegemine välistarnijatega enne ja pärast uuritavat perioodi tõendab kaebaja ja R Konstruktsioon OÜ vaheliste tehingute näilisust.
  18. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et kauba tellis M. S. Antud juhul on kaebaja juhatuse liige kinnitanud, et tal puudus selline informatsioon. Vastustaja ei ole aga M. S. küsitlenud. Seega on tegemist menetlusnõuete olulise rikkumisega, mis mõjutas asja lahendamist. Asjas kogutud tõendid tõestavad tehingute tegemist välistarnijate ja R Konstruktsioon OÜ vahel. R Konstruktsioon OÜ tellis kaubad, sõlmis lepingud ja ka tasus kaupade eest. Seega on tõendatud, et R Konstruktsioon OÜ tegi välistarnijatega reaalseid ja kehtivaid tehinguid. R Konstruktsioon OÜ saatis kauba tootjatelt otse kaebajale, mis on tavapärane äritegevuses, et vähendada transpordi- ja laokulusid. Kauba transportimisel ei ole keelatud suhelda otse kauba saajaga ning praktikas on see ka tavapärane, sest ostjaga, kes ei ole saaja, suhtlemine võib põhjustada probleeme informatsiooni edastamisel. Kuna kaubad tellib äriühing, mitte isiklikult juhatuse liige, siis varasemal kontaktil ei ole tähtsust ja kauba 2 saatmisel on põhiliseks kriteeriumiks saaja maksevõimelisus. Kõik välistarnijad on kinnitanud, et kauba ostis R Konstruktsioon OÜ ja üksnes transpordi ehk kohaletoimetamise küsimustes oli kontaktisikuks kaebaja töötaja M. S., mistõttu antud juhul on tõendatud tehingute tegemine välistarnijate ja R Konstruktsioon OÜ vahel.
  19. Kaebaja selgitab, et nii tema kui R Konstruktsioon OÜ tegutsesid vastavalt müügilepingus kokkulepitule. D. Ganets oli R Konstruktsioon OÜ juhatuse liige ja viibis kauba saabumise ja maha laadimise juures, mis on tõendatud saatelehtedega. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et tegelikuks tellijaks oli ikkagi R Konstruktsioon OÜ, kes andis kaubad üle kaebajale.
  20. Kaebaja leiab, et ainuüksi sularaha väljavõtmine pangast ei viita ühelegi rikkumisele. Vastustaja ei ole esitanud Dmitri Ganetsile küsimusi sularahaga tehtud tehingute kohta. UAB Bodesa on oma vastuses maksuhaldurile kinnitanud, et kauba eest tasuti sularahas ja osaliselt pangaülekannetega. Kaebaja hinnangul puudub maksuotsustel ja R Konstruktsioon OÜ poolsel sularaha väljavõtmisel igasugune seos. Järelikult maksuotsus on ka selles osas põhjendamata ning vastustaja on tõenditele tuginenud valikuliselt. Samas ei ole vastustaja põhjendanud maksuotsuses, et kaebaja või tema juhatuse liige kontrollisid R Konstruktsioon OÜ-d. Järelikult on maksuotsus koostatud puudulikult ja selles puuduvad sisulised põhjendused.
  21. Kaebaja arvates on vastustaja asunud põhjendamatult seisukohale, et D. Ganets ütlused on mitteusaldusväärsed. Arvestades asjaolu, et tehingute ja ülekuulamiste vaheline periood oli ligi 8 kuud ja osapooled tegid mitmeid tehinguid, siis teatud erinevused tegelikkuses ja isikute ütluste vahel on põhjendatud. D. Ganets teadis kauba päritolu ja ta andis täpseid ütlusi tellimuste esitamise protsessi, kauba hinnastamise, transpordi ja tellimuste eest tasumise kohta. Üksikud eksimused faktilistes asjaoludes ei saa olla põhjuseks, et lugeda D. Ganets ütlusi ebausaldusväärseteks. Järelikult vastustaja oleks pidanud maksuotsuse koostamisel lähtuma ka D. Ganets ütlustest.
  22. Täiendavas 15.01.2016 seisukohas (tl 178-180) märgib kaebaja, et jääb oma kaebuse juurde ja esitas taotluse kuulata kohtuistungil tunnistajatena üle Dmitri Ganets ja M. S. ning juhatuse liige Janek Raap, samuti UAB Reimpex Kaunas juht V. J., UAB-s Bodesa töötaja A. M. ja Glaskon SIA müügijuht D. P. Samuti taotles kaebaja asja läbivaatamist kohtuistungil.
