lg 2 p 3, § 299 lg 1, § 345 lg 1 järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 1 150 päevamäära (1 päevamäär 50.46 eurot), s o 7569 eurot. 2. Mõista Deiw Rahumägi süüdi
lg 1 järgi ning karistada rahalise karistusega 50 päevamäära (1 päevamäär 50.46 eurot), s o 2523 eurot. 3.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista Deiw Rahumägile rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s o 7569 eurot.
lg 2 p 3 järgi õigeks.
MS § 274 lg 1 alusel, kuna D. Rahumägi tegevuses esinevad Maksukorralduse seaduse §-s 1531 sätestatud väärteo tunnused. Sama otsusega rahuldati taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt ja mõisteti välja riigieelarve vahenditest D. Rahumägi kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 5082 (viis tuhat kaheksakümmend kaks) eurot. Valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamine summas 1320 eurot jäeti otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Lisaks jäeti rahuldamata prokuröri taotlus riigi õigusabi tasu, s.o 288 euro, väljamõistmiseks D. Rahumägilt.
Rahumägile esitatud süüdistus alljärgnevas: Nõva vallavolikogu 18.05.2012 otsuse nr 16 „Vallavanemale mobiiltelefoni kõnelimiidi, ametiauto ja selle kütuselimiidi määramine“ p 2 kohaselt määrati vallavanema ametiautoks valla kasutuses olev mahtuniversaal Škoda Roomster, riikliku registreerimismärgiga 702 MKY, p 2.1 ametiauto kütuselimiidiks kehtestati 160 eurot kuus, p 2.2 kohaselt oli ametiauto kasutamise kohta kohustatud pidama sõidupäevikut, p 2.3 kohaselt tuli raamatupidamisel pidada kütuselimiidi arvestust kvartali lõikes ning kütuselimiiti ületava summa oli vallavanem kohustatud tasuma, p 2.4 kohaselt oli vallavanemale antud õigus kasutada ametiautot erasõitudeks. Nõva vallavanem D. Rahumägile oli Läänemaal Nõva vallas Nõva Vallavalitsuse poolt usaldatud kasutamiseks AS K tankla kütuse maksekaart, mille kasutamine oli aluseks AS K poolt Nõva Vallavalitsusele arvete esitamiseks ning millised arved Deiw Rahumägi omakorda kinnitas ja mis tasuti Nõva Vallavalitsuse rahaliste vahendite (vara) eest, kuid mille ülekulu ajavahemiku 01.01.2014 kuni 31.12.2014 a eest 828,458 euro ulatuses oli Deiw Rahumägi kohustatud vallale tasuma, mida ta aga ei teinud. Sellega pööras D. Rahumägi temale usaldatud võõra vara 828,458 euro suuruses summas ebaseaduslikult enda kasuks. Kohtuvaidluste käigus muutis prokurör süüdistust ja leidis, et kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud Deiw Rahumägi poolt temale usaldatud võõra vara omastamine 749,72 euro suuruses summas. 3
Rahumägile esitatud süüdistus selles, et tema Nõva vallavanemana on võltsinud Nõva vallavalitsuse sõiduauto Škoda Roomsteri reg märgiga 702 MKY jaanuar – detsember 2014.a sõidupäevikuid. Kriminaalmenetluse käigus oli tuvastatud, et Škoda Roomster riikliku registreerimismärgiga 702 MKY sõidupäevikutesse on eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2014.a kantud D. Rahumägi poolt tegelikkusele mittevastavad, s o valeandmed sõiduauto kasutamise ja läbitud vahemaade pikkuse kohta. Arvestades D. Rahumägi telefonikõnede (abonentnumber XXXXXXX) mastipiirkondasid, pangakaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX kasutamise asukohti, AS Ühisteenused parkimise infot ning Nõva vallavalitsuse AS K maksekaardi kasutamise ja Maanteeameti kiiruskaamerate andmeid, tema Soomes ja Rootsis viibimist, MTÜ Nelja Valla Kogu lähetusse saatmise ja koosolekute infot ning Regio interaktiivse kaardiandmete järgi vaadeldud ligikaudseid vahemaid, oli tuvastatud selged erinevused Deiw Rahumägi poolt Nõva valla raamatupidajale esitatud sõiduauto Škoda Roomsteri (702 MKY) sõidupäevikute andmetega.
Rahumägile esitatud süüdistus selles, et tema, koostades ja allkirjastades 2014 a eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas Škoda Roomsteri (702 MKY) 2014.a sõidupäevikud (sõidupäevik 01.01-31.01.2014, sõidupäevik 1.02-28.02.2014, sõidupäevik 1.03-31.03.2014, sõidupäevik 1.0430.04.2014, sõidupäevik 1.05-31.05.2014, sõidupäevik 1.06-30.06.2014, sõidupäevik 1.07-30.07.2014, sõidupäevik 1.08-31.08.2014, sõidupäevik 1.09-30.09.2014, sõidupäevik 1.10-30.10.2014, sõidupäevik 1.11-30.11.2014, sõidupäevik 1.1231.12.2014), millistesse kantud andmed ei vastanud tegelikkusele, esitas need tahtlikult eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul oktoober 2014 – märts 2015 Läänemaal Nõva vallas Nõva Vallavalitsuse finantsist-raamatupidaja SL-le eesmärgiga täita Nõva vallavolikogu 18.05.2012 otsuse nr 16 „Vallavanemale mobiiltelefoni kõnelimiidi, ametiauto ja selle kütuselimiidi määramine“ punktist 2.2 tulenev kohustus - pidada ametiauto kohta sõidupäevikut; näidata oma ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevusi ametisõitudena ning vabastada Nõva vallavalitsus kohustusest tasuda erisoodustusmaksu TuMS § 48 lg 8 sätestatud erisoodustuse hinna ülempiiri ulatuses ning omandada õigus tasuda erisoodustusmaksu vastavalt rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 lg 3 sätestatud ulatuses. MAAKOHTU OTSUS: Maakohus leidis, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud D. Rahumägi poolt 2014.a kütuseliimiti ületava rahasumma omastamistahte manifesteerimine ja seega
Kohus leidis, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et D. Rahumägile ei olnud teada, milline rahasumma kuulub hüvitamisele. Kuni tema poolt Nõva vallavalitsusele 1712,58 euro tasumiseni oli talle hüvitamisele kuuluva rahasumma teatanud volikogu revisjonikomisjon, D.Rahumägi sõnade kohaselt 1772 eurot ja valla raamatupidaja summas 749,72 eurot. Need summad erinevad üksteisest oluliselt. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millal täpselt nende summade tasumise kohustus D. Rahumägile teatavaks tehti. Raamatupidaja oli oma e-kirjadele lisatud tabelites ka korduvalt 2014.a arvutanud summad, mis tulnuks hüvitada D. Rahumägi poolt kui kütuse ülekulu, kuid 4 on selgunud, et need summad tegelikkusele ei vastanud, kuna maha olid arvestamata teiste tegevusvaldkondade sõitude kulud. Seega ei ole tõendatud, et raamatupidaja tegi D. Rahumägile korduvaid märkusi kütuselimiiti ületava summa tasumise kohta. Samuti on tuvastatud, et D.Rahumägile ei olnud antud tähtaega, millal ta peab kütuselimiit ületava summa vallale hüvitama. Ükski tunnistaja ei ole kohtus rääkinud, et D. Rahumägi oleks keeldunud ülekulu hüvitamisest, pigem väidavad tunnistajad, kes asjast teavad, et vallavanem oli nõus ülekulu hüvitamisega. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud D. Rahumägi poolt 2014.a kütuseliimiti ületava rahasumma omastamisahte manifesteerimine ja seega
Kohus, olles analüüsinud kohtule esitatud tõendeid leidis /otsuse lk 29/, et …. tõendamist on leidnud, et D. Rahumägi 2014.a Škoda Roomster sõidupäevikutesse kandis tegelikkusele mittevastavaid andmeid nii läbitud marsruudi kui läbisõidu kohta. D.Rahumägi pani toime ametiisikuna sõidupäevikute intellektuaalse võltsimise. Kohus lõpetas menetluse
Rahumägi tegevuses esinevad Maksukorralduse seaduse § 153 1 sätestatud väärteo tunnused ja selles osas tuleb otsus saata Maksu- ja Tolliametile väärteomenetluses kohtuvälise menetluse läbiviimiseks (Maksukorralduse seaduse § 162 lg 2 p 1 alusel). Kohus leidis, et D. Rahumägile esitatud süüdistuses esinevad maksusüüteo tunnused - vastavalt esitatud süüdistusele on D. Rahumägile süüks arvatud, et tema võltsis sõidupäevikuid, esitas enda poolt võltsitud sõidupäevikud raamatupidajale ja tema tegevuse tulemus või eesmärk oli - Nõva vallavalitsus vabanes kohustusest tasuda erisoodustusmaksu TuMS § 48 lg 8 sätestatud erisoodustuse hinna ülempiiri ulatuses ning omandas õiguse tasuda erisoodustusmaksu vastavalt rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 lg 3 sätestatud ulatuses, s.t, et maksukohustus vähenes. Kui isiku tegevuses seisnevad eriseadus(t)es sätestatud süüteo tunnused, tuleb tegu kvalifitseerida eriseaduse järgi. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Prokurör on vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses, taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega süüdistatava D. Rahumägi süüdimõistmist:
lg 2 p 3 järgi ning karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära (1 päevamäär 50.46 eurot), s o 5046 eurot.
lg 1 järgi ning karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära (1 päevamäär 50.46 eurot), s o 7569 eurot.
lg 1 järgi ning karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära (1 päevamäär 50.46 eurot), s o 2523 eurot.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest raskema karistuse suurendamist ja liitkaristuseks D. Rahumägile rahalise karistuse mõistmist 250 päevamäära ulatuses, s o summas 12 650 eurot.