  23. Oma 26.01.2016 seisukohas (tl 189-190) märgib kaebaja, et tal on õigus taotleda maksumenetluses küsitletud isikute ülekuulamist ja vastustaja ei ole ka TsMS § 253 lg-s 1 nimetatud tunnistajate kirjaliku ülekuulamise aluste olemasolu vaidlustanud ega ümber lükanud. Samuti leiab kaebaja, et tema poolt esitatud UAB Reimpex Kaunas 16.02.2012 kiri on igati asjakohane tõend, selgitades, et maksumenetluses jäi tõend esitamata eeskätt seetõttu, et see ei olnud väljastatud maksuhalduri poolt kontrollitaval perioodil ning kaebaja ei osanud mõelda, et ka see võiks olla asjaga seotud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  24. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane, antud kehtiva seaduse alusel ja sellega kooskõlas, motiveeritud ning tugineb maksuotsuse koostamise hetkeks esitatud tõenditel, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.
  25. Vastustaja selgitab, et kontrolli käigus on tuvastatud, et kaebaja ei soetanud augustis 2012 R Konstruktsioon OÜ-lt kaupa, vaid ostis kauba ise Glaskon SIA-lt, Bodesa UAB-lt ja Reimpex Kaunas UAB-lt. Kaebaja kasutas R Konstruktsioon OÜ arveid üksnes maksueelise saamise eesmärgil. Kontrolli käigus kogutud tõenditest nähtub, et OÜ Rimeeda soetas kauba R Konstruktsioon OÜ-lt kallimalt, kui seda tegi R Konstruktsioon OÜ välistarnijatelt Glaskon SIA-lt, Bodesa UAB-lt ja Reimpex Kaunas UAB-lt. R Konstruktsioon OÜ arvelduskontolt nähtuvad sularaha väljavõtted, mis näitab, et seeläbi oli kaebajal võimalus teha äriühingust maksuvabasid väljamakseid. Kontrolli käigus 3 Glaskon SIA, Bodesa UAB ja Reimpex Kaunas UAB poolt esitatud tõendid näitavad, et OÜ Rimeeda suhtles hankijatega otse. Raske on uskuda, et äriühing (R Konstruktsioon OÜ), kes ei ole eelnevalt konkreetses valdkonnas tegev olnud, oskaks täpselt samadelt välistarnijatelt kaupa tellida, kui kaebaja seda eelnevalt oli teinud. Kasutades vahelülina Eesti äriühingut, kes kauba nii-öelda kaebajale müüs, kuid tegelikkuses reaalselt tehingus ei osalenud, sai kaebaja kauba eest tasutud sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud tõendeid selle kohta, et pidas korduvaid läbirääkimisi välisettevõtjatega ettevõtete vaheliste suhete parandamiseks, mistõttu jääb kaebaja selline väide paljasõnaliseks. Vastustaja hinnangul on piisavalt uuritud R Konstruktsioon OÜ ja väidetavate välistarnijate vahelisi seoseid. Suulisi seletusi on võetud R Konstruktsioon OÜ juhatuse liikmelt Dmitri Ganetsilt ning küsitud tehingupartneritest välisriigi hankijate kohta.
  26. Vastustaja möönab, et ei ole M. S. seletusi võtnud ja seda võib käsitleda uurimiskohustuse rikkumisena. Ent kontrolli jooksul kogutud tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et rikkumine ei ole niivõrd suure kaaluga, et oleks võinud kaasa tuua teistsuguse sisuga haldusakti andmise või üldse andmata jätmise, mistõttu ei anna selline rikkumine alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Isegi kui seletused M. S. oleks võetud, ei muudaks need Leedu ja Läti maksuhaldurilt saadud teavet ning dokumente, samuti kontrolli käigus pankadelt saadud pangakontode väljavõtteid ja Dmitri Ganetsilt ning Janek Raaplt saadud seletusi, mis üheselt kinnitavad maksuhalduri lõppseisukohti tehingute osas. Glaskon SIA, Bodesa UAB ja Reimpex Kaunas UAB esitatud tõendid näitavad kaebaja otsesuhtlust hankijatega.