Rahumägile kolmeks aastaks keeld töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik- 5 õiguslikus juriidilises isikus, kui talle on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Samuti taotleb prokurör mõista D. Rahumägilt välja riigituludesse riigi õigusabi tasu 288 eurot ning jätta menetluskulud – valitud kaitsjale makstud tasu – D. Rahumägi kanda. Ühtlasi taotleb prokurör mõista D. Rahumägilt välja süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral sundraha II astme kuritegude toimepanemise eest 705 eurot. Apellatsiooni põhjendused on järgmised: Kohus, olles analüüsinud kohtule esitatud tõendeid leidis /otsuse lk 29/, et …. tõendamist on leidnud, et D. Rahumägi 2014.a Škoda Roomster sõidupäevikutesse kandis tegelikkusele mittevastavaid andmeid nii läbitud marsruudi kui läbisõidu kohta. D.Rahumägi pani toime ametiisikuna sõidupäevikute intellektuaalse võltsimise.
lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisudega kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus.
lg 1 sätestatud süüteokoosseisudega kaitstavaks õigushüveks on küll dokumendi puutumatus ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäive. Ametialase, s o ametiisiku võltsimise puhul on vaadeldava sättega kaitstavaks õigushüveks ühtlasi ka riigi haldustegevus ja ametialase tegevuse õiguspärasus.
koosseis kujutab endast erinormi dokumendi võltsimise (§ 344) suhtes, mida eristab võltsimise üldkoosseisust subjekt, s o ametiisik. Sõidupäevik on ametlik dokument, mille pidamise kohustus tulenes Nõva vallavolikogu 18.05.2012 otsuse nr 16 „Vallavanemale mobiiltelefoni kõnelimiidi, ametiauto ja selle kütuselimiidi määramine“ p 2.2, mille kohaselt oli ametiauto kasutamise kohta kohustus pidada sõidupäevikut. Sellest tulenevalt oli vallavanemal D. Rahumägil kohustus käituda õiguspäraselt nii riigi haldustegevuses kui ka oma ametialases tegevuses. Sõidupäeviku korrektse täitmise eesmärk tuleneb ka Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1, mille kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. TuMS § 48 lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse TuMS § 48 lg-s 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. TuMS § 48 lg 4 p 2 alusel loetakse erisoodustuseks sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. D. Rahumägi, esitades Nõva valla raamatupidamisele teadvalt valeandmeid sisaldavad ehk intellektuaalselt võltsitud sõidupäevikud, tekitas olukorra, kus raamatupidamisel puudus selge ülevaade, millised on tema poolt tehtud ametisõidud ja millised erasõidud. Samas nähtub nendest sõidupäevikutest, et valdav osa sõitudest on märgitud ametisõitudena, mõned üksikud 19.07.2014, 16.08.2014, 30.08.2014, 06.09.2014, 20.09.2014, 06.10.2014, 20.10.2014 erasõitudena, kuid ka need isiklike sõitudena näidatud andmed ei vasta D. Rahumägi tegelikele viibimiskohtadele antud kuupäevadel.
Tulenevalt kriminaalõiguse teooriast ei ole nimetatud koosseisu seisukohalt oluline, et võltsitav või võltsitud dokument oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest 6 vabanemiseks. Seda seisukohta toetavad ka Riigikohtu lahendid 3-1-1-40-11 p 13 ja 3-1-1-96-16 p 20. Seega saab väita, et sõidupäevik on dokument, s o kirjalik akt, mis sisaldab isiku mõtteväljendust ja on selle esitamisel mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid. Erinevalt
käsitletud dokumendist ei ole
puhul oluline, et võltsitav või võltsitud dokument oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Ametialase võltsimisena on karistatav iga dokumendi tunnustele vastava kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Seega ei ole oluline, millisel eesmärgil seda tehti. Kuigi võltsitud sõidupäevikute esitamisega raamatupidamisele vabanes Nõva vallavalitsus erisoodustusmaksu tasumisest, ei oma see tähtsust
objektiivse koosseisu mõttes, vaid on järelm, mis kaasnes selliste sõidupäevikute esitamisega raamatupidajale, kes vastavat arvestust pidas. Kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist, et võltsitud sõidupäevikute koostamine ja nende esitamine raamatupidamisele oleks olnud D. Rahumägi eesmärgiks, et vältida erisoodustusmaksu tasumist. Nimetatud asjaolu ei kinnitanud ka raamatupidaja SL, kes kinnitas kohtus, et sõidupäevik oli oluline tuvastamaks, kas vallavanem kasutab sõidukit eesmärgipäraselt. Kuna sõidupäevikud esitati raamatupidajale SL-le suure hilinemisega, puudus tal võimalus tagantjärgi kontrollida, kas autot on kasutatud eesmärgipäraselt või mitte, seega arvestuse pidamisel ametija erasõitude, aga ka kasutatud kütuse üle lähtus ta konkreetsetest kannetest sõidupäevikus. Raamatupidaja selgitas, et sõidupäeviku pidamine oli oluline ka selleks, et pidada arvestust kasutatud kütuse üle, mida Deiw Rahumägi tankis valla kütusekaardiga ja mille eest vald tasus AS-le K esitatud arvete alusel. Nõva vallavolikogu 18.05.2012 otsuse nr 16 „Vallavanemale mobiiltelefoni kõnelimiidi, ametiauto ja selle kütuselimiidi määramine“ p 2.1 kohaselt kehtestati ametiauto kütuselimiidiks 160 eurot kuus, mille ületamise korral pidi sama otsuse p 2.3 kohaselt kütuselimiiti ületava summa tasuma vallavanem. Seega tulumaksuseadusest tuleneva maksuarvestuse funktsioon ei ole sõidupäeviku puhul primaarne. Pigem on see sekundaarne, mis tuleneb sellest, et antud sõidupäeviku vorm on kasutatav ka tulumaksuseaduse kohase erisoodustuse arvestamiseks. Süüdistuses on viide tulumaksuseadusele ja rahandusministri 13.01.2011 määrusele nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“. See on toodud välja vaid lisapõhjusena, kuna sõidupäevik kui dokument on oma vormilt ja olemuselt kasutatav ka maksualase dokumendina erisoodustuse arvutamisel. Seega on näidatud sellise dokumendi olulisust maksude arvestamisel ja
objektiivse koosseisu tunnusena, s o õiguste omandamise või kohustustest vabanemise võimalikkusena. Samas on kriminaalõiguse teoorias märgitud, et ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Õiguskäive on kahjustatud juba ainuüksi sellise dokumendi olemasoluga. Lisaks vajab märkimist, et sõidupäevikutesse olid kantud andmed, mis ei vastanud tegelikkusele, kuid ei saa väita, et kõik sõidud mis olid märgitud ametisõitudena olid tegelikkuses erasõidud, mille eest tulnuks tasuda erisoodustusmaksu. Kindlasti olid 7 (vähemalt enamik) sõidud eesmärgipärased ja seotud D. Rahumägi poolt oma vallavanema ülesannete täitmisega, kuid süüdistus on esitatud selles, et Deiw Rahumägi on kandnud sõidupäevikutesse sellised andmed, mis ei vasta tegelikkusele ehk andmed, mis olid kantud sõidupäevikusse ei kattu tema tegeliku viibimisega erinevates kohtades. Kuna sõidupäevikud esitas Deiw Rahumägi raamatupidajale suure hilinemisega, ei olnud võimalik tehtud sõite tagantjärgi selliselt selekteerida, et kuupäevaliselt välja tuua, kas tehtud sõit oli eesmärgipärane, s t ametisõit, või kasutas Deiw Rahumägi autot isiklikuks otstarbeks. Prokurör on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 338 p 3 mõttes, kui motiveerimata oma seisukohta on järeldanud, et D.Rahumägi poolt sõidupäevikute võltsimine ja nende samade võltsitud sõidupäevikute Nõva valla raamatupidajale esitamine kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega on D.Rahumägi toime pannud ühe teo, mis on kvalifitseeritud kahe erineva süüteokoosseisu järgi. Edasi on maakohus viidanud ja refereerinud tulumaksuseaduse, maksukorralduse seaduse ja karistusseadustiku sätteid. Kohus märgib, et süüdistuse ja kohtus uuritud tõendite pinnalt on kohus tuvastanud järgmise tegude jada – D.Rahumägi kirjutas sõidupäevikutesse tegelikkusele mittevastavaid sõidumarsruute ja sellega seoses ei vastanud tegelikkusele ka läbitud kilomeetrid; esitas võltsitud sõidupäevikud Nõva valla raamatupidajale ja lähtudes sõidupäevikutes olevatest andmetest ei ole Nõva vallavalitsus Deiw Rahumägi poolt sõiduauto Škoda Roomster kasutamise osas 2014.a erisoodustust maksnud /otsuse lk 31/. Apellant leiab, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused, millised on need tõendid, mis annavad aluse järeldada, et D.Rahumägi poolt sõidupäevikute võltsimine ja nende raamatupidamisele esitamine kujutab ühtset käitumist ning et selliste dokumentide raamatupidamisele esitamine oli kantud soovist vabastada Nõva vallavalitsus erisoodustusmaksu tasumisest. Kuna kohtuotsuses puuduvad põhjendused, millistele tõenditele tuginevad kohtu järeldused ja kuidas on kohtu siseveendumus selliselt kujunenud, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kohus lõpetas menetluse
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses põhjendusega, et D.Rahumägi tegevuses esinevad Maksukorralduse seaduse § 1531 sätestatud väärteo tunnused ja selles osas tuleb otsus saata Maksu- ja Tolliametile väärteomenetluses kohtuvälise menetluse läbiviimiseks (Maksukorralduse seaduse § 162 lg 2 p 1 alusel). Apellant ei nõustu sellise järeldusega, et D.Rahumägi käitumises võivad esineda MKS § 153-1 sätestatud väärteo tunnused. Kohtu poolt viidatud
-1 lg 1 sätestab maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise. MKS § 154 räägib muu hulgas maksuhaldurile valeandmete ja teadvalt ebaõigete dokumentide esitamisest. Käesoleval juhul ei esitatud võltsitud sõidupäevikuid mitte maksuhaldurile, vaid Nõva valla raamatupidajale. Sõidupäevikud ei ole ka need dokumendid, mida maksuhaldurile esitatakse (va kui maksuamet teostab kontrolli, seda aga ei olnud). 8 Kohus viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-60-07, kuid selles lahendis räägitakse juhtumist, kui võltsitud dokumendid esitatakse maksumenetluses maksuhaldurile. Ka
-1 kommentaarides (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2015, lk 920 komm p 7) on märgitud, et koosseis peab silmas maksuhaldurile andmete esitamata jätmist või valeandmete esitamist üksnes maksumenetluse selles etapis, mis eelneb maksusumma arvutamisele või määramisele. Käesoleval juhul maksumenetlust ei toimetatud ja maksuhaldurile valeandmete esitamise kohta puuduvad andmed. Võltsitud sõidupäevikute esitamine valla raamatupidajale MKS § 154 regulatsioonile ei allu, seega tuleb kohaldada
.