  27. Vastustaja nõustub kaebajaga, et kauba saatja ja saaja suhtlus võib olla praktikas normaalne ja tavapärane, ent kontrolli käigus välisteabepäringu korras saadud infost selgus, et kaebaja töötaja M. S. suhtlus välistarnija Bodesa UAB-ga ei toimunud mitte kauba transportimisest, vaid konkreetsete toodete valmistamisest. Rahvusvahelise teabepäringu kaudu saadud CMR-idelt on aga näha, et kauba vastuvõtjatena on märgitud kas OÜ Rimeeda, Fenster Ehitus OÜ, OÜ Rimeeda töötaja A. T. või on vastuvõtja lahter märkimata jäetud. Seega ei ole kinnitust leidnud, et Dmitri Ganets oleks viibinud kauba saabumise ja mahalaadimise juures. Oma seletustes muutis Dmitri Ganets oma ütlusi seoses saatelehtede allkirjastamisega, väites alguses, et need allkirjastas Rimeeda OÜ töötaja M. S. ning hiljem, et need allkirjastas siiski tema ise. Samas saatelehtedel tema nime või allkirja ei kajastu.
  28. Vastustaja märgib, et maksuotsuses R Konstruktsioon OÜ kohta väljatoodud tähelepanekud kinnitavad maksuhalduri kontrolli käigus kogutud tõenditest selgunud asjaolusid kaebaja ja R Konstruktsioon OÜ vahel mittetoimunud tehingute osas.
  29. Vastustaja on seisukohal, et väited nagu oleks vahendaja juhatuse liige D. Ganets eksinud vaid üksikutes faktilistes asjaoludes, on ebakorrektne. Lisaks korduvatele ebaselgetele ja mitteusaldusväärsetele vastustele, on D. Ganetsi seletused kauba vastuvõtmise juures viibimisest vastuolus J. Raap seletustega, kes väitis, et D. Ganetsi asemel oli tarnekohas mõnikord ka kolmas isik.
  30. Täiendavas 25.01.2016 seisukohas (tl 185-186) palub vastustaja kaebaja tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata jätta ja täiendavalt esitatud tõendi so. UAB Reimpex Kaunas 16.02.2012 kirja käesoleva haldusasja juurde võtmata jätta. KOHTU PÕHJENDUSED
  31. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 11.07.2014 maksuotsust nr 12.23/11553-10 ja taotletud selle tühistamist. Eelnimetatud haldusaktist nähtuvalt kontrollis maksuhaldur 06.11.2012 korralduse nr 12.2-3/11553-1 alusel OÜ Rimeeda käibemaksu igapäevase arvestamise ja tehingute dokumenteerimise ning töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu tasumise õigsust
  32. aasta augustikuu maksustamisperioodi puudutavas osas. 4 Samuti kontrolliti eelnimetatud maksustamisperioodil töötasudelt või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensionining töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust. Maksuhaldur asus kokkuvõttes seisukohale, et kaebaja ei ostnud
  33. aasta augustis tegelikult kaupu R Konstruktsioon OÜ-lt, vaid soetas need ise Bodesa UAB-lt, Reimpex Kaunas UAB-lt ning Glaskon SIA-lt ja et osaühing deklareeris
  34. aasta augustikuu käibedeklaratsioonil tasumisele kuuluvat käibemaksu ettenähtust väiksemana jättes deklareerimata ühendusesisese kauba soetuse summas 66 364 eurot ja 7 senti ja deklareerides samal ajal R Konstruktsioon OÜ arvete pinnalt alusetult 14 146 euro ja 22 sendi suurust sisendkäibemaksu. Arvetest nähtuvalt soetati klaaspakette, aknalaudu, akanasuluseid ja metallarmatuure kogumaksumuses 84 877 eurot ja 38 senti, milles sisaldus käibemaks, mida maksuhaldur sisendkäibemaksuna ei aktsepteerinud. Vastavaid arveid on kajastatud kontrollakti punktis 1.1 olevas tabelis nr
  35. Nähtuvalt maksuotsuse punktist 1.2.4 kandis R Konstruktsioon OÜ talle tehtud 84 877 euro ja 38 sendi suurustest ülekannetest samal või järgmisel päeval raha üle Läti ja Leedu äriühingutele selliselt, et Bodesa UAB, Reimpex Kaunas UAB ning Glaskon SIA said osaühingult Rimeeda laekunud kogusummast ainult 79,4 %. Lähtuvalt seisukohast, et kaebaja ja R Konstruktsioon OÜ vahelisi majandustehinguid tegelikkuses aset ei leidnud ning arvestades asjaolu, et Leedu ja Läti ärihingutele maksti 84 877 euro ja 38 sendi suurusest summast üksnes 79,4 protsenti, arvutas maksuhaldur vastava vahe välja ning maksustas selle tulumaksuga, sest vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõikele 1 ning sama seaduse ja paragrahvi teise lõike punktidele 3 ja 5on taoliste väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga. Tulumaksu määrati summas 4655 eurot ja 76 senti. Sellekohane arvestus sisaldub maksuotsuse punktis 1.3.