lg 1 süüteokoosseis ei hõlma võltsitud dokumendi kasutamist § 345 järgi, mistõttu tuleb Deiw Rahumägi käitumine kvalifitseerida nii
lg 1, s o ametialane võltsimine kui ka § 345 lg 1, s o võltsitud dokumendi kasutamine, järgi. Deiw Rahumägile esitatud süüdistust
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi tõendavad maakohtus uuritud järgmised tõendid: 1) Tunnistaja SL ütlused, kes kinnitas kohtus, et sõidupäevikud olid vigadega ja mitmel korral andis need tagasi D.Rahumägile. Samuti esitas Deiw Rahumägi need suure hilinemisega. Tunnistaja SL ütlusi kinnitasid ka tunnistajad IP, ÜK, RS ja TH, kes kinnitasid et sõidupäevikud esitati suure hilinemisega ja neis oli palju vigu. 2) Vaatlusprotokoll 08.01.2016, mis tõendab D.Rahumägi asukohta pangakaardi kasutamise ja sellega tasumise ajal 2014 a. /fikseeritud kaardiga maksmise aeg ja koht/ 3) Vaatlusprotokoll 20.01.2016, mis tõendab D.Rahumägi ja sularaha automaatide asukohta 2014 a maksete tegemisel sularaha automaatides /fikseeritud sularaha võtmise aeg ja koht, seega D.Rahumägi antud piirkonnas viibimine/. Nimetatud tõendid näitavad, et Deiw Rahumägi on füüsiliselt asunud muudes kohtades, kui seal, milline marsruut on märgitud sõidupäevikutes. Seega ei ole sõidupäeviku kanded tõesed. 4) Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 07.01.2016, mis tõendab D.Rahumägi ja tema kasutuses olnud abonentnumbri XXXXXXX asukohta ajavahemikul 08.01.2014 kuni 31.12.2014, samuti on välja toodud eristust läbivate tugijaamade aadressid. Nimetatud tõend haakub ka eelmiste tõenditega, s o vaatlusprotokollidega 08.01.2016 ja 20.01.2016, kus on kuupäevaliselt näha Deiw Rahumägi asukoht kui ta kasutas pangakaarti maksete tegemisel. Deiw Rahumägi kohtus sellele vastu ei vaielnud. 5) PPA teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse 14.01.2016 vastus nr 3.21/640-2 koos liikluskaamera fotodega sõiduki r/m 702 MKY osas. Nimetatud vastus tõendab sõiduauto Škoda Roomster reg märgiga 702 MKY asukoha fikseerimist 10.04.2014 kell 08:84: sõidupäevikus oli märgitud marsruut Vääna-Nõva-Vääna. Tegelikkuses on fikseeritud Škoda liikumine Laagri - Saku teel. 19.09.2014 kell 21:21: sõidupäevikus on märgitud marsruut Jäneda-Vääna. Tegelikkuses on fikseeritud Škoda liikumine Tallinn-Narva maanteel. 03.10.2014 kell 20:08: sõidupäevikus VäänaTallinn-Nõva-Vääna. Tegelikkuses on fikseeritud Škoda liikumine Tallinn-Narva maanteel. 04.10.2014 kell 11:08: sõidupäevikus on märgitud Vääna 0 km. Tegelikkuses on fikseeritud Škoda liikumine Narva-Tallinn maanteel. 6) Vaatlusprotokoll 22.02.2016 (liikluskaamerate asukohad Maa-Ameti kaardil) tõendab kiiruskaamerate asukohta, kus oli fikseeritud Škoda Roomster reg märgiga 702 MKY liikumine 10.04.2014, 19.09.2014, 03.10.2014, 04.10.
2. Deiw Rahumägi süüdistus
2.1 Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine Maakohus mõistis Deiw Rahumägi õigeks talle esitatud süüdistuses
Apellant ei nõustus Deiw Rahumägi õigeksmõistmisega. Nõva vallavolikogu 18.05.2012 otsuse nr 16 „Vallavanemale mobiiltelefoni kõnelimiidi, ametiauto ja selle kütuselimiidi määramine“ p 2 kohaselt määrati vallavanema ametiautoks valla kasutuses olev mahtuniversaal Škoda Roomster, riikliku registreerimismärgiga 702 MKY, p 2.1 ametiauto kütuselimiidiks kehtestati 160 eurot kuus, p 2.2 kohaselt oli ametiauto kasutamise kohta kohustatud pidama sõidupäevikut, p 2.3 kohaselt tuli raamatupidamisel pidada kütuselimiidi arvestust kvartali lõikes ning kütuselimiiti ületava summa oli vallavanem kohustatud tasuma, p 2.4 kohaselt oli vallavanemale antud õigus kasutada ametiautot erasõitudeks. Nõva vallavanem Deiw Rahumägile oli Läänemaal Nõva vallas Nõva Vallavalitsuse poolt usaldatud kasutamiseks AS K tankla kütuse maksekaart, mille kasutamine oli aluseks AS K poolt Nõva Vallavalitsusele arvete esitamiseks ning millised arved Deiw Rahumägi omakorda kinnitas ja mis tasuti Nõva Vallavalitsuse rahaliste vahendite (vara) eest, kuid mille ülekulu ajavahemiku 01.01.2014 kuni 31.12.2014 a eest 828,458 euro ulatuses oli Deiw Rahumägi kohustatud vallale tasuma, mida ta aga ei teinud. Sellega pööras Deiw Rahumägi temale usaldatud võõra vara 828,458 euro suuruses summas ebaseaduslikult enda kasuks. Kohtuvaidluste käigus muutis prokurör süüdistust ja leidis, et kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud Deiw Rahumägi poolt temale usaldatud võõra vara omastamine 749,72 euro suuruses summas. Maakohus leidis, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud D.Rahumägi poolt 2014.a kütuseliimiti ületava rahasumma omastamisahte manifesteerimine ja seega
Kohtu argumendid olid järgmised: 1) volikogu otsuse kohaselt ei olnud D.Rahumägil kui vallavanemal keelatud võtta maksekaardiga kuus kütust rohkem kui tema ametiautole volikogu otsusega kehtestatud limiit (160 euro eest kuus) ette nägi. Üle selle limiidi kasutatud kütuse pidi D.Rahumägi vallale hüvitama. 2) tõendamist on leidnud, et D.Rahumägi ületas Nõva vallavanemana
Süüdistuses on leitud, et D.Rahumägi manifesteeris omastamistahet sellega kui jättis kütuselimiiti ületava summa endale peale seda kui Nõva vallavalitsuse finantsistraamatupidaja SL oli teinud märkusi kütuselimiiti ületava summa tasumise kohta. Kohus leidis, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et D.Rahumägil ei olnud teada, milline rahasumma kuulub hüvitamisele. Kuni tema poolt Nõva vallavalitsusele 1712,58 euro tasumiseni oli talle hüvitamisele kuuluva rahasumma teatanud volikogu revisjonikomisjon, D.Rahumägi sõnade kohaselt 1772 eurot ja valla raamatupidaja summas 749,72 eurot. Need summad erinevad üksteisest oluliselt. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millal täpselt nende summade tasumise kohustus D.Rahumägile teatavaks tehti. Raamatupidaja oli oma e-kirjadele lisatud tabelites ka korduvalt 2014.a arvutanud summad, mis tulnuks hüvitada D.Rahumägi poolt kui kütuse ülekulu, kuid on selgunud, et need summad tegelikkusele ei vastanud, kuna maha olid arvestamata teiste tegevusvaldkondade sõitude kulud. Seega ei ole tõendatud, et raamatupidaja tegi D.Rahumägile korduvaid märkusi kütuselimiiti ületava summa tasumise kohta. Samuti on tuvastatud, et D.Rahumägile ei olnud antud tähtaega, millal ta peab kütuselimiit ületava summa vallale hüvitama. Ükski tunnistaja ei ole kohtus rääkinud, et D.Rahumägi oleks keeldunud ülekulu hüvitamisest, pigem väidavad tunnistajad, kes asjast teavad, et vallavanem oli nõus ülekulu hüvitamisega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud D.Rahumägi poolt 2014.a kütuseliimiti ületava rahasumma omastamisahte manifesteerimine ja seega
Apellant ei nõustu nende seisukohtadega Vastavalt Nõva vallavolikogu 18.05.2012 otsusele nr 16 „Vallavanemale mobiiltelefoni kõnelimiidi, ametiauto ja selle kütuselimiidi määramine“ p 2.1 ametiauto kütuselimiidiks kehtestati 160 eurot kuus, p 2.3 kohaselt tuli raamatupidamisel pidada kütuselimiidi arvestust kvartali lõikes ning kütuselimiiti ületava summa oli vallavanem kohustatud tasuma. Nõustuda ei saa kohtuotsuses märgituga, et Deiw Rahumägile teatas kütuselimiiti ületava summa volikogu revisjonikomisjon ja see summa ületas tunduvalt raamatupidaja SL poolt öeldud summast. 12 Vastavalt volikogu otsusele pidas ülekulu arvestust siiski raamatupidaja SL. Revisjonikomisjoni poolt arvestatud summa oli vaid arvestuslik, mille aluseks olid revisjonikomisjoni poolt kontrollitud sõidupäevikud, kuid sellest summast ei olnud veel maha arvestatud kulusid, millised raamatupidaja hiljem tegi. Samas leiab kinnitust, et Deiw Rahumägi oli teadlik võimalikust hüvitamisele kuuluvast rahasummast kütuselimiidi ületamise eest. Ebaõige on kohtu järeldus, et ei ole võimalik tuvastada, millal täpselt nende summade tasumise kohustus D.Rahumägile teatavaks tehti. Volikogu 18.05.2012 otsuses nr 16 oli kirjas, et arvestust peetakse kvartaalselt ja samuti informeeris raamatupidaja SL nii suuliselt kui saadetud meilide teel Deiw Rahumägi kütuselimiiti ületavast summast, saates alates 30.01.2014 e-kirja D.Rahumägile, kus tuletas meelde, et aruanne Škoda kasutamise kohta tuleb esitada iga kuu 5.kuupäevaks. Selline nõue tulenes ka Nõva vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja § 12, mille kohaselt tuli sõiduleht ja sõidupäevik esitada iga kuu 5. tööpäevaks raamatupidamisele. 05.02.2014 saatis raamatupidaja e-kirjaga faili „vvanema kütuselimiit 2014.xls“ Deiw Rahumägile. 08.07.2014 saatis raamatupidaja e-kirja koos failiga „vvanema kütuselimiit 2014.xls“ nii Deiw Rahumägile kui volikogu esimehele PK-le. 01.09.2014 saatis raamatupidaja e-kirja koos failiga „vvanema kütuselimiit 2014.xls“ volikogu esimehele PK-le ja Deiw Rahumägile, kusjuures e-kiri sisaldas järgmist : Saadan Teile jälle vallavanema kütuse kulu tabeli. 15.augusti seisuga on limiit ületatud 908.30 eurot. Palun leida lahendus või vallavalitsusele hüvitada näidatud summa! 22.01.2015 saatis raamatupidaja e-kirja koos failiga „vvanema kütuselimiit 2014.xls“ Deiw Rahumägile, kus on kirjas: Palun võta seisukoht, mida teha limiite ületavate summadega! Telefoni eest kuulub Sinu poolt maksmisele aasta arvestuses 1002,38 eurot, autokütuse eest 1759,78 eurot. Kokku siis 2762,16 eurot. Kuna kütuselimiidi osas oli arvestus kvartaalne, siis nendest e-kirjadest nähtub, et tasumisele kuuluvad rahasummad olid Deiw Rahumägile teada. Tekkinud lahkhelid summade suuruse üle tulnuks raamatupidajaga läbi rääkida, mitte aga ignoreerida saadetud meile. Seega on tõendatud, et raamatupidaja omalt poolt informeeris vallavanemat Deiw Rahumägi kui ka volikogu esimeest PK kütuselimiiti ületavatest summadest ja tegi D.Rahumägile korduvaid märkusi, et tuleb tasuda kütuselimiiti ületavad summad. Nõva vallavolikogu 18.05.2012 otsuses nr 16 ei olnud tõepoolest fikseeritud, milliseks kuupäevaks tuleb kütuse ülekulu vallavanema poolt vallavalitsusele tasuda. Arvestada tuleb aga seda, et alates veebruarist 2014 oli raamatupidaja vähemalt kord kvartalis informeerinud Deiw Rahumägi ületatud kütuseliimi summadest. Ka nn „objektiivsele kõrvaltvaatajale“ on selge, et vähemalt 2014 a lõpuks või 2015 a alguseks tulnuks vallavanemal Deiw Rahumägil võlguolev summa vallavalitsusele tasuda. Deiw Rahumägi tasus alles 21.12.2015.a, s o sisuliselt aasta hiljem, Nõva Vallavalitsuse arveldusarvele 1712,58 eurot selgitusega „sõidupäeviku tagasimakse“ ja sedagi alles pärast seda, kui 07.12.2015 toimetati Nõva vallavalitsuses läbiotsimine 13 ja 11.12.2015 esitati Deiw Rahumägile kahtlustus
Deiw Rahumägi selline käitumine annab aluse väita, et Deiw Rahumägi rikkus Nõva vallavolikogu 18.05.2012 otsuse nr 16 „Vallavanemale mobiiltelefoni kõnelimiidi, ametiauto ja selle kütuselimiidi määramine“ punkti 2.3, mille kohaselt oli vallavanem kohustatud tasuma kütuselimiiti ületava summa ning eiras Nõva vallavalitsuse finantsist-raamatupidaja SL sellekohaseid märkusi ületatud kütuselimiidi hüvitamisest ning seeläbi manifesteeris Deiw Rahumägi omastamistahte (jättis vara endale) ja pööras kütuselimiiti ületava summa tasumata jätmisega Nõva Vallavalitsuse vara, s o temale usaldatud võõra vara, kogusummas 749,72 eurot ebaseaduslikult enda kasuks. Asjaolu, et Deiw Rahumägi vabatahtlikult hüvitas tekitatud kahju ja seda suuremas summas kui ette nähtud, saab lugeda
Deiw Rahumägi näol on tegemist vallavanemaga ehk kohaliku omavalitsuse juhiga, kes valiti Nõva vallavolikogu 19.12.2013 otsusega nr 14 Nõva vallavanemaks. Talle kui vallavanemale kehtivad kõrgendatud eetilised ja moraalsed nõuded ning vallavanemalt eelkõige eeldatakse seadusekuulekat käitumist ja seismist valla huvide, s h finantshuvide eest. Apellant leiab, et maakohtus uuritud tõendid kinnitavad, et Deiw Rahumägi on toime pannud
Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2017 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega kuni 14.02.2017. Määratud tähtajaks esitas kirjaliku seisukoha kaitsja. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ei nõustu apellatsioonis esitatud väidetega ning taotleb maakohtu otsuse muutmata jätmist. Kaitsja vastuväited on järgmised, Menetluse lõpetamine süüdistuses
lg 1 ja
lg 1 järgi on põhjendatud Sõidupäeviku täitmise kohustus on tingitud erisoodustuse maksukohustusest Apellatsiooni seisukoht justnagu oleks sõidupäeviku pidamise nõue iseseisev kohustus, millel võib olla kokkupuuteid ka erisoodustuse maksukohustusega, on ebaõige. Sõidupäeviku täitmise nõue on otseselt tingitud erisoodustuse maksukohustuse arvestusest ning see on ka põhjus, miks Otsuse nr 2 punktis 2.2 nähti ette kohustus pidada ametiauto kasutamise kohta sõidupäevikut. Esiteks, TuMS § 48 lõiked 1-3 näevad ette, et tööandja, sealhulgas kohaliku omavalitsuse asutus, maksab tulumaksu töötajale, sealhulgas ametnikule, tehtud erisoodustustelt. TuMS § 48 lg 4 p 2 täpsustab, et erisoodustuseks on muuhulgas sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks. TuMS § 48 lg 8 sätestab, et 14 tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir on 256 eurot kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta; selle erisoodustuse hind määratakse vastavalt sõiduauto erisoodustusena kasutamisele valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras peetava arvestuse alusel; arvestuse puudumise korral võetakse maksustamisel aluseks hinna ülempiir. TuMS § 48 lõikes 8 nimetatud kord on kehtestatud rahandusministri 13.01.2011 määrusega nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“ (edaspidi Määrus nr 2). Määruse nr 2 § 1 lõikes 2 sätestatakse, et tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel võib pidada arvestust, milles näidatakse muuhulgas kuupäev, sõiduki spidomeetri alg- ja lõppnäit iga sõidukorra puhul ning sõidu eesmärk. Arvestuse pidamisel võetakse erisoodustuse maksukohustuse arvutamisel aluseks kas 0,20 eurot või 0,30 eurot kilomeetri kohta, mille osas sõidukit on kasutatud tööga mitte- seotud tegevuseks (Määrus nr 2 § 1 lg 3). Kui arvestust ei peeta, arvutatakse erisoodustuse tulumaks 256 eurolt kuus iga sõiduki, mida on kasutatud tööga mitteseotud tegevuseks, kohta (Määrus nr 2 § 1 lg 1). Erisoodustused maksustatakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga, kusjuures tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa arvutatakse erisoodus-tuse summa ja sellelt arvutatud tulumaksu summa kogusummalt (vt SMS § 2 lg 1 p 7). On tõsi, et TuMS § 48 lõikes 8 ja Määruse nr 1 §-s 1 ei kasutata väljendit „sõidupäevik“. Siiski on kohtupraktikas tööandja sõiduauto kasutamise kohta peetavat arvestust nimetatud läbivalt sõidupäevikuks (vt Riigikohtu 22.06.2009 otsus asjas nr 3-3-1-4309, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2007 otsus asjas nr 3-06-1976, p 11 ja 17.06.2010 otsus asjas nr 3-09-1999, p-d 15-19; Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2009 otsus asjas nr 3-08-1139, p-d 7-18; Tallinna Halduskohtu 19.11.2009 otsus asjas nr 309-773, p 24, 02.02.2010 otsus asjas nr 3-09-2127, p-d 16 ja 17 ning 11.10.2011 otsus asjas nr 3-10-2904, p-d 6 -10). Teiseks, Otsuses nr 16 nähakse sõidupäeviku pidamise kohustus ette just ametiauto, mitte näiteks mobiiltelefoni kasutamise suhtes. Seda vaatamata asjaolule, et arvestust tuli pidada nii ametiauto kui ka mobiiltelefoni kasutamise suhtes (vt Otsuse punktid 1, 2.1 ja 2.3). Seega kinnitab fakt, et ametiauto kasutamise suhtes tuli eraldi pidada sõidupäevikut, järeldust, et sõidupäevikut peeti erisoodustuse maksukohustuse arvestamiseks. Vastasel juhul jääb ebaselgeks, millega oli põhjendatud ametiauto kasutamise kohta sõidupäeviku pidamine? On märkimisväärne, et Apellatsiooni punktis 1.1 väidetakse, et maksuarvestus ei olnud Nõva valla sõidupäevikute pidamise puhul primaarne, kuid ei selgitata, millist eesmärki selle pidamine taotles või miks pidi sõidupäevikut üldse täitma? Kolmandaks, ka süüdistusaktis (lk 18 ja 43) väidetakse, et: „Kriminaal-menetluse käigus on tuvastatud, et Deiw Rahumägi on kandnud 2014.a sõidu-päevikutesse selliseid andmeid, mis ei ole sisult õiged. Võltsitud sõidupäevikute koostamise ja esitamisega vabanes Nõva vallavalitsus kohustusest tasuda erisoodustusmaksu TuMS § 48 lg 8 sätestatud erisoodustuse hinna ülempiiri ulatuses ning omandas 15 õiguse tasuda erisoodustusmaksu vastavalt rahandus-ministri 13.01.2011 määruse nr 2 lg 3 sätestatud ulatuses.“ Neljandaks, sõidupäeviku andmete alusel täidetakse tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustuse makse deklaratsioon (edaspidi TSD). TSD vorm on kehtestatud rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumis-pensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklarant-sioonide ja tõendite vormide kinnitamine“ (edaspidi Määrus nr 60). TSD vormi osa B ridadel 7 ja 8 deklareeritakse tasumisele kuuluv erisoodustuste tulumaks ja sotsiaalmaks vastavalt TSD lisale 4. TSD lisa 4 „Erisoodustused“ real 5 deklareeritakse tööandja vara (sealhulgas tööandja omandis või valduses oleva sõiduki) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö, ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks. Seega, kuigi sõidupäevikud on maksukohustuslase (Nõva vald) sisemised dokumendid, täidetakse neid üksnes erisoodustuse maksuarvestuse tarbeks ning sõidupäevikute andmete alusel koostatakse TSD deklaratsioon ning deklareeritakse maksukohustuslase erisoodustuse maksukohustus. Eelneva kokkuvõtteks on ebaõige Apellatsiooni (lk 3) väide: „Seega tulumaksuseadusest tuleneva maksuarvestuse funktsioon ei ole sõidupäeviku puhul primaarne. Pigem on see sekundaarne, mis tuleneb sellest, et antud sõidupäeviku vorm on kasutatav ka tulumaksuseaduse kohase erisoodustuse arvestamiseks.“ Sõidupäevikusse ebaõigete andmete kandmine ja sellise päeviku raamatu-pidamisele esitamine kahjustab riigi maksutulude laekumist ning tuleb seetõttu kvalifitseerida