  36. Määratud ning tagasi nõutav summa on vaidlustatud maksuotsuse kohaselt kokku 18 801 eurot ja 98 senti. See puudutabki sisendkäibemaksu ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Maksuotsuse koostamisele järgnevalt ei ole summade kujunemise või arvutuste osas menetlusosaliste vahel enam vaidlust olnud. Mis puutub haldusakti andmise õiguslikku alusesse, siis on vastustaja maksukorralduse seaduse asjakohastele sätetele piisavas ulatuses viidanud, mida kohus ei pea samuti vajalikuks eraldi üle korrata. Haldusakti andmise õigusliku aluse kui sellise osas ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid tegelikult ka esitanud. Vaidlus on pigem põhimõtteline, kusjuures kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et tehingud osaühinguga R Konstruktsioon olid mõeldud välismaalt toodud kaupade tegeliku soetamise varjamiseks ja sisendkäibemaksu tagasi küsimise võimaluse loomiseks. Kaebaja on seisukohal, et kaubad tellis ja ka tasus nende eest nimelt R Konstruktsioon OÜ ja et see on tõendatud ning põhjendab vahendaja kasutamist eelkõige sellega, et tal olid välismaiste äriühingute ees võlgnevused, mistõttu oleks võidud kauba müümisest ka keelduda. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on oma järeldustes eksinud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste erinevaid seisukohti hinnata ning vastavalt maksukorralduse seaduse § 150 lõikele 1 veel seda kas maksukohustuslane on maksusumma võimaliku valesti määramise osas omapoolse tõendamiskoormuse täitnud ja suutnud maksuhalduri järeldused ümber lükata või mitte.
  37. Kaebaja on esitanud 15.01.2016 taotluse mitmete tunnistajate ülekuulamiseks ning ühe Reimpex Kaunas UAB kirja haldusasja materjali juurde võtmiseks (tl 178-180). Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Antud juhul jääb tunnistajate ülekuulamise taotlus rahuldamata, sest see on esitatud liiga hilises menetlusjärgus, peale asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist. Tunnistajate ülekuulamise taotlust ei saa pidada ka sisuliselt põhjendatuks. Selles osas nõustub kohus maksuhalduri 25.01.2016 vastuväidetega, mis esitati seonduvalt tunnistajate ülekuulamise taotlusega (tl 185). Maksumenetluses lähtutakse üldreeglina dokumentaalsetest tõenditest ning tunnistajate ülekuulamine on pigem erandlik. Tunnistajate ülekuulamine ei saa olla asi iseeneses ning see võiks olla maksukohustuslaste vastavasisuliste taotluste ja maksuvaidluste puhul põhjendatud näiteks siis kui tunnistaja eeldatavate ütluste pinnalt tuleks vaidlustatud haldusakt ühtlasi ka tühistada. See võimalus omakorda peaks tunnistajate ülekuulamise 5 taotlusest selgelt nähtuma. Väidetav asjaolu, et Läti ja Leedu äriühingud ei olnud nõus
  38. aastal kaebajale ilma ettemaksuta kaupa müüma ja selle üle kinnitamine tunnistajana ei mõjutaks antud juhul maksuotsusega kindlakstehtut. See selgitaks üksnes kauba soetamisele suunatud tegevuse ettevalmistuslikku tausta, kuid ei lükkaks ümber maksuhalduri seisukohti selles osas, et vahendajal ei olnud tavapärast majandustegevust, et kauba transportimist korraldas kaebaja töötaja M. S. ja et ka muud tõendid viitasid kaebaja otsesuhtlusele nimetatud Läti ja Leedu äriühingutega. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et küsimused ei pidanud olema enne äriühingu juhatuse liikmele esitamist ilmtingimata kirjalikult fikseeritud ning sellelt pinnalt ei ole tunnistaja ülekuulamise taotlus põhjendatud. Olukorrast, kus äriühingu töötajalt jäävad maksumenetluse käigus kirjalikud seletused võtmata, ei saa samuti tuletada automaatselt seda, et vastava isiku peaks kohtus kindlasti üle kuulama. Nähtuvalt haldusasja kirjalikust materjalist ei saa antud juhul olla vaidlust selles, et kaebaja töötaja M. S. suhtles välismaiste äriühingutega ja korraldas (vähemalt) kauba transportimist ja vastuvõtmist OÜ Rimeeda tegevuskohas. Kaebaja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotlus ei ole samuti asjakohane, sest sellest ei nähtu, mida on soovitud võrreldes varasemaga täpsustada. HKMS § 64 lg 1 kohaselt tuleks taolisel juhul ka põhistada miks ei oleks saanud muul viisil tõendeid esitada. Vajalikke täpsustusi on võimalik vormistada ka näiteks kirjalikult ning esitada need seejärel haldusasja materjali juurde. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebaja 15.01.2016 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Mis puutub Reimpex Kaunas UAB 16.02.2012 kirja haldusasja materjali juurde võtmist, siis seda on kohus pidanud vajalikuks aktsepteerida ning nimetatud kiri on haldusasja materjali hulgas olemas. Vastustaja väitel ei saa seda küll vaidlusaluste tehingutega otseselt seostuda, kuid see on iseküsimus.