Maakohus leidis Kohtuotsuses, et Deiw Rahumäe poolt sõidupäevikutesse ebaõigete andmete kandmises ja nende Nõva valla raamatupidajale esitamises esinevad MKS § 153-1 väärteo tunnused. Apellatsioonis (lk 5) ei nõustuta kohtu tõlgendusega, kuid ei esitata ühtegi põhjendust selle kohta, miks MKS § 153-1 ei ole asjakohane. Selle asemel analüüsitakse Apellatsioonis väga lühidalt MKS § 154 ja
Esiteks, MKS § 153-1 ja
Tegevus, mis on suunatud riigi maksutulude vähendamisele, on kvalifitseeritav vaid maksusüüteona kas
Seda põhjusel, et viidatud süüteod ja maksusüüteod on üld- ja erinormi vahekorras. Näiteks, MKS § 85 lg 1 järgi on maksudeklaratsioon maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. Kui maksukohustuslane kannab maksudeklaratsiooni ebaõigeid andmeid, esitab selle maksuhaldurile ja selle tulemusena väheneb isiku maksukohustus või suureneb talle tagastatav maksusumma, on sõltuvalt asjaomase summa suurusest tegemist kas
Seda järeldust ei mõjuta tõik, et ebaõigeid andmeid sisaldava maksudeklaratsiooni koostamine vastab võltsimise tunnustele ning et sellise 16 maksudeklaratsiooni maksuhaldurile kasutamise tunnustele. esitamine vastab võltsitud dokumendi Teiseks, Apellatsioonis (lk 3) väidetakse, et kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et võltsitud sõidupäevikute koostamisel ja raamatupidamisele esitamisel oleks olnud Deiw Rahumägi eesmärgiks vältida erisoodustusmaksu tasumist. Ühtlasi rõhutab Apellatsiooni esitaja, et
lg 1 seisukohalt ei ole oluline, et võltsitava dokumendiga omandatakse õigusi või vabanetakse kohustusest. Apellant jätab tähelepanuta, et Apellatsioonis taotletakse Deiw Rahumägi süüditunnistamist ka
Selle normi järgi: „Teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“ Apellatsioonist ei nähtu, milliste õiguste omandamist või millistest kohustustest vabanemist Deiw Rahumägi taotles, kui ta esitas raamatupidamisele ebaõigeid andmeid sisaldavad sõidupäevikud. Ühtlasi jääb arusaamatuks, millega on põhjendatud Deiw Rahumägi süüditunnistamine
Veelgi enam – süüdistusaktis lk 43 ja 44 väidetakse, et Deiw Rahumägi tegevus vastab
lg 1 kuriteole, kuna ta esitas võltsitud sõidupäevikud Nõva valla raamatupidajale eesmärgiga vabastada Nõva vald kohustusest tasuda erisoodustuse maksu erisoodustuse ülempiiri ulatuses. Seega esitatakse Apellatsioonis vastukäivaid seisukohti: ühelt poolt väidetakse, et võltsitud sõidupäevikute koostamisel ja raamatupidamisele esitamisel ei taotletud maksukohustusega seotud eesmärke, teiselt poolt taotletakse Deiw Rahumägi süüditunnistamist
Ühtlasi on ebaõige väide, et MKS § 153-1 süüteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust. Seda väidet ei toeta kohtupraktika ega ka normi sõnastus. MKS § 153-1 lg 1 järgi: „Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui selle tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, – karistatakse /.../”. Järelikult piisab selle süüteo toimepanemiseks kaudsest tahtlusest. Kolmandaks, Riigikohtu 28.01.2008 otsuses asjas nr 3-1-1-60-07, p 28 väljendatud seisukoht, et MKS § 154 on erinorm
suhtes, ei ole piiratud vaid olukorraga, kus ebaõigeid dokumente esitatakse maksuhaldurile maksumenetluses. Järelikult on ebaõige Apellatsiooni väide, et Riigikohtu 28.01.2008 otsus ei ole praegusel juhul asjakohane. MKS § 154 sõnastusest ei nähtu, et selles normis kirjeldatud teod seonduksid vaid maksuhalduri poolt läbiviidava menetlusega, st maksumenetlusega. MKS § 154 sätestab vastutuse ka maksudeklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmise ja maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest. Maksu-deklaratsioon on dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest (vt MKS § 85 lg 1) ja mis esitatakse sõltumata maksuhalduri läbi viidavast maksumenetlusest. Sama väide kehtib ka 17 maksuhalduri juures toimuva registreerimiskohustuse kohta (vt MKS § 18). Seega ei sätesta MKS § 154 vastutust üksnes maksumenetluses toime pandava teo suhtes. Neljandaks on ebaõige Apellatsiooni seisukoht, et kui ebaõigeid andmeid sisaldav dokument esitatakse maksuhaldurile vahetult, siis on tegemist MKS § 153-1 või § 154 süüteoga, seevastu, kui vahendlikult (näiteks raamatupidaja kaudu), siis on tegemist
Ehk – Apellatsioonis eitatakse süüteo vahendliku täideviimise võimalust (vt Riigikohtu 19.10.2016 otsus asjas nr 3-1-1-73-16, p 9). Kui maksuhaldurile esitatakse maksukohustuse täitmisel või kontrollimisel ebaõigeid andmeid sisaldav dokument, kujutab selle dokumendi nii vahetu kui ka vahendlik esitamine MKS § 154 süütegu. Riigikohus leidis 04.05.2011 otsuses asjas nr 3-1-1-25-11, p 10.1 MKS § 153-1 süüteo kohta, et: „Kõnealuse väärteokoosseisu eesmärk on vältida olukorda, kus maksuhaldur ei saa maksustamise seisukohalt olulistest faktidest teada ja seetõttu jääb maksunõue või selle tegelik suurus riigi eest varjatuks.“ Täpselt sellise tegevusega on tegemist ka käesoleval juhul – sõidupäevikutesse ebaõigete andmete sisestamisega ning nende Nõva valla raamatupidamisele esitamise tulemusena esitas Nõva vald maksuhaldurile ebaõigeid andmeid sisaldavad TSD-d ja maksuhaldur jäi teadmatusse Nõva valla tegelikust maksu-kohustusest. Kokkuvõtteks – kuna sõidupäevikutesse ebaõigete andmete sisestamisega ning nende Nõva valla raamatupidamisele esitamisega kahjustati riigi maksu-laekumist, on nimetatud tegu kvalifitseeritav maksusüüteona. Kohtuotsuses tuvastati, et erisoodustuse aastane maksukohustus (tulumaks ja sotsiaalmaks kokku) oleks olnud 2035,20 eurot, mis ei ületa suurele kahjule vastavat summat (35 500 eurot). Järelikult vastab Deiw Rahumägi tegevus MKS § 153-1 sätestatud väärteo tunnustele. Sõidupäevikutesse ebaõigete andmete sisestamine raamatupidajale esitamine moodustab ühe teo ja nende Nõva valla Apellatsiooni punktis 1.2 vaidlustatakse Kohtuotsuse seisukohta, et sõidupäevikute võltsimine ja nende raamatupidamisele esitamine kujutab ühtset käitumist, ning väidetakse, et võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte aga esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Kaitsja nende väidetega ei nõustu. Esiteks, Kohtuotsuse lk 24 järgi toimus sõidupäevikute koostamine ja raamatupidamisele esitamine järgmiselt: Deiw Rahumägi täitis sõidupäeviku ja esitas selle allkirjastamata kujul raamatupidajale, kes vaatas selle üle ning palus selle parandada; raamatupidaja palus sõidupäevikut parandada keskmiselt 5-6 korda; pärast seda kui raamatupidaja oli sõidupäeviku heaks kiitnud, allkirjastas Deiw Rahumägi sõidupäeviku ja esitas raamatupidamisele. Riigikohus selgitas teoühtsuse põhimõtet viimati 09.03.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-616, p 31: „Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui 18 koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-56-15, p 9)“ 30.04.2008 otsuses asjas nr 3-1-1-15-08, p 15 luges Riigikohus teoühtsuse põhimõttest lähtudes üheks süüteoks kelmuse (
lg 2 p-d 1 ja 3), dokumendi võltsimise (
lg 1), võltsitud dokumendi kasutamise (
lg 1) ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise (
Riigikohtu viidatud seisukohad on asjakohased ka käesoleval juhul – seda põhjusel, et Deiw Rahumägi poolt sõidupäevikutesse ebaõigete andmete sisestamine ja selliseid andmeid sisaldavate sõidupäevikute raamatupidajale esitamine moodustavad ühe teo – maksuhaldurile valeandmete esitamine (s.o. kas
Kuna valeandmete esitamisega laekumata jäänud maksusumma 2035,20 eurot ei ületa suurele kahjule vastavat summat
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Deiw Rahumäele etteheidetavad süüteod üheks teoks, mis vastab MKS § 1531 (kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses) tunnustele. Pärnu Maakohus lõpetas õigesti kriminaalmenetluse Deiw Rahumägi süüdistuses
Deiw Rahumägi õigeksmõistmine süüdistuses
lg 2 p 3 järgi on põhjendatud Deiw Rahumäe poolt hüvitamisele kuuluva summa suurus on ebaselge. Seetõttu oli tema viivitus summa hüvitamisel põhjendatud. Esiteks, Apellatsioonis ei vaidlustata Kohtuotsuse (lk 36) seisukohta, et igakuise kütuselimiidi, 160 eurot kuus ületamine oli lubatud. Järelikult ei kujutanud igakuise kütuselimiidi ületamine Deiw Rahumäe poolt endast Otsuse nr 16 punkti 2.1 rikkumist. Tõsi, Deiw Rahumägi oli kohustatud limiiti ületava osa Nõva vallale hüvitama. Teiseks on asjakohatu Apellatsiooni lk-l 9 sisalduvad viited Nõva valla raamatu-pidaja SL 05.02.2014, 08.07.2014, 01.09.2014 ja 22.01.2015 e-kirjadele, milles SL väidetavalt nõudis kütuselimiiti ületava summa Nõva vallale hüvitamist. Otsuse nr 16 punkti 2.3 peeti kütusekulu arvestust kvartali lõikes ning süüdistus puudutab perioodi
Allakirjutanule teadaolevalt on kõige hilisemad lahendid Riigikohtu 08.12.2015 otsus asjas nr 3-1-199-15 ja 27.06.2016 otsus asjas nr 3-1-1-49-
14.02.2017 esitas kaitsja ringkonnakohtule taotluse mõista riigieelarve vahenditest Deiw Rahumäe kasuks välja viimase poolt valitud kaitsjale makstud tasu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja kaitsja poolt apellatsioonimenetluses esitatud kirjalike seisukohtadega, leiab, et prokuröri apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtukolleegiumi hinnangul väärivad tähelepanu apellandi väited, millised puudutavad kriminaalmenetluse lõpetamist süüdistatava suhtes süüdistuses
§-de 299 lg 1 ja 345 lg 1 osas ning selles osas süüdistatava käitumisele maakohtu poolt antud karistusõiguslikku hinnangut. Mis aga puudutab raha omastamise episoodi, siis selles osas kohtukolleegium prokuröriga ei nõustu. Kohtukolleegiumi põhjendused on järgmised. 1. Süüdistus
D. Rahumägile heidetakse süüdistuses ette seda, et ta ei hüvitanud Nõva vallale 2014 a kütusekulu limiiti ületavat summat ning eirates Nõva vallavalitsuse finantsistraamatupidaja SL sellekohaseid märkusi, manifesteeris D. Rahumägi omastamistahte (jättis vara endale) ja pööras kütuselimiiti ületava summa tasumata jätmisega Nõva Vallavalitsuse vara, s o temale usaldatud võõra vara, kogusummas 749,72 eurot ebaseaduslikult enda kasuks. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et D. Rahumägi oli süüdistuses märgitud ajal ametiisik. Samuti ei vaielda selle üle, et D. Rahumägi kasutuses oli ametiautona Škoda Roomster ja kütuse tankimiseks oli talle antud Nõva vallale AS K poolt väljastatud tankla kütusekaart (maksekaart), et volikogu otsuse kohaselt ei olnud D. Rahumägil kui vallavanemal keelatud võtta maksekaardiga kuus kütust rohkem kui tema ametiautole volikogu otsusega kehtestatud limiit (160 euro eest kuus) ette nägi. Üle selle limiidi kasutatud kütuse pidi D. Rahumägi vallale hüvitama. Õige on ka see, et Nõva vallas ei olnud reguleeritud süüdistuses märgitud ajal hüvitamise kord ja tähtajad. Kohtukolleegiumi hinnangul oli just nimetatud asjaolu see, mis võimaldas sõidupäevikute täitmist tagantjärgi ja suvaliselt ning venitada hüvitamisele kuuluvate summade tagasimaksmisega. Kui oleks selgelt sõnastatud, et ületatud kütuselimiidi eest tasutud summad arvatakse palgast maha või et need tuleb tasuda kindlaks kuupäevaks (nagu see on tänasel päeval), siis oleks tekkinud olukord välistatud ja nõuete maksmapanek garanteeritud. Kogu kriminaalmenetluse vältel on tegelikult võtmeküsimuseks see, kas tegemist on tsiviilvaidlusega või omastamisega karistusõiguslikus mõttes ja selleks võtmesõnaks on omastamistahte manifesteerimine. Süüdistatavale on süüdistuses heidetud ette tegevusetust e kohustuse täitmata jätmist. Sellisel juhul on kohtukolleegiumi hinnangul olulise tähtsusega küsimus, millal süüdistataval tekkis kohustuse täitmise kohustus e antud juhul siis ajahetk, kui süüdistatav oleks kindlasti pidanud kohustuse täitma. Nagu kohtukolleegium märkis, vastavas õigusaktis oli see alareguleeritud e konkreetne tähtaeg puudus. Prokurör on olemasolevat lünka täitnud e-mailidega, millised saadeti raamatupidaja poolt süüdistatavale. Apellatsioonis nõustub prokurör sellega, et Nõva 22 vallavolikogu 18.05.2012 otsuses nr 16 ei olnud tõepoolest fikseeritud, milliseks kuupäevaks tuleb kütuse ülekulu vallavanema poolt vallavalitsusele tasuda. Samas märgib prokurör, et arvestada tuleb aga seda, et alates veebruarist 2014 oli raamatupidaja vähemalt kord kvartalis informeerinud D. Rahumägi ületatud kütuseliimidi summadest. Ka nn „objektiivsele kõrvaltvaatajale“ on selge, et vähemalt 2014 a lõpuks või 2015 a alguseks tulnuks vallavanemal D. Rahumägil võlguolev summa vallavalitsusele tasuda. Kohtukolleegium rõhutab, et ka prokurör ei ole tegelikult kordagi suutnud esitada konkreetset kohustuse täitmise aega ja seda mitte sellepärast, et talle on see oluline küsimus tähelepanuta jäänud vaid siiski seetõttu, et seda ei ole võimalik kogutud tõendite alusel fikseerida. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult tuvastanud, et D. Rahumägile ei olnud antud tähtaega, millal ta peab kütuselimiiti ületava summa vallale hüvitama. Prokuröri poolt viidatud ekirjade põhjal võib maksimaalselt väita seda, et D. Rahumägi on informeeritud vähemalt kord kvartalis kütuselimiidi ületamisest, mis oligi eelviidatud otsuse kohaselt raamatupidaja ülesandeks. Nende kirjade alusel sai D. Rahumägi teada, et tal on tekkinud rahaline võlgnevus valla ees e et mingi osa tema varast on võõras vara. Milliseks ajaks tuleb aga neli korda aastas hüvitada kütuselimiiti ületav rahasumma, seda lünka need kirjad ei korva. Omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine kujutab endast selle teooria kohaselt tegu, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-49-16). Samas otsuses selgitab Riigikohus, et otsuses 3-1-1-99-15 ei välistanud Riigikohus siiski seda, et ka asja kasutamises pärast valdusõiguse lõppemist võib väljenduda otsese valdaja soov asi enda või kolmanda isiku kasuks pöörata. Sellise järelduse tegemiseks peab olema süüdistuses toodud ja kohtuotsuses tuvastatud mingi asjaolu või asjaolude kogum, mis jätaks objektiivsele kõrvaltvaatajale mulje, et toimepanija ei taha jätkata asja kasutamist võõrvaldajana nagu senimaani, vaid omavaldajana, s.t faktilise omanikustaatuse üle võtta. Näiteks võib omastamistahte manifesteerimisega olla tegemist siis, kui valdaja toimetab kasutatava asja asukohta, mida omanik ei tea või kust asja väljanõudmine on omaniku jaoks ebamõistlikult koormav (vt viidatud lahendi p 30). Just „objektiivse kõrvaltvaataja“ teooriat on prokurör oma apellatsioonis rõhutanud, väites, et arvestada tuleb aga seda, et alates veebruarist 2014 oli raamatupidaja vähemalt kord kvartalis informeerinud D. Rahumägi ületatud kütuseliimi summadest. Ka nn „objektiivsele kõrvaltvaatajale“ on selge, et vähemalt 2014 a lõpuks või 2015 a alguseks tulnuks vallavanemal D. Rahumägil võlguolev summa vallavalitsusele tasuda. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada sedagi, et mitte kõik omastamistahte manifesteerimist puudutavad Riigikohtu lahendid ei haaku automaatselt arutatava vaidlusega. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-57-10 juhtinud tähelepanu sellele, et Riigikohtu seisukohtade n.ö. automaatne kohaldamine saab toimuda vaid olukorras, kus tuvastatakse sarnased tehiolud selle lahendiga, millele viidatakse. Muudel juhtudel on sellised viited sisutud. Viimase aja Riigikohtu lahendid, mis käsitlevad omastamistahte manifesteerimist puudutavad olukordi, kus vaidlusalune küsimus on tõusetunud seoses nö tagastamata asjadega. On selge, et omanikule tagastamata 23 asjadega manipuleerimised – varjamine, erinevad tehingud selle varaga – aga ka enda vajadusteks kasutamisega e omavaldajana kasutamisega on omastamistahte manifesteerimine selgepiirilisem e see on kas üheselt selge või on seda võimalik hinnata nö „objektiivse kõrvaltvaataja“ hinnangu järgi. Antud juhul on aga tegemist rahasummaga, mis tuli süüdistataval tasuda iseenda rahaliste vahendite arvelt e tegemist on võlaga. Selleks, et objektiivne kõrvaltvaataja saaks teada või saaks aru, et isikul olevast rahast mingi osa suhtes on ta võõrvaldaja, selleks peab võõrvaldaja seda võlga eitama või keelduma seda tagasi maksmast. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et D. Rahumägi käitumises võiks eelduslikult esineda Nõva vallale hüvitamisele kuuluva kütusekulu limiiti ületava summa osas omastamistahte manifesteerimine juhul, kui D. Rahumägi oleks sõnaselgelt keeldunud kütusekulu liimiti ületavat summat ükskõik millistel tingimustel tagastamast. Ükski tunnistaja ei ole kohtus rääkinud, et D. Rahumägi oleks keeldunud ülekulu hüvitamisest, pigem väidavad tunnistajad, kes asjast teavad, et vallavanem oli nõus ülekulu hüvitamisega. Maakohus on kõiki tõendeid hinnates tulnud selles osas põhjendatult järeldusele, et D. Rahumägi ei ole omastamistahet manifesteerinud ning seetõttu puudub tema käitumises ka kuriteokoosseis. Kohtukolleegium peab oluliseks rõhutada ka Riigikohtu otsuses 3-1-1-109-12 väljendatud seisukohast tulenevalt, et enda kasuks pööramine võib toimuda tegevusetusega vaid juhul, kui passiivseks jäämine kujutab endast ühtlasi omastamistahte manifesteerimist. Üksnes valduses oleva võõra varaga seotud kohustuste täitmata jätmisega aga ei väljendata veel selgelt võõrast omandit kahjustavat hoiakut. Vastupidine seisukoht tähendaks tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi puhul, kui võõrast asja õigeaegselt ei tagastata. 2. Süüdistus
Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et süüdistatavale süüdistuses
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi etteheidetud tegevus on kvalifitseeritav maksualase väärteona. Lühidalt süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema ametiisikuna, olles kohustatud täitma ametiautoga tehtud sõitude kohta sõidupäevikut, kandis sinna ebaõigeid e tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja pani sellega toime intellektuaalse võltsimise. Seejärel aga esitas ta sõidupäevikud raamatupidajale. Maakohus on rajanud oma otsuse peamiselt karistusseadustiku kommentaarile, tsiteerides seda oma otsuses alljärgnevalt: Tähelepanu tuleb pöörata ka
– käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu alusetuks suurendamiseks või tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis ettevõtlusega mitteseotud kulude vähendamiseks tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja maksukohustuslasele edastamine – kui see toimub enne maksudeklaratsiooni esitamist – on aineline kaasabi maksuhaldurile valeandmete esitamisel. Samuti on maakohus viidanud oma seisukoha kujundamisel Riigikohtu otsusele 3-11-60-07 p 25-26, kus Riigikohus on leidnud, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib (kaas)täideviijana vastutada ka selline isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandete esitamisse väljendub mingis muus teos. Näiteks võib selline kaalukas teopanus seisneda maksudeklaratsioone koostavale raamatupidajale võltsitud arvete 24 edastamises, kui nendel arvetel kajastatud andmete alusel esitatud maksudeklaratsioonis varjatakse maksukohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet. Eitada ei saa, et Riigikohus on korduvalt arutanud maksusüütegusid sh ka väärtegusid (näit.3-1-1-20-15), kus on maakohtu poolt tsiteeritud seisukohta jaatatud (3-1-1-20-15 p 53), kuid tegemist on alati olnud vaidlusega, kas arvete võltsija vastutab kaasaaitamise eest või kaastäideviijana e alati on see seisukoht välja öeldud juhtudel, kui tegemist on olukorraga, kus süülist käitumist on ette heidetud nii ebaõigete arvete koostajale e võltsijale ja maksukohustuslasele või tema esindajale. Just sellistes maksusüütegudes on Riigikohus selgitanud, millal vastutab võltsija osavõtjana ja millal kaastäideviijana. Oluline on märkida sedagi, et nendes kaasustes panevad võltsija ja maksukohustuslane või tema esindaja mõlemad tahtlikult maksusüüteo toime ja arutatakse maksusüütegu. Mis puudutab maakohtu poolt karistusseadustiku kommentaarile toetumist, siis see puudutab sama teemat e kuriteole kaasaaitamise problemaatikat maksukuritegudes. Käesoleval juhul süüdistatakse D. Rahumägi kahes eraldi süüteos – esiteks sõidupäevikute võltsimises, mis on lõpule viidud sinna ebaõigete andmete kandmisega ja teiseks, selliste võltsitud sõidupäevikute esitamises valla raamatupidajale. Nõva vallavolikogu 18.05.2012 otsuse nr 16 „Vallavanemale mobiiltelefoni kõnelimiidi, ametiauto ja selle kütuselimiidi määramine“ p 2 kohaselt määrati vallavanema ametiautoks valla kasutuses olev mahtuniversaal Škoda Roomster, riikliku registreerimismärgiga 702 MKY ning p 2.2 kohaselt oli ametiauto kasutamise kohta kohustatud pidama sõidupäevikut. P. 2.3 kohaselt tuli raamatupidamisel pidada kütuselimiidi arvestust kvartali lõikes, mis tähendab seda, et sõidupäevikud pidi vallavanem esitama raamatupidamisele. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et sõidupäevikute võltsimine ja nende esitamine on kvalifitseeritavad ühe teona. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb neid tegusid teoühtsuse mõttes vaadelda eraldi tegudena ja tegemist on kuritegude reaalkogumiga. Kuigi ei saa eitada seda, et sõidupäevikute nö otstarbeline kasutamine oli tegelikult nende raamatupidajale esitamine, on kohtukolleegiumi hinnangul tegemist siiski kahe erineva käitumisaktiga. Ajaliselt need teod ei kattu ning ametialane võltsimine oleks toime pandud ka siis, kui D. Rahumägi ei oleks neid raamatupidajale esitanud, vaid näiteks koju seisma jätnud. Kohtupraktika kinnitab samuti kohtukolleegiumi seisukohta. Näiteks Riigikohtu otsuses 3-1-1-20-14 ei olnud tegemist küll ametialase võltsimisega vaid
prg-dega 344 ja 345, kuid tehiolud olid suhteliselt sarnased ning süüdistatav mõisteti süüdi ja teda karistati kuritegude reaalkogumi eest. Karistusseadustiku prg 345 kommentaar 4 ütleb samuti üheselt – kuriteo subjekt võib olla ka isik, kes ise dokumenti võltsis. Sel juhul moodustub reaalkogum prg –ga 344. Süüdistatavale
lg 1 järgi esitatud süüdistus on põhjendatud ja süüdistatava süü selles osas on tõendatud. D. Rahumägi oli süüdistuses märgitud ajal ametiisik. Maakohtu otsuses on esitatud sellekohased põhjendused ning selles osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. 25 Sõidupäevikud, mille võltsimises süüdistatavat süüdistatakse on käsitatavad
Kõnealused sõidupäevikud on kirjalikud aktid, mis sisaldavad mõtteväljendust ja olid nende esitamisel mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid. Maakohus on oma otsuses põhjalikult analüüsinud kõiki uuritud tõendeid, millised tõendavad seda, et sõidupäevikutesse D. Rahumägi poolt kantud andmed ei vasta tegelikkusele ning tulnud põhjendatult järeldusele, et D. Rahumägi kandis 2014.a Škoda Roomster sõidupäevikutesse tegelikkusele mittevastavaid andmeid nii läbitud marsruudi kui läbisõidu kohta. D. Rahumägi pani toime ametiisikuna sõidupäevikute intellektuaalse võltsimise. Süüdistatava süüd võltsimises tõendavad järgmised tõendid. 1) Tunnistaja SL ütlused, kes kinnitas kohtus, et sõidupäevikud olid vigadega ja mitmel korral andis need tagasi D. Rahumägile. Samuti esitas D. Rahumägi need suure hilinemisega. Tunnistaja SL ütlusi kinnitasid ka tunnistajad IP, ÜK, RS ja TH, kes kinnitasid et sõidupäevikud esitati suure hilinemisega ja neis oli palju vigu. 2) Vaatlusprotokoll 08.01.2016, mis tõendab D. Rahumägi asukohta pangakaardi kasutamise ja sellega tasumise ajal 2014 a. /fikseeritud kaardiga maksmise aeg ja koht/. 3) Vaatlusprotokoll 20.01.2016, mis tõendab D. Rahumägi ja sularaha automaatide asukohta 2014 a maksete tegemisel sularaha automaatides /fikseeritud sularaha võtmise aeg ja koht, seega D. Rahumägi antud piirkonnas viibimine/. Nimetatud tõendid näitavad, et D. Rahumägi on füüsiliselt asunud muudes kohtades, kui seal, milline marsruut on märgitud sõidupäevikutes. Seega ei ole sõidupäeviku kanded tõesed. 4) Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 07.01.2016, mis tõendab D. Rahumägi ja tema kasutuses olnud abonentnumbri XXXXXXX asukohta ajavahemikul 08.01.2014 kuni 31.12.2014, samuti on välja toodud eristust läbivate tugijaamade aadressid. Nimetatud tõend haakub ka eelmiste tõenditega, s o vaatlusprotokollidega 08.01.2016 ja 20.01.2016, kus on kuupäevaliselt näha D. Rahumägi asukoht kui ta kasutas pangakaarti maksete tegemisel. D. Rahumägi kohtus sellele vastu ei vaielnud. 5) PPA teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse 14.01.2016 vastus nr 3.21/640-2 koos liikluskaamera fotodega sõiduki r/m 702 MKY osas. Nimetatud vastus tõendab sõiduauto Škoda Roomster reg märgiga 702 MKY asukoha fikseerimist 10.04.2014 kell 08:84: sõidupäevikus oli märgitud marsruut Vääna-Nõva-Vääna. Tegelikkuses on fikseeritud Škoda liikumine Laagri - Saku teel. 19.09.2014 kell 21:21: sõidupäevikus on märgitud marsruut Jäneda-Vääna. Tegelikkuses on fikseeritud Škoda liikumine Tallinn-Narva maanteel. 03.10.2014 kell 20:08: sõidupäevikus VäänaTallinn-Nõva-Vääna. Tegelikkuses on fikseeritud Škoda liikumine Tallinn-Narva maanteel. 04.10.2014 kell 11:08: sõidupäevikus on märgitud Vääna 0 km. Tegelikkuses on fikseeritud Škoda liikumine Narva-Tallinn maanteel. 6) Vaatlusprotokoll 22.02.2016 (liikluskaamerate asukohad Maa-Ameti kaardil) tõendab kiiruskaamerate asukohta, kus oli fikseeritud Škoda Roomster reg märgiga 702 MKY liikumine 10.04.2014, 19.09.2014, 03.10.2014, 04.10.