  39. Menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Maksuhaldur on analüüsinud maksuotsuses R Konstruktsioon OÜ tegevust ja seda nii
  40. aasta augustikuule eelnenud kui ka järgneva perioodi osas kuni äriühingu kustutamiseni käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtluse puudumise tõttu (p 1.2.2), nimetatud äriühingu juhatuse liikme seletusi, millest nähtuvalt ei mäletanud D. Ganets seonduvalt tehingutega mitmeid olulisi asjaolusid ja mistõttu pidas vastustaja neid ütlusi ebausaldusväärseteks (p 1.2.3), saanud rahvusvaheliste teabepäringute kaudu seonduvalt R Konstruktsioon OÜ ning Bodesa UAB, Reimpex Kaunas UAB ja Glaskon SIA vaheliste väidetavate tehingutega Leedu ja Läti maksuhaldurilt asjakohaseid vastuseid, millest ilmneb, et OÜ Rimeeda töötaja on olnud tehingute puhul kontaktisikuks ja et kauba mahalaadimine ja üleandmine toimus kaebaja tegevuskohas (p 1.2.5). Maksuhalduri kokkuvõtlikud järeldused on maksuotsuse punktis 1.
  41. Seejuures tuleb pidada tähenduslikuks asjaolu, et kaebaja on varasemalt ja ka
  42. aasta augustikuule järgneval perioodil teinud ise koostööd äriühingutega Bodesa UAB, Reimpex Kaunas UAB ja Glaskon SIA, mis viitab vahenduslüli teenuste kasutamise vajaduse sisulisele puudumisele, kusjuures väidetaval vahendajal ei olnud ka tavapärast majandustegevust, et kauba transportimist korraldas kaebaja töötaja M. S. ja et ka muud tõendid viitasid kaebaja otsesuhtlusele nimetatud Läti ja Leedu äriühingutega ning kauba vastuvõtmisega tegelesid osaühingu Rimeeda töötajad. Kohus nõustub vaidlustatud maksuotsuses antud hinnangutega tõenditele ja maksuotsuses väljendatud seisukohaga selles, et OÜ Rimeeda ja R Konstruktsioon OÜ vahelised tehingud toimusid maksueelise saamise eesmärgil ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailselt üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. OÜ Rimeeda on kaebuses eraldi viidanud SIA Glaskon, UAB Bodesa ja UAB Reimpex Kaunas vastustes toodud selgitustele, mille kohaselt kaebajaga kontrollitaval perioodil tehinguid ei toimunud ja et need tehti nimelt R Konstruktsioon OÜga ja et kauba eest tasus R Konstruktsioon OÜ. See aga vastustaja seisukohti ümber ei lükka. Antud juhul ei olnudki põhimõttelist vaidlust selles, et kauba eest tasus Läti ja Leedu äriühingutele formaalselt vaadatuna R Konstruktsioon OÜ, kuid seda kõike korraldas OÜ Rimeeda. Mõni üksik maksuhalduri argument eraldivõetuna ei pruugi alati olla selleks aluseks, mille pinnalt maksukohustus kindlaks määrata, kuid erinevate vastuolude taustal nende kogumis maksukohustuslase paljasõnalised väited vastustaja kompleksset käsitlust üldjuhul ümber ei lükka. Antud juhul ei lükka maksuhalduri 6 seisukohti ümber ka täiendavalt esitatud Reimpex Kaunas UAB 16.02.2012 kiri kaebajale, milles selgitatakse, et kauba tarnimine osutub võimalikuks alles peale ettemaksu kättesaamist. Selle kirja seos vaidlustatud haldusaktis nimetatud maksukohustusega ja selle kindlakstegemisega, on üldse minimaalne. Selles osas tuleb samuti vastustaja seisukohaga nõustuda.
  43. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.