prg 345 lg-s 1 ettenähtud kuriteo tunnused. 3. Karistus. Apellatsioonimenetluses on kohus karistust mõistes seotud apellatsiooni piiridega. Prokuröri poolt apellatsioonis taotletud karistusest rangema karistuse mõistmine seadusega lubatud ei ole. Prokurör on apellatsioonis taotlenud D. Rahumägi karistamist
lg 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära (1 päevamäär 50.46 eurot), s o 7569 eurot ja
lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära (1 päevamäär 50.46 eurot), s o 2523 eurot.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel on prokurör taotlenud karistuste osalist liitmist e koos
lg 2 p 3 järgi taotletud rahalise karistusega 100 päevamäära, on taotletud liitkaristust 250 päevamäära ulatuses, s o summas 12 650 eurot.
Rahumägile kolmeks aastaks keeld töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalikõiguslikus juriidilises isikus, kui talle on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Esiteks märgib kohtukolleegium, et karistuse mõistmise osas sh maksimaalse lisakaristuse mõistmise osas, puuduvad apellatsioonis põhjendused. Mitte ühegi omapoolse väitega ei ole apellant taotletavaid karistusmäärasid põhjendanud. Arvestades, et
lg 1 ja
lg 1 järgi on taotletud karistamist sanktsioonides ettenähtud kergema karistusliigiga ja rahaliste karistuste määrad, mida prokurör karistuseks taotleb, on tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära, siis peab kohtukolleegium neid adekvaatseteks toimepandule. Asjaolusid, mis annaks alust vähendada taotletud rahaliste karistuste määrasid, kohtukolleegium ei ole tuvastanud. 28 Kohtukolleegium arvestab seejuures seda, et tegemist oli sisuliselt aasta aega kestnud süsteemse käitumisega. Liitkaristuse mõistmisel peab kohtukolleegium võimalikuks kohaldada seaduses ettenähtud kergeimat põhimõtet e kergema karistuse katmist raskemaga. Prokuröri taotlus osaliselt raskema karistuse suurendamiseks on esitatud olukorras, kus taotletakse ka süüdimõistmist omastamises ja muid põhjendusi esitaud ei ole. Kohtukolleegium arvestab seda, et tegemist on omavahel tihedalt seotud käitumisaktidega. Maksimaalse lisakaristuse määra mõistmist on prokurör taotlenud eeldusel, et süüdistatav tuleb ka omastamises süüdi mõista. Esiteks märgib kohtukolleegium, et lisakaristuse mõistmine ei ole kohtule seaduse järgi kohustuslik. Kohtule on antud õigus lisakaristus mõista ning seda ka
§-s 49 ettenähtud teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise keelu kohaldamise puhul. Karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud.
esmane eesmärk on tagada, et isik, kes on mõistetud süüdi ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest, ei saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna (õiguskorra kaitsmise huvi) (RKKKo nr 3-1-134-07). Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava D. Rahumägi suhtes karistusõiguslike lisapiirangute kehtestamine ei ole vajalik. Esiteks arvestab kohtukolleegium seda, et süüdistatava suhtes kehtivad teatud valdkondades tegutsemise piirangud muudest seadustest tulenevalt (avaliku teenistuse seadus, kohalike omavalitsuste korraldamise seadus). Ka on kohtukolleegium veendunud selles, et käesoleva otsusega süüdistatava süüdimõistmine ning karistuse vältimatus omavad piisavat mõju, et tulevikus süüdistatav suhtub ametlike dokumentide täitmisesse normipäraselt ega täida neid meelevaldselt. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa eitada sedagi, et õigusakt, mis süüdistustes etteheidetud tegevust reguleeris, oli alareguleeritud ning soodustas konkreetsel juhul konkreetset kuritegelikku käitumist. 4. Menetluskulud. Oma otsuses 3-1-1-14-14 on Riigikohus selgitanud, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (3-1-1-61-08, p 19.1 ja 3-1-1-92-13, p 29.2). Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (3-1-1-61-08, p 19.2). Käesoleval juhul on maakohus oma otsusega lugenud lepingulisele kaitsjale 29 makstud tasu osaliselt põhjendatuks ning vähendanud kohtuistungil osalemise eest taotletavat summat, viies selle vastavusse kohtuistungi protokollides näidatud istungite kestusega. Samuti on maakohus tuvastanud, milline osa kogu kaitsjatasust on seotud omastamise süüdistusega ning millises osas dokumendi võltsimise ja selle dokumendi kasutamise süüdistusega. Maakohtule esitatud kulude hüvitamise taotluses on valitud kaitsjale makstud tasu summas 6864 eurot /tl 130-141 IV kd/. Maakohus on välja mõistnud riigieelarve vahenditest D. Rahumägi kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 5082 (viis tuhat kaheksakümmend kaks) eurot. Tegemist on summaga, mis maakohtu hinnangul seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles maakohus süüdistatava õigeks mõistis e omastamissüüdistusega. Kuna kohtukolleegium jätab selles osas maakohtu otsuse muutmata, jääb ka maakohtu otsus selles osas muutmata. Valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise summas 1320 eurot jättis maakohus otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Selles osas tuleb kohtuotsus tühistada, sest käesoleva otsusega mõistab kohtukolleegium süüdistatava dokumendi ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises süüdi, mis omakorda tähendab aga seda, et see osa õigusabi kuludest jääb süüdistatava kanda. Ka on vaidlus kohtueelses menetluses määratud kaitsjale hüvitatud kaitsjatasu - 288 eurot- hüvitamise osas. Vaidlust pole selles, et selline menetluskulu on tekkinud, see on menetluskuluna ära näidatud ka süüdistusaktis. Kohus peab otsustama, kas see menetluskuluna käsitletav summa tuleb välja mõista süüdistatavalt või jääb see riigi kanda. Kuna kriminaaltoimikus vastavat dokumenti ei ole ja kohtukolleegiumil puudub võimalus selgitada, millal ja millest konkreetselt kulu tekkis ja millist süüdistuse osa see puudutab, siis jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse selles osas muutmata. D. Rahumägilt tuleb välja mõista sundraha II astme kuritegude toimepanemise eest 705 eurot. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse süüdistataval ringkonnakohtus toimunud apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu – valitud kaitsjale õigusteenuse eest makstud tasu – hüvitamiseks. Kaitsja palub mõista riigilt D. Rahumägi kasuks välja 2211 eurot (sh käibemaks 368 eurot 50 senti), mis hõlmab tasu maakohtu otsuse ja prokuröri apellatsiooni analüüsi, vastava kohtupraktikaga tutvumise ja prokuröri apellatsioonile vastuväidete koostamise eest (töömaht 16,46 tundi tasumääraga 110 eurot tunnis). Arvestades maakohtu otsuse ning prokuröri apellatsiooni mahtu ja vaidluse keerukuse astet aga ka kaitsja vastuse mahtu ja põhjendatuse astet, loeb kohtukolleegium taotletud kaitsjatasu mõistliku suurusega tasuks. Kuna apellatsiooni on esitanud prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 4 p 3 tühistab kohtukolleegium osaliselt maakohtu otsuse ja teeb selles osas uue otsuse. /allkirjastatud digitaalselt/ 30
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